Päevateema

Kas tõmmata punane joon läbi Eesti? (3)

Magnus Urb, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik, 1. märts 2018, 16:23
Rahandusministeerium 
On tervitatav, et uue Euroopa Liidu eelarveperioodi eel on Eestiski riigi kaheks piirkonnaks jagamist puudutav debatt käivitunud. Küll aga seni veidi ühekülgsest aspektist – kuidas kavaldada süsteemi üle nii, et Eesti saaks vaatamata oma üldisele jõukuse kasvule liidu eelarvest rohkem vahendeid.

Eesti üks peamine prioriteet suvel algavatel liidu 2021.–2028. aasta eelarveraamistiku läbirääkimistel on saavutada see, et regioonide arengutaseme tõustes vähendataks neile kasutada antavate struktuurivahendite mahtu võimalikult sujuvalt. Ei ole põhjust oodata, et eelarveprioriteetide loogika ja praegused reeglid jäävad järgmisel perioodil samaks. Liidu eelarveraamistik on tõsise surve all ühe suurema netomaksja Suurbritannia lahkumise tõttu, teisalt vajavad eelarvelist panust liidu uued algatused turvalisuse ja kaitse valdkonnas.

NUTS2 tekitamine

Euroopa Liidu majandusterritoorium jaguneb liidu statistikas kasutatava süsteemi järgi kolme taseme piirkondadeks: NUTS1, NUTS2 ja NUTS3. Eesti on riigina üks NUTS1 taseme piirkond ja moodustab ka NUTS2 tasemel ühe piirkonna. Euroopa Liidus on 276 NUTS2 piirkonda.

Euroopa regionaalarengu fondi ja Euroopa sotsiaalfondi toetuste (ent mitte ühtekuuluvusfondi toetuste) jagunemisel nende piirkondade vahel võetakse praegu muu hulgas arvesse piirkondade sisemajanduse kogutoodangu (SKT) taset elaniku kohta ostujõu standardi alusel. Senise korra jätkudes kuuluks Eesti 2021. aastast alates üleminekupiirkondade hulka, mille SKT elaniku kohta on 75–90 protsenti liidu keskmisest. Praegu on Eesti vähem arenenud piirkond (SKT elaniku kohta on alla 75 protsendi liidu keskmisest), millele eraldati rohkem toetusi, eriti investeeringuteks regionaalarengu fondist.

NUTS2 piirkonna rahvaarvu alammäär on 800 000 elanikku. Seega ei täidaks Eesti seda alampiiri kaheks jaotatuna, näiteks kui Tallinn moodustaks kas üksi või koos lähivaldadega ühe piirkonna ning ülejäänud Eesti teise.

Eesti ei mahu erandite alla

Erandit on võimalik taotleda, kuid geograafiliste, sotsiaalmajanduslike, ajalooliste, kultuurilise või keskkonnaolude tõttu, eeskätt saarte ja äärepoolseimate alade jaoks. Saaremaa ja Hiiumaa aga jääksid rahvaarvult väga kaugele rahvaarvu alampiirist. Erandi peaks heaks kiitma liidu statistikaamet Eurostat, kellele ei ole Eesti toetuste maht liidu eelarvest kaalukas argument.

Eesti on alates Euroopa Liiduga ühinemisest olnud suurimaid liidu eelarvest kasusaajaid. Aastaks 2020 on Eesti saanud kasutada struktuurivahendeid kokku 7,2 miljardi euro eest. Samuti on ta olnud liidu üks kiirema kasvuga piirkondi: SKT elaniku kohta on kasvanud 54 protsendilt liidu keskmisest 2004. aastal 75 protsendile mullu. Kiire areng tähendab, et toetuste maht ei jää edaspidi senisele tasemele. Eesti on hea näide, kuidas toetused arengut edendavad.

Eesti kaheks piirkonnaks jaotamisel vähendaksime kunstlikult võimalusi toetada olulisi investeeringuid Harjumaal ning paindlikkust otsustada, mis otstarbel ja mis suuruses toetusraha mis piirkonda suunata. Keerulisemaks muutuks haridusvõrgu korrastamine, kutseharidusreform või töövõimereform, raskendatud oleks ülikoolide, teaduse ja innovatsiooni toetamine pealinna piirkonnas. Kaheks piirkonnaks jagamine tähendab ilmselt toetuste administreerimise kulu ja keerukuse suurenemist. Administreerimiselt kokku hoitud raha saaks kasutada sisuliste eesmärkide saavutamiseks.

Me ei tea, kuidas struktuurivahendid 2021.–2028. aasta eelarveperioodiks riikide ja piirkondade vahel jaotatakse, tõenäoliselt jaotamiskriteeriume muudetakse. Sellest saame esialgset aimu varasuvel, kui Euroopa Komisjon esitab oma ettepanekud. Eelarveraamistiku jõustumiseks on tarvis Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide heakskiitu.

Kui analüüs näitab, et praegusest erinev Eesti regionaalne jaotus oleks põhjendatud, kaalub valitsus taotluse esitamist tuleva aasta esimesel poolel. On tõenäoline, et jaotus võib toetuste jagunemist hakata mõjutama alles 2028. aastal algaval rahastamisperioodil. Milline oleks piirkondade ümberjagamise mõju sellele rahastamisperioodile, on praegu võimatu prognoosida.

3 KOMMENTAARI

e
Eestile 19. märts 2018, 08:07
rist peale siis vä? Raudtee poolitab põhjast lõunasse meie maa ja EL rahanuts läänest itta Peipsini.
Anna .... võim ja nad ei mõtle, mida teevad.
n
Noh 5. märts 2018, 15:07
siis jääb veel teine punane joon risti peale tõmmata ja Kaljulaiu unistus on täitunud.
Loe kõiki (3)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee