Värsked Tartu uudised

Tartu peab kultuuripealinnaks kandideerimisel rohkem pingutama kui Narva 

Kristjan Roos, 15. veebruar 2018, 13:55
Tartu kultuuripealinna projektijuhi Kalle Paasi sõnul on Tartu kandidatuuriraamatu kirjutamiseks juba läbi viidud 150 kohtumist Tartu inimestega. Foto: Erakogu
Aastaid Tartu Tammeka jalgpalliklubi südamega arendanud Kalle Paasi uueks väljakutseks on aidata kaasa ülikoolilinna saamisele 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks.

Hiljuti tekitas tartlastes üksjagu küsimusi president Kersti Kaljulaidi visiit Narva, kus ta avaldas piirilinnale toetust samuti Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimisel. Tartu kultuuripealinna projektijuht Kalle Paas konkurentsis midagi halba ei näe: „Tartu ja Narva konkureerimine on väga hea nii mõlemale linnale kui ka tervele Eestile. Mõlemad linnad peavad koostama väga tugevad taotlused. Loodetavasti sekkub tiitliheitlusse veel mõni Eesti linn.“

Samal teemal

Paas märgib, et president on avaldanud toetust ka Tartu kandideerimisele. „Juba järgmisel päeval pärast Narvas käimist külastas ta Tartut ja meie linnajuhid tutvustasid talle Tartu kandidatuuri. Samuti korraldab president Tartus Eesti 100. aastapäeva vastuvõtu ning usun, et sealgi räägivad tartlased talle meie püüdlustest,“ märgib ta.

Kalle, millised on Tartu trumbid kultuuripealinnaks kandideerimisel?

Meie peamine trump on see, et Tartu peab kandideerimiseks pingutama rohkem kui Narva. Ma pean silmas seda, et küllaltki heal järjel linnas on raskem leida jõudu järgmiste suurte väljakutsetega silmitsi seismiseks. Elu on ju üldiselt üsna hea. Kuid ajalugu teevadki need linnad, kus leitakse ühine jõud mugavustsoonist väljatungimiseks! Linna kultuuriloojad ja ettevõtjad, ent ka ülikoolid ja Lõuna-Eesti omavalitsused, kellega koos me kandideerime, räägivad laias laastus samadest väljakutsetest.

Kultuuripealinn on ühest küljest meie suur võimalus aidata kaasa paljude asutuste ja inimeste eesmärkidele. Samas tuleb teha kõvasti tööd ning seda tartlased ja lõunaeestlased ju mõistavad.

Narvas samas on palju esmatasandi probleeme, kas või linna visuaalne väljanägemine. Kõik saavad aru, et midagi peab ju tegema ning esmased lahendused on ka küllaltki lihtsad. Suur töö on aga teha tõesti mõlemas linnas.

Berk Vaher on Linnalehes kirjutanud, et tiitel pole eesmärk omaette. Aga milline kultuurilinn võiks ideaalis Tartu 2024. aastal olla? Ilmselt on tõsi ka see, et kõiki neid eesmärke saab tegelikult täita ka kultuuripealinna tiitlit omamata.

Tõesti, tiitel pole eesmärk omaette, vaid väga oluline vahend tõeliste eesmärkideni jõudmiseks. Tartu kandideerib selleks, et tuua kokku energiad ja vahendid Tartu ja Lõuna-Eesti suurte väljakutsete lahendamiseks. Näiteks kuidas peatada loovate ja töökate inimeste väljavool? Kuidas teha Tartust kultuuri ja elukeskkonna abil regiooni tõmbekeskus? Kuidas luua siinses majanduses rohkem lisandväärtust?

Kultuuri loomise ja tarbimisega on lahutamatult seotud terve Lõuna-Eesti ammune mure – siia toovate maanteede laius ja lennuliinide arv.

Millega kultuuripealinna tegijad praegu peamiselt tegelevad?

Me kogume infot ja ideid, et kirjutada valmis Tartu kandidatuuriraamat. Oleme selleks viinud läbi rohkem kui 150 kultuuripealinna-teemalist kohtumist paljude Tartu inimestega. Me korraldame ka edaspidi ümarlaudu, fookusgrupi arutelusid, kohtume silmast silma Tartu loojatega, ettevõtjatega, poliitikutega, linnaelanikega. Järgmisel kuul esitleme tartlastelt kogutud mõtete esimest üldistust ning sellest algab ka üldrahvalik idee- ja projektikorje.

Kandidatuuriraamat valmib suve lõpuks ja seda hindab rahvusvaheline žürii. Seega peab Tartu olema selles raamatus ka nii-öelda tõlgitud eri Euroopa otstest pärit inimeste keelde ja mõttemaailma.

Kindlasti olete põhjalikult analüüsinud Tallinna kultuuripealinna aega. Mida tahaksite teha samamoodi, mida teistmoodi?

Ma usun, et Tartu on oma püüdlustes ühtsem ja positiivsem, eriti poliitilises mõttes. Me ajame siin ühist Tartu ja Lõuna-Eesti asja ning võidame korraldusõiguse ainult ühise suure pingutuse tulemusel.

Tallinnas tehti 2011. aasta eel ja ajal teoks siiski hulk häid asju ning seda kahekordselt kärbitud eelarve kiuste. Tulemuste kohta on märgitud, et need tegevused andsid näiteks tugeva tõuke uuele Tallinna kultuurikorraldajate ja linnaarendajate põlvkonnale. Pärast 2011. aastat hoogustus ka Telliskivi loomemajanduspiirkonna ja Kalamaja linnaosa areng.

Ja lõpuks üks isiklikumat laadi küsimus: Tammeka eestvedajast on saanud nüüd kultuuri eestkõneleja. Esmapilgul ehk üllatavgi muutus su enda elus või tegelikult hoopiski mitte?

Minu jaoks on jalgpall olnud alati samasugune osa kultuurist nagu teatrikunst või linnaosaseltsid. Kogukondlik, avatud spordiklubi on lihtsalt üks väga hea viis, kuidas anda inimestele rohkem võimalusi eluterveks eneseväljenduseks. Tammekas oli palju vabatahtlikke, praktikante, ühist tegutsemisrõõmu ning sama näeb juba ka Tartu 2024 tiimi ümber. See on väga tore.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
linnaleht@linnaleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee