Värsked Tartu uudised | Linnaleht

Humanitaaride pidupäev – nüüd saavad Tartu tudengid õppida eestikeelsest semiootikaõpikust 

Kristjan Roos, 08. märts 2018, 15:11
2007. aastast seisab Tartu ülikooli raamatukogu ees maailmakuulsa kirjandusteadlase ja semiootiku Juri Lotmani auks monument ALDO LUUD
Kuigi Tartu ülikool on üks maailma olulisemaid semiootikakeskusi, ilmus alles tänavu veebruaris esimene eestikeelne semiootikaõpik.

Tänu Juri Lotmanile ja tema pärandile on Tartu ülikool põhimõtteliselt igavesest ajast igavesti üks maailma semiootikakeskmeid ning Tartugi saab selle paistel üksjagu särada. Kes siis tartlastest ja linna külalistest ei teaks Mati Karmini ja Andres Lunge loodud Juri Lotmani mälestusmärki Tartu ülikooli raamatukogu ees. Metallist, veest ja valgusest koosnev torustikuline portree on püstitatud kultuurisemiootika alusepanijale ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajajale.

Pole ime, et eestikeelse semiootika õpiku ilmumist on meedias nimetatud koguni humanitaarteaduste pidupäevaks. Kuidas aga läks nii palju aastaid selleni, et eestikeelne semiootikaõpik lõpuks ilmavalgust näeb?

Semiootikaõpiku ilmumise üle tunnevad rõõmu selle toimetajad Silvi Salupere ja Kalevi Kull. Ivo Volt Ivo Volt

Üks 18-st õpiku autorist, Silvi Salupere tõdeb, et õpiku ilmumine võttis aega mitmel pragmaatilisel põhjusel. „Kuna tegemist on esimese õpikuga, siis tahtsime selle teha võimalikult hea, et ise rahul oleks ja et see oleks kasutatav ka aastate pärast. Asi võttis aga aega, sest meie osakonnas (Tartu ülikooli semiootika osakond – toim) on erineva erialaga inimesed, ning ka semiootikas endas on kaunis erinevaid teooriaid ja lähenemisviise, ühise raamatu jaoks aga oli vaja paljus jõuda ühise arusaamiseni. See oli väga huvitav, vajalik ja loominguline protsess ühtaegu,“ tutvustab Salupere Tartu ülikooli kirjastuse välja antud õpiku sündimise lugu.

Silvi Salupere, kuidas tekkis idee eestikeelne õpik koostada? Kellele on see eelkõige mõeldud, kas esimeste kursuste tudengitele?

Mõte oli juba ammu õhus, aga küsimus oligi, kelle jaoks seda teha. Pärast pikki arutelusid – raamatu koostamist alustasime aastal 2009 ja esimene versioon läks retsensentidele 2014 – sai selgeks, et otstarbekas on keskenduda nendele semiootika tahkudele ja harudele, milles meil on suurem kogemus ja mis on esindatud meie õppekavades. Loomulikult on see hea abimaterjal esimese kursuse tudengitele, aga samas võib sealt endale lugemisväärset leida iga uudistaja.

Miks on semiootika tänapäeval oluline?

Sest tähenduste maailm on keskkond, milles me möödapääsmatult iga päev elame ja osaleme. Märgid on kõikjal meie ümber, me ise edastame pidevalt märke ning tähendusloomepraktikad kujundavad ja mõjutavad kogu meid ümbritsevat elu.

Umberto Eco meelest sarnaneb semiootika meditsiiniga: ühelt poolt on ta paljusid erialasid haarav teadus, teiselt poolt vahend hädade abiks ja konfliktide lahendamiseks ehk süsteemi tervise eest hoole kandmiseks.

Millistes semiootika harudes on Tartu ülikooli teadlased praegu kõige tugevamad?

Meie teadlased on tugevad neis harudes, millega nad konkreetselt tegelevad. Ma ei tahaks siin kedagi eraldi välja tõsta, semiootika osakonna liikmed publitseerivad aktiivselt maailma parimates semiootikaajakirjades, toimetavad ajakirju ja kogumikke parimate kirjastuste juures ja on avaldanud hulga silmapaistvaid monograafiaid.

Meie tugevuste seas on oluline kindlasti meie ajakiri (1964. aastal Juri Lotmani asutatud mahukas ajakiri Sign Systems Studies, alates 2001. aastast ilmub kaks numbrit aastas – toim), mis on rahvusvaheliste semiootikaajakirjade seas saavutanud väga silmapaistva koha. Samuti on oluline meie semiootikaalane raamatuseeria („Tartu Semiotics Library“ – toim), milles on ilmunud mitme maailma tippsemiootiku raamatud. Meil on head kontaktid parimate semiootikakeskustega maailmas. Ja kindlasti on oluline meie tugev semiootika õppeprogramm, selle vastu tuntakse huvi paljudest ülikoolidest.

-------------------------------

Neli suurt osa

Raamat „Semiootika“ jaguneb neljaks suuremaks osaks. Esimeses antakse ülevaade semiootika ajaloost ja peamistest koolkondadest. Teine osa on pühendatud semiootika klassikutele: Charles S. Peirce’ile, Ferdinand de Saussure’ile, Jakob von Uexküllile, Charles Morrisele, Roman Jakobsonile, Algirdas Greimasele, Juri Lotmanile, Thomas Sebeokile ja Umberto Ecole. Kolmas osa on ülevaade kolmest suuremast semiootika valdkonnast – kultuuri-, sotsio- ja biosemiootikast, ning neljandas osas esitatakse sissejuhatus semiootika harudesse ja rakendusaladesse.

Raamatu autorid on Kalevi Kull, Kati Lindström, Mihhail Lotman, Riin Magnus, Kaire Maimets, Timo Maran, Rauno Thomas Moss, Ülle Pärli, Katre Pärn, Anti Randviir, Tiit Remm, Silvi Salupere, Virve Sarapik, Elin Sütiste, Peeter Torop, Andreas Ventsel, Vadim Verenitš ja Katre Väli. Oma nägemuse klassikutest ja semiootika kujunemisest vormis illustratsioonideks semiootikust kunstnik Rauno Thomas Moss.

Sisuturundus

Päevatoimetaja

+372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Reklaam ja kuulutused

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee