Vaba aeg

Ahto Valteri eeskuju: alati tasub võidelda oma unistuste eest 

Kristjan Roos, kristjan.roos@linnaleht.ee, 08. märts 2018, 15:11
„Ahto. Unistuste jaht“ toob vaataja silme ette ühe mehe elu ja meremeheks kasvamise loo.  „Ahto. Unistuste jaht“
Filmitegija Jaanis Valk tundis üheksa aastat tagasi, et esimese eestlasena aastatel 1938–1940 ümber maailma purjetanud Ahto Valteri lugu tuleb meile kõigile ära rääkida.

Tõsi, merendusringkondades ikkagi Ahto Valterit teati ja 2012. aastal, tema 100. sünniaastapäeval ilmus Anto Juske sulest raamat vaprast Eesti meresõitjast. Aga laiema üldsuse jaoks on Ahto Valter jäänud heal juhul salapäraseks, rohkemgi veel teenimatult tundmatuks persooniks.

„Kui Ahto sõitis noore poisina viis korda üle Atlandi, siis sellest Eestis räägiti ja seda kajastati, aga tema ümbermaailmareis on Eesti mereajaloo jaoks justkui kaduma läinud peatükk. Olen üheksa aasta jooksul tahtnud neid lugusid kokku korjata ja Eesti rahvale rääkida, sest see väärib seda,“ tutvustab Jaanis Valk Linnalehele filmi sündi. Filmi tehes sai arvamus veendumuseks. „Alguses ma arvasin, et see on minu kui dokumentalisti kiiks, et lugu on vaja ära rääkida, aga tagasisidet tuli ka tavalistelt inimestelt. Väga paljudele nii Eestis kui ka välismaal läheb Ahto lugu korda.“

Väärtuslik filmilint

Pooleteisetunnise ehk täispika dokumentaalfilmi tegemise eelduseks oli Valgu sõnul see, et ümbermaailmareisist oleks videomaterjali. „Ma teadsin, et kuskil võib liikuvat pilti eksisteerida. Poolteist aastat ajasin jälgi ja lõpuks õnnestus Kanadast Ahto Valteri reisikaaslaste järeltulijate käest filmilint leidagi. Alles pärast seda sai hakata filmi professionaalselt tegema,“ räägib Valk konarlikust algusest.

Ahto Valter alustas meremeheteed 14-aastasena   „Ahto. Unistuste jaht“

16-millimeetrisele filmilindile jäädvustatud kaadrid tuli filmitegijatel restaureerida. Selleks palus meeskond abi ka Hooandjas, kus ta ühtlasi rariteetseid kaadreid tutvustas: „Filmilindile on jäänud Eesti lipu all seilava purjelaeva Ahto ümberilmareis koos Ahto Valteri, tema ameeriklannast naise ning 14-kuuse pojaga, nende argitoimetused laevas ja mitmed seiklusrikkad sündmused, muuhulgas näiteks Bahamal, Galápagose saartel, Tahitil, Prantsuse Polüneesia saarestikus ja Aafrikas. Ka näiteks kohtumine ümber maailma purjetanud prantslase Gebrault’ga, laevaõnnetus Austraalias jne,“ kirjeldasid filmitegijad ühest kodukeldrist Kanadas leitud linti, mis praeguseks on digitaliseeritud.

Lisaks on režissöör tuginenud Ahto Valteri isa Rudolf Valteri päevikutele ning Ahto reisikaaslaste päevikutele. Ahto Valter ise päevikut või logiraamatut otseselt ei pidanud, aga reisijutte kirjutas enne Teist maailmasõda temagi. „Isa Rudolf Valteri päevikud räägivad Ahto kujunemisest selleks, kelleks ta sai,“ tutvustab Valk.

Mis siis ikkagi tegi Ahto Valterist seiklejahinge? „Ema piim ja isa kasvatus,“ vastab Valk lühidalt ning lisab huvitava detailina, et ta ise pidas ennast Tallinna, täpsemalt Paljassaare poisiks. „Siitsamast Tallinnast said tema esimesed sõidud alguse. Tema enda jaoks oli suurim saavutus tema elus see, kui ta 1930. aastal koos venna Kõuga siit Paljassaarest ilma mootorita 8,5-meetrisel paadil Ameerikasse sõitis. Aga väga paljud inimesed ei teagi, et ta siitsamast Paljassaarest hakkas oma esimest unistust täide viima,“ räägib režissöör.

Purjelaev "Ahto"   „Ahto. Unistuste jaht“

Filmi autorid on Ahto filmi kokku võtnud motoga: suurim seiklus on elada oma unistuste elu. „Jah, Ahto oli täielik seiklejahing. Ta tahtis näha võõraid maid, võõraid kultuure. Ta tahtis enda jaoks avastada midagi uut. Küllap ta tahtis väga palju tõestada ka Eestile ja oma vanematele. See oli see, mis pani ta liikuma ega lasknud teda paigal püsida. Samas kui ei oleks olnud okupatsiooni ja sõda, siis ma olen kindel, et ta oleks tagasi tulnud. See on omaette traagika, et kui me räägime tema vanematest, siis kasvatada üles neli poega, meremeest, kellest kõigist jääda sõja ja okupatsiooni tõttu ilma … aga paljud eesti pered jäid okupatsiooni tõttu oma lähedastest ilma. Ka see tahk on minu jaoks selles loos tähtis,“ jõuab Valk Ahto loo juurest laiemate üldistusteni.

Poja mälestused isast

Režissöör Jaanis Valk intervjueerimas Ahto Valteri poega Ewan Duff „Ted“ Walterit  Erakogu

Valgul ning operaatoril ja produtsendil Erik Norkroosil õnnestus teiselt poolt Atlandi ookeani üles leida ka Ahto Valteri poeg Ted, kes 14-aastasena koos isaga oli ümbermaailmareisile asunud. Ted Walter aitas filmitegijaid igakülgselt: ta jagas mõtteid oma isast, andis materjali. „Minu jaoks on see valus teema, sest Ahto poeg lahkus eelmisel aastal meie hulgast. Mulle ei anna rahu, et Tedil jääbki see film nägemata. Aga ma tahaks loota, et kuskil pilvepiiril olles ta näeb seda tulemust ja on rahul,“ loodab Valk.

Kuidas võiks Ahto Valteri lugu praegust vaatajat kõnetada? „Filmi üks sõnumeid on see, et mitte kunagi ei ole liiga vara või hilja võidelda oma unistuste täitumise eest. Kui me räägime Ahtost, siis ta oli ju 17-aastane noor poiss, kui võttis endale pähe ümbermaailmareisi. Ahto film ei ole kindlasti oluline ainult merendusega seotud inimestele. See on lugu noorest seiklejast, Teisest maailmasõjast. Päris kindlasti tahan ma vaatajale anda aimu sõjaeelse Eesti vabariigi mentaliteedist, ihast avastada maid, kõike seda, mis toimus tollal Eestis ja maailmas,“ märgib režissöör, viidates, et paljuski võib dokumentaalfilmi Ahto Valterist nimetada ajarännakuks seiklustesse.

--------------------------

Väike Ted, karilesõit ja infosulg

Artiklis „Ahto Valter – legend ja eeskuju“ on Käsmu meremuuseumi eestvedaja Aarne Vaik esimesena Eesti lipu all purjetanud mehe reisi hästi kokku võtnud.

--------------------------

Kohtumised filmitegijatega

Dokumentaalfilm „Ahto. Unistuste jaht“ on film Ahto Valterist, suurelt unistajast, seiklejast ja meremehest, kelle ümbermaailmareis omanimelisel purjelaeval pani noored poisid janunema seikluste järele, naissoo õhates armastuskirju kirjutama ja ajakirjanikud enda järel jooksma.

Stsenarist ja režissöör on Jaanis Valk, operaator Erik Norkroos, monteerijad Erik Norkroos, Kersti Miilen ja Jaanis Valk, helirežissöör Horret Kuus, produtsent Erik Norkroos. Filmi on tootnud Rühm Pluss Null.

18. märtsil kell 18.30 ja 19. märtsil kell 12 saab Sõpruse kinos pärast linastust kohtuda filmitegijatega.

Sisuturundus

Päevatoimetaja

+372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Reklaam ja kuulutused

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee