Värsked Tallinna uudised

Tallinn tuli appi naisele, kes oli sunnitud elama keldris ja ööbima ka lageda taeva all (25)

Kairi Ervald, Pealinn, 05. märts 2018, 13:36
Kodutu, asotsiaali eluase  Aldo Luud
"Elasin enne elukaaslase surma keldris, pidin ööbima ka lageda taeva all," lausus linna sissemaksu toel kodu üürinud Katrin. "Kuulutuses taheti kahe kuu üüriraha ette ja siis veel tagatisraha, kokku 700 eurot, aga sellist raha pole ju kellelgi kuskilt võtta," lisas tänu samasugusele abile peagi vabaturult üürikodu saav Jüri.

Ajaleht Pealinn kirjutab, et linna pakutud toas Mahtra ja hiljem Tuulemaa sotsiaalmajutusüksuses elanud Katrinil pole kunagi päris oma korterit olnud. Enne sotsiaalmajja kolimist elas ta elamiseks veidi sobivamaks kõpitsetud keldris, kust aga pidi pärast elukaaslase surma välja kolima. Katrini sõnul tuli ette sedagi, et tal tuli elada lausa lageda taeva all.

Tallinlane Jüri Liiv aga sattus pool aastat tagasi elama sotsiaalmajutusüksusesse, sest omanik küsis väikese toa eest Lasnamäel üle mõistuse suuri summasid. "Mul oli kahju, et kõik, mis teenin, läheb korteri peale," selgitas Liiv. "Sotsiaalmajja elama tulemist ma ei kartnud, sest olen alati inimestega läbi saanud, olgu nad või möirakarud."

Linna pakutud elukoht SMÜ-s meeldib Liivile, kuid siiski sooviks ta omal käel toime tulla: "Sel juhul saaks ikkagi omaette olla."

Nii ongi mees iseseisvalt üürikortereid otsinud, kuid põrkunud ikka sama probleemiga – enamasti küsivad omanikud liiga suuri summasid.

"Ühes kuulutuses taheti kahe kuu üüriraha ette ja siis veel tagatisraha," rääkis Liiv. "Kokku oleksin pidanud välja käima 700 eurot, aga sellist raha pole ju kellelgi kuskilt võtta. Olen siin ikka kulutusi kokku arvestanud – umbes 300 eurot peaks korteri ja kommunaalide peale minema ja siis jääks mul veel sada eurot elamiseks."

Sada tublit inimest

Nüüd ulatab linn abikäe paljudele Katrini ja Jüri moodi endale üürikorterit igatsevatele inimestele. Sotsiaal- ja tervishoiuamet algatas nimelt katseprojekti, kus sotsiaalmajutusüksustes tavaellu naasmise plaani täitnud inimesed saaksid Tallinna linna abiga üürida vabaturult korteri. Linn aitab leida sobiva elamispinna ning tasub esimese kuu üüri ja tagatisraha, toetades inimest kokku 600 euroga – pool sellest on mõeldud  tagatisrahaks ja teine pool üüriks. Toetus on ühekordne.

"Inimeste peamine mure on olnudki see, et nende sissetulekud ei võimalda maksta sissemaksu ja tagatisraha," selgitas projektijuht Meelika Limberg. "Igakuist üüri on aga paljud võimelised maksma. Kogu plaan on välja töötatud just selleks, et aidata inimestel oma eluga iseseisvalt toime tulla. Selge see, et munitsipaalpindasid kõikidele ju ei jätku."

Praegu elab linna sotsiaalmajades sada inimest, kes on läbinud resotsialiseerimise programmi ja valmis iseseisvalt jätkama. Nende elu on pikkamööda jõudnud nii heale järjele, et nad saavad ise hakkama.

Töökohad olemas

Hiljuti valis linn välja esimesed kümme tublimat, kellele korteri üürimise toetus läheb. Katrin oli kõige esimene, kes sel viisil eraomaniku üürikorterisse kolis.

"Mul olid sotsiaalmajutusüksuses head toakaaslased ja me arvestasime üksteisega, kuid  üürikorteris elamine on peaaegu sama, nagu oleks oma kodus," rääkis ta. "Siin saan olla rohkem oma aja peremees."

Katrini sõnul on väga oluline, et linn pani korteri üürimisel õla alla: "See kergendas minu olukorda rahaliselt kindlasti."

Kuna Katrin pole kunagi varem korterit üürinud, peab ta enda sõnul tõsiselt mõtlema sellega kaasas käivate kulutuste peale. "Oleme praeguseks nädal aega sees elanud ja kohe ei julgegi kõiki asju sisse lülitada," mainis ta. "Korter on meil aga nii armas, et ei tahaks siit kunagi välja kolida. Üüri maksmiseks vajalik sissetulek on mul olemas. Neli aastat töötasin Mahtras kojanaisena, aga pärast pakkus üks tuttav mulle tööd kohvikus, kus ma nüüd nõusid pesen. Kohvikutöö sobib paremini, sest ma ei tahtnud enam külma käes  olla."

Linna abil peagi üürikorteri saav Liiv on mitmeid ameteid õppinud ja kogu aeg tööd teinud. Tal on maalrikutse ja töötukassa kaudu on ta õppinud ka massööriks. "Hirmu selle ees, et hakkama ei saaks, ma ei tunne, olen alati eri olukordadest välja tulnud ja külmkapp on ikka täis olnud. Naine elab mul maal, aga minul peab linnas elamine olema, sest siin pakutakse rohkem tööd," nentis mees.

Linn soovib, et toetatavad saaksid ka üürilepingu, mis annaks neile kindlustunde. "Meie kliendid kardavad, et kui nad korteri üürivad, siis saavad petta," ütles Limberg. "Olen kuulnud lugusid, kus inimene kolib sisse ja kuu aja pärast öeldakse talle, et koligu välja. Kui linn aitab ja toetab, siis peab olema kindlasti üürileping, selleta ei tule tehing kõne allagi."

Lisaks saavad linna toel korteri üürinud inimesed  endale viieks kuuks tugiisiku, kes neile näiteks rahaga toimetulekuks nõu annab. "Siin on ka korteriomanikel kasud sees, sest ilmselgelt saavad nad kindlust juurde,  kui teavad, et linna poolt on inimesed, kes pakuvad tuge ja nõustamist. Ka sotsiaalmajutusüksusest ära kolivad inimesed võivad olla kindlad, et neil on ikka abikäsi olemas, kui nad peavad elama omapead."

Loe pikemalt Pealinnast.

25 KOMMENTAARI

m
Aga see ongi Eesti praeguse vabariigi nägu! Elab ühetoalises korteris, töötu, püksata ja elab tagurpidi 3estis!
m
Mädanik to eino taruk / 14:0605. märts 2018, 20:03
See on juba terve euroopa probleem kus miinimum palga enam eluaset üürida ei saa.Selleks olekski meilgi hädasti sõda vaja mis korrastaks elukeskonda ja liiga kauaks koormaks kaelas elama jäänud eesti vanurid hävitaks .
Loe kõiki (25)

Sisuturundus

Päevatoimetaja

+372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Reklaam ja kuulutused

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee