Päevateema

Kõigepealt luuakse kriiside puhuks SMS-hoiatussüsteem 

Küsinud Ants Vill, 1. märts 2018, 16:27
Elanikkonna kaitsel on uutes plaanides varjenditel üsna väike roll. Pildil on möödunud sõja aegne varjend Tallinnas bastionikäikudes.  Heiko Kruusi
Äsja valmis elanikkonna kaitse kontseptsioon, mille töötas välja enam kui 20 asutuse esindajaist moodustatud rakkerühm. Plaanikavandi prioriteediks on elanike kriisiteadlikkuse tõstmine ja asutuste vastutusalade täpsustamine erinevais kriisiolukordades. Esmatähtsa tegevusena nähakse ette avalikkuse hoitamiseks SMS-teavitussüsteemi loomist. Kontseptsioon, mis hõlmab elanikkonna kaitse kõiki külgi, kiideti heaks valitsuse kabinetinõupidamisel. Enam kui kaks aastat koos käinud rakkerühma kuulus esindajaid neist ministeeriumitest ja riigiasutustest, mis puutuvad kokku hädaolukordade ja riigikaitsega, samuti omavalitsuste esindusorganisatsioonidest.

Rakkerühma juhtis Margo Klaos, kes on nüüd tagasi juhtimas päästeameti Lõuna päästekeskust.

Hr Klaos, milline on senine olukord?

Hädaolukordadeks valmisoleku mõttes on vastutusalad ja valmisoleku loomine väga paljuski juba seadusesse kirjutatud, hädaolukorra seadus on olemas olnud aastakümneid. Elanike kaitsmine sõjaliste ohtude korral ei ole meil seni olnud väga täpselt reguleeritud. Varem ei ole sellele väga palju tähelepanu pööratud, kuid seoses julgeolekuolukorraga Euroopas on see kõikides riikides taas päevakorral.

Kui kaitstud on elanikkond tsiviilkriiside puhuks?

Tsiviilkriiside alla loetakse loodusõnnetused, tööstus- ja transpordiõnnetused, epideemiad, elutähtsate teenuste, näiteks elektri, keskkütte või ka andmeside katkestused, aga ka terrorirünnakud ja küberründed. Valmisolek kaitsta – see on meil kogu aeg olemas olnud, aga on ka arendamise vajadusi.

Üks tõsisemaid puudujääke on meil see, et me ei ole väga palju elanikke endid kriisideks ette valmistanud. Kõige paremini saab inimesi kaitsta nii, et nad saavad kriisi korral teatud asjadega ise hakkama ja neile polegi vaja abi anda.

Aga milline on valmisolek sõjaliseks kriisiolukorraks?

Sellel teemal ei ole nii palju mõeldud – kuidas elanikke selliseks kriisiks ette valmistada. Aga nüüd on järjest rohkem selliseid teemasid kontseptsiooni lisatud: see, mis puudutab ulatuslikku evakuatsiooni, samuti elanike valmistumist kriisiks ning nende hoiatamise süsteemide, samuti riiklike varude loomist. Ühtlasi kasutasime tsiviilkriiside puhuks välja töötatud lahendusi.

Millised peaksid olema elanikkonna enda varud?

Inimestel endil peaksid olema ühenädalased kodused varud ja esmased abivahendid, et nad saaksid näiteks hakkama elektrikatkestuste ajal või siis, kui neil ei ole võimalik suuremate lumetormide korral kodust ära minna. Tasub läbi mõelda, kuidas iseseisvalt nädala jooksul hakkama saada olukorras, kus näiteks kodus ei ole elektrit, kaob keskküte või tsentraalne vesi ja kanalisatsioon. Või näiteks leppida kokku, kelle juurde minna, kui on kriis.

Kuidas teavitada elanikkonna kriiside korral?

Kriisiolukordades kasutatakse erinevaid kanaleid ja vahendeid, mis võimaldavad õigeaegselt ohu eest hoiatada võimalikult palju inimesi, näiteks massimeedia, sotsiaalmeedia, sireenid, asutuste veebilehed, valjuhääldid ja muud lahendused.

Soovitame kõigil koju soetada ka patareiraadiod, et oleks võimalik infot saada ka elektrikatkestuse korral. Samas on aga selge, et massimeedia vahendite kaudu me ei saa inimesi teavitada nii kiiresti, kui olukord seda võib nõuda. Inimesed ju ei jälgi meediat, ka sotsiaalmeediat, pidevalt. Seepärast on tähtis, et me saaksime lahenduse, kus inimese telefoni tuleb ka SMS-sõnum, või toimetatakse info mõnel muul moel kiirelt kohale.

Kas selline SMS-võimekus on praegu olemas?

Elektroonilise teavitamise võimekust praegu veel pole, sõnumite saatmise süsteemi me alles hakkame arendama. Saame edastada teateid vaid meedia vahendusel, mis ei ole piisava kiirusega. Näiteks keemiareostuse või plahvatuse korral on tähtis, et info jõuaks ohualas olevate inimesteni minutitega. Sellise süsteemi väljatöötamine maksab 1,5 miljoni euro ringis. See on ka kõige prioriteetsem asi, mille oleme sihikule võtnud.

Kas varjendite ehitamine on aktuaalne?

Varjumise asjus pole meil lõplikku seisukohta valitsuse otsusesse kirjutatud, seda analüüsitakse veel aasta jooksul. Seisukoht on selline, et kui inimestel on vaja varjuda plahvatusohu, rünnaku eest, siis esimene soovitus on see, et keegi ei peaks kodunt lahkuma. Läbi tuleb mõelda lahendus, kuhu lähevad need inimesed, kes parasjagu pole kodus, vaid on avalikus ruumis.

Ettevalmistused, mis on juba tehtud, viivad kriisiolukordadeks valmisoleku õpetamise senisest rohkem gümnaasiumi riigikaitse õpetuse tundidesse. Kõigis kooliastmetes hakatakse rohkem ja muude teemadega seonduvalt õpetama ka kriisiolukordadega hakkama saamist. Hädaolukorra seadusest tulenevalt peavad riigiasutused ja omavalitsused teavitama inimesi võimalikest ohtudest ning andma käitumisjuhised ohtude puhuks.

Kui pika aja peale on plaanide teostumine kavandatud?

Suurem osa abinõudest ja tegevustest on kolme aasta plaanis. Osa võetakse ette juba tänavu. On ka tegevusi, kus vajaliku taseme saavutamine võtab väga palju aastaid aega. Üks neist on elanikkonna õpetamine, teine varude loomine.

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee