2
fotot
Paraadil on väljas ka kaitseväe jalaväe lahingumasinad CV9035EE. (Jörgen Norkroos)

Eesti vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kaitseväe paraadil on osalejaid enam kui 1100, väljas on ka ligi sada ühikut tehnikat.

Meie ajaloo ühel osalejaterohkemal paraadil osaleb 50 lippu, neli kompaniid, kolm patareid, 20 rühma ning kolm orkestrit, lisaks kaitseväe ning politsei- ja piirivalveameti orkestreile võtab paraadist osa USA maaväe orkester.

Paraadil on väljas ka kaitseväe jalaväe lahingumasinad CV9035EE. (Jörgen Norkroos)

Vähetuntud amet

Paraadi ettevalmistamine algas juba mitu kuud varem, rääkis paraadi korraldamise üks olulisemaid inimesi, rivistaja, kaitseväe veebel ülemveebel Siim Saliste. Ta märkis, et kõige mahukam töö oli paraadplatsi ettevalmistus. „See hõlmas nii platsi mõõtmisi kui ka kokkuleppeid ning läbirääkimisi kõigi igapäevaselt platsi kasutavate osapooltega,“ ütles ta.

Paraadile Tallinna saabub koos toetava personaliga paar tuhat osalejat ja suurel hulgal tehnikat. Kõik need inimesed on vaja majutada ja toitlustada, tehnika parkida ja hooldada. „Üritame kõike seda alati teha linna igapäevast elu segamata. Arusaadavalt ei ole kolme-nelja kilomeetri pikkust sõidukite kolonni läbi kesklinna juhtides võimalik päris märkamatuks jääda, aga arvan, et oleme seni suhteliselt hästi hakkama saanud,“ ütles Saliste, kes peab koostööd tegema väga paljude asutuste ning ettevõtetega.

Paralleelselt paraadplatsi ettevalmistamisega alustati osalevate üksuste määramist ning nende paraadiks valmistamise juhendamist ja inspekteerimist.

„Päev enne paraadi jõuavad kõik osalejad Tallinna ning esimene päevane jalgsiüksuste proov toimub 23. veebruaril sisekaitseakadeemia riviplatsil,“ ütles Saliste, kel on ülesanne nii proovi korraldada kui ka juhtida. 23. veebruari hilisõhtul viiakse peaproov läbi juba Vabaduse väljakul, kus paraadi rivistaja tutvustab paraadi ka kaitseväe juhatajale.

Paraadipäeval korraldab rivistaja üksuste kogunemise ja annab käsud üksuste toomiseks paraadplatsile. Kui kõik on platsil valmis, käib just tema veel viimast korda rivi eest läbi ning veendub, et kõik oleksid õigetel kohtadel ning paraadiks valmis. Seejärel tuuakse platsile Eesti lipp. Rivistaja annab paraadi juhtimise üle juba kaitseväe juhatajale.

Ka mullu rivistajana tegutsenud ülemveebel Siim Saliste andmas paraadi juhtimist üle kaitseväe juhatajale kindral Riho Terrasele. (Jörgen Norkroos)

Eesti eripära

Paraadi korraldav vahipataljoni tseremoniaalallohvitser veebel Andres Lillemägi märkis, et Eesti kaitseväe paraad paistab silma selle poolest, et meil ei osale paraadil selleks välja õpetatud üksused, kes päevast päeva ainult rividrilli teeksid. „Eesti kaitseväe paraadidel selliseid professionaalseid üksusi ei ole, sest paraadiks valmistumise ajal tegelevad meie väeosad ka igapäevaste ülesannetega,“ märkis veebel ning lisas, et sellest hoolimata pole see iseärasus paraadide kvaliteedile suurt mõju avaldanud. „Eesti paraadil on traditsioon, mida muudes kaitsevägedes pole: vabariigi president on riigilipu reservohvitseridest koosneva toimkonna kutsunud eelneval päeval Kadriorgu ja andnud lühikesel pidulikul tseremoonial lipuohvitserile paraadi ajaks kasutada presidendile kingitud ohvitserimõõga.“

Juubeliaasta paraadil on varasemast rohkem osaleda soovijaid, märkis vahipataljoni tseremoniaalteenistuse ülem nooremleitnant Sander Karask. „Seekord on päris oma üksustega rivis ka mereväelased ja õhuväelased. Viimastel aastatel on väeliigid olnud esindatud vahipataljoni aukompanii näol,“ selgitas ta.

Ta lisas, et seekord võtavad paraadist osa ka Eestis paiknev NATO lahingugrupp, kuhu kuuluvad Briti ning Taani üksus. Liitlased on esindatud jalgsi marssivate üksustena ja oma lahingutehnikaga. Üks huvitavamaid liitlaste masinaid, mis paraadil osaleb, on brittide tank Challenger 2. Ilusa ilmaga on oodata ka lennuvahendite ülelendu: lisaks Eesti kaitseväe ning politsei- ja piirivalveameti lennuvahenditele võib näha Balti riikides asetsevaid Itaalia ja Taani õhuturbelennukeid.

Toimub iga ilmaga

Paraad toimub iga ilmaga, kinnitavad selle läbiviijad. Väga külma ilma korral peetakse paraad lühendatult. „Äärmuslikud ilmaolud panevad meid loomulikult proovile, aga usume, et paraad on võimalik ära teha igasuguse ilmaga,“ ütles veebel Andres Lillemägi. Ta lisas, et kõige olulisem tegur on ikkagi külm.

„Kõige külmakartlikumad „relvad“ paraadil on orkestrite pillid, põhimõtteliselt pole orkestritel võimalik enam mängida, kui temperatuur langeb alla 10 miinuskraadi,“ märkis ta. Kui ilm peaks nii külm olema, et orkestrid mängida ei saa, mängitakse vajalikud muusikapalad helikandjatelt kaitseväe orkestri ülema kolonelleitnant Peeter Saani juhtimisel. Muide, aastapäevaparaadil toimub uue, selleks puhuks võistlusega välja valitud rivimarsi esmaettekanne.

Teadmiseks publikule

Pealtvaatajatel on esimene võimalus paraadist või õigemini selle ettevalmistustest osa saada juba 23. veebruari õhtul Vabaduse väljakul toimuva peaproovi ajal, mil mängitakse läbi kogu paraadi stsenaarium koos kõigi osalejate ja tehnikaga.

24. veebruaril hakkavad paraadist osa võtvad üksused kogunema kella 10-st. Kohale võiks tulla natukene varem, kuna paraadiala on piiratud. Paraadi saab jälgida paraadialaga piirnevatelt tänavatelt ja Harjumäelt.

Pärast paraadi, kella 12.30–14.30 näeb lahingutehnikat: roomiktehnikat linnavalitsuse ees ja ratastehnikat Vabaduse väljakul. Lisaks pakub naiskodukaitse sel ajal Niguliste ja Harju tänava nurgal sõdurisuppi.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias