Värsked Tallinna uudised | Linnaleht

Mida küll teha Kopli rahvamajaga? (2)

Ants Vill, ants.vill@linnaleht.ee, 01. märts 2018, 16:31
Kandlega naist on proovitud edutult paigata. HEIKO KRUUSI
Koplis on väärikas, kuid tugevalt ajahamba puretud hoone, millele otsitakse uut ja väärikat rakendust.

Paljud tallinlased pole vast märganud Sepa trammipeatuse juures aadressil Kopli 93 seisvat kollast torniga hoonet. Lähemal vaatlusel õhkab sellest vana, esimese vabariigi aegset tagasihoidlikku suursugusust. See on sõjaeelne Kopli rahvamaja (arhitekt Elmar Lohk), mille ehitust peeti omal ajal nii oluliseks, et 1936. aastal viibisid nurgakivi panekul riigivanem Konstantin Päts, ministrid ja linnaisad. 1937. aastal valminud rahvamaja oli toonase õitsva Kopli rahva hinnatud kooskäimiskoht, paik, kus tegutses hulk kohalikke seltse ja ühinguid. Seal korraldati teatrietendusi ja kinoseansse, peoõhtuid, loenguid, kursusi ja muid üritusi.

Kopli rahvamaja asub Kopli tänav 93, otse trammipeatuse vastas. HEIKO KRUUSI
Rahvamaja valmis 1937. aastal, arhitekt oli Elmar Lohk, kes on kavandanud ka Tõnismäe haigla, hotelli Palace ja hoone Vabaduse väljak 10. HEIKO KRUUSI
Teatri- ja peosaal on tuntud filmi „Vehkleja“ võistlusepisoodist. Majast õhkub endisaegset suursugusust. HEIKO KRUUSI

Teatri- ja peosaal on tuntud filmi „Vehkleja“ võistlusepisoodist. Majast õhkub endisaegset suursugusust. HEIKO KRUUSI
Pool võimlast on kasutusel panipaigana, selle seinal on siiani madruste klubi aegsed kaunistused. HEIKO KRUUSI
Pool võimlast on kasutusel panipaigana, selle seinal on siiani madruste klubi aegsed kaunistused. HEIKO KRUUSI
Võimla on kasutusel panipaigana. HEIKO KRUUSI

Ka keldrisse jgub hoiustatud kraami. HEIKO KRUUSI
Hooldusmees Peeter tutvustamas maja varjatumaid nurgataguseid. HEIKO KRUUSI

Nõukogude ajal võttis võõrvõim selle Vene sõjaväe kasutusse. Siis hakkas seal asuma madruste klubi, kohalikel polnud sinna enam asja. Seepärast ongi maja enamikule tallinlastest teadmata. Pärast iseseisvuse taastamist on majas tegutsenud erakõrgkool, mis praegu hakkab oma tegevust seal kokku tõmbama.

Hüljatuse kurb hõng

Kui vaadata sõjaeelseid fotosid, siis võib öelda, et torni ja kahe suure saaliga hoone oli oma aja vägagi esinduslik rajatis. Maja ümbritses suur terrassidega aed, millest praeguseks suurem osa on kõrvalkruntide alla kadunud. Hoone ise on samuti ajahambast väga kõvasti puretud. 2005. aastal tehti küll põhjalikum remont, maja uuesti kasutusele võtmiseks aga tuleb teha palju mahukaid töid. Hoones on vaid elektriküte, puudub ventilatsioon ja muud kommunikatsioonid on amortiseerunud. Fassaadil on siiani säilinud kunstnik Rudolf Saaring-Sõrmuse töö- ja kunstiteemalised bareljeefid, kandlega naiseskulptuur aga on jõudnud hävimise äärele.

Kõrgkool I Studium ehitas majas välja hulga loenguruume. HEIKO KRUUSI
Veneaegne detail. HEIKO KRUUSI
Maja kujunduslikuks keskmeks on uhked sisetrepid. HEIKO KRUUSI

Maja kujunduslikuks keskmeks on uhked sisetrepid. HEIKO KRUUSI
Veneaegsed garaažid maja hoovil. HEIKO KRUUSI
Kohati on maja väga halvas seisus. HEIKO KRUUSI

Majas ringi käies peab tunnistama, et kõik kõrgkooli kasutatud ja praeguseks enamasti tühjana seisvad ruumid on puhtad ja korras, kuid kogu hoone on praktiliselt kütmata. Praegu on kasutusel vaid mõned ruumid, mis ehitatud kipsplaadist kummastaval moel kunagise võimla sisse. Muide, rõduga teatrisaal on vast paljudele tuttav filmist „Vehkleja“, filmis peeti seal vehklemisvõistlusi, jutustas maja tutvustanud hooldusmees Peeter, kes rääkis ka majas esinevast heatahtlikust kummitusest. Majas on igal sammul hoomata hüljatuse kõrval endiste aegade kaduvat ilu, mis vajaks taas esiletoomist.

Nüüd otsib maja omanik Põhja-Tallinna linnaosa valitsus avaliku ideekorjega sellele majale väärikat avalikku rakendust, mille juures eelkõige arvestataks kohaliku kogukonna ootustega. Juba on laekunud mitmesuguseid ettepanekuid maja rakendamiseks: rahvamaja ja kogukonnakeskus, mereklubi, huvikool koolieelikutele, kunstigalerii, kinomaja-rahvateater, ametikool, muuseum, koolimaja, raamatukogu, turg või lasteaed.

2 KOMMENTAARI

j
Jah rahvamajaks05. märts 2018, 15:04
ei tea kuidas praegu, vanasti oli Kopl ikka paras vene urgas. Nii et rahvamaja seostuks mulle seal ansambli pesni pljäskiga.
k
koplikas01. märts 2018, 17:39
see hoone ehitati Kopli inimeste rahadega kohalikuks rahvamajaks ja sellisena peaks see tulevikus ometigi ka tegutsema hakkama! Huviringid eri vanuses inimestele ja väike (rahva)teater!

Sisuturundus

Päevatoimetaja

+372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Reklaam ja kuulutused

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee