Arvamus | Linnaleht

Elu nagu raamatus 

Ants Vill, vastutav toimetaja, 22. veebruar 2018, 15:41
Raamat meenutab kaunist minevikku HEIKO KRUUSI
Me ei või teada, mida toovad Eestile järgnevad 100 aastat. Küll aga teame, mida on täituv sajand toonud meie riigile ja meile kõigile. Riigi algusaegu ei saa me mäletada, selleks on ajalooürikud ja raamatud.

Mäletan oma lapsepõlve lemmikraamatut, uhkes köites „Eesti 20 aastat iseseisvust sõnas ja pildis“. See 1939. aasta iseseisvuspäevaks, nii-öelda viis minutit enne hukatuslikke aegu ilmunud raamat kirjeldab sõnas ja eelkõige pildis seda, mida viiendiksajandiga oli saavutatud, milleni jõutud nii majanduses kui ka näiteks kunstis. Hiljem, sirgudes pidin Eestit mööda käies üllatusega tõdema, et paljud kauneist hooneist ja maalidest olid juba raamatust tuttavad. Et Eesti oli juba enne sõda oma paremas osas valmis ehitatud ja maalitud. Nii sõnas kui ka pildis.

Raamatu ilmumisele järgnevad aastad olid olnud nagu suur katkestus, seisak, sellest sai isegi hästi hoitud raamatut lehitsev poisike aru. Nii sõnas kui ka pildis.

Aegade käigus on see raamat kaduma läinud, uut pole osta tahtnud. Tunne poleks õige.

Aga mälestus püsib. Mälestus eelmisest, sõjaeelsest Eestist sai kesta aastakümneid, isegi kui oma silmaga pole enamik meist seda näinud. Toonased unistused on praeguseks eluks saanud.

Milline võiks olla 100 aasta pärast mälestus meie praegustest aegadest? Kas unistused on täitunud, nagu lootma peaks? Kas oleme teinud kõik nii, et tegelikkus oleks vähemalt sama kena mäletada, nagu seda just praegu uhkeisse raamatuisse kirjutatakse?

Sisuturundus

Päevatoimetaja

+372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Reklaam ja kuulutused

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee