4
fotot
Eesti suurim lootus Pyeongchangi taliolümpiamängudel on noor kahevõistleja Kristjan Ilves (Stanislav Moshkov)

Kuigi kahevõistleja Kristjan Ilves ja suusasprinterite treener Anti Saarepuu on välja käinud sihi jõuda Pyeongchangi olümpiamängudel esikümnesse, jääb Eesti Olümpiakomitee (EOK) spordidirektor Martti Raju eesmärkidest rääkides mõõdukamaks.

Linnaleht uuris Rajult, millise tulemusega jääks EOK nädala pärast algaval olümpial rahule. Raju esimene vastus jäi üsna laialivalguvaks: „EOK tippspordi komisjon on paika pannud piiri, et kui sportlane tuleb olümpial 20 hulka, siis tal on igal juhul õigus saada järgmises tsüklis ettevalmistustoetust. Kui sa aga küsid, kas jääme rahule, kui tuleb koht kümne hulgas, siis kõik sõltub, millega võrrelda. Selge see, et oleks tore medalit korjata, aga seekordse koondise juures oleks medalit oodata utoopia. Ka 10. koht on olümpial kõrge koht. Kui keegi suudab kümne sisse tulla, siis müts tema ees maha.“

Martti Raju sõnul tuleks müts maha võtta sportlase ees, kes seekordsel olümpial jõuab esikümnesse (Tiina Kõrtsini)

Täpsustava küsimuse peale, kas 22-liikmelise Eesti olümpiakoondise siht võikski siis olla koht esikümnes, vastab Raju aga järgmiselt: „Ma arvan, et Eesti sportlase siht võiks olla teha olümpial oma hooaja parim võistlus. Ega üle oma varju ei hüppa. Kui sportlane on saanud kogu hooaja jooksul 50. kohti, siis selge see, et ta 10. kohale ei sõida. Aga kui sportlane teeb olümpial hooaja parima sõidu, siis on tema hooaeg õnnestunud!“

Ilves on heas hoos

Eesti olümpiakoondislastest on ise seni kõige julgemalt eesmärgid välja käinud kahevõistleja Kristjan Ilves. „Ütlesin juba suvel ja hooaja alguses, et olümpial on mul siht jõuda kümne hulka. See on muidugi tugev eesmärk, aga arvan, et ei saa ka vähemaga leppida,“ ütles 21-aastane Ilves novembris Linnalehele antud intervjuus. Möödunud nädalalõpul näitas Ilves suurepärast vormi, kui tuli Seefeldi MK-etapil 6., 16. ja 15. kohale. MK-sarjas on ta kokkuvõttes 24. kohal.

Sprinditreener Anti Saarepuu usub, et tema hoolealune Marko Kilp võib jõuda olümpia klassikasprindis esikümnesse. (Stanislav Moshkov)

Bravuurika olümpiaeelse avalduse tegi hiljuti ka suusasprinterite treener Anti Saarepuu, kes avaldas Linnalehes, et Eesti suusatajatel on Pyeongchangis võimalus jõuda esikümnesse. „Ma ise arvan, et koht esikümnes on väga reaalne, selle nimel oleme tööd teinud,“ ütles Saarepuu. Ta usub, et tänavu Kuusamo MK-etapil sprindis 11. kohale tulnud Marko Kilp võiks olümpial jõuda klassikasprindis poolfinaali.

Meie olümpiakoondise omamoodi mustaks hobuseks võib pidada aga kiiruisutajat Saskia Alusalut. Detsembris tuli ta Calgary MK-etapil ühisstardist sõidus neljandaks, laupäeval aga parandas enda nimele kuulunud 1000 meetri Eesti rekordit 53 sajandikuga.

Taliolümpia koondisest ja selle tugevusest rääkides tuleb mainida, et kuni Kelly Sildaru vigastuseni oli Eestil tegelikult olemas ka väga reaalne medalilootus. „Vigastused on tahes-tahtmata spordi osa, sinna ei ole midagi parata. Olümpiale läheb ikkagi 22 Eesti sportlast,“ märgib olümpiakomitee spordidirektor Martti Raju.

Põlvkondade vahetus

Eesti olümpiakoondise must hobune on kiiruisutaja Saskia Alusalu (Jörgen Norkroos)

Mõnes mõttes on Eesti talispordis alanud põlvkondade vahetus. Eesti praegu parimad talisportlased Kelly Sildaru (15), Kristjan Ilves (21), Saskia Alusalu (23) ja Marko Kilp (24) on sellises vanuses, et on nelja aasta pärast toimuval taliolümpial palju paremas sportlaseeas. Seekordsel Pyeongchangi olümpial teeb aga 22 Eesti sportlasest olümpiadebüüdi tervelt 13.

Kuigi hooaja keskel muutis rahvusvaheline suusaliit FIS reegleid niimoodi, et meie kahevõistlejatelt rööviti kaks olümpiakohta ning mõnevõrra üllatuslikult pääses olümpiale ka vaid üks naislaskesuusataja, pole olümpiakoondis arvuliselt sugugi nii väike. Vähem sportlasi on taasiseseisvumise järel taliolümpial Eestit esindanud 1992. aastal Albertville’is (20), 1998. aastal Naganos (20) ja 2002. aastal Salt Lake Citys (17). Suurem on aga koondis olnud 1994. aastal Lillehammeris (26), 2006. aastal Torinos (26), 2010. aastal Vancouveris (30) ja 2014. aastal Sotšis (25).

Eelmisel nädalal tekitas spordipressis mõnevõrra kõneainet asjaolu, et Eesti murdmaasuusatajad said olümpiamängudele lisakohti tänu teiste riikide loobumistele. Martti Raju selles midagi erilist ei näe ega nõustu kriitikaga, et Eesti korjaks justkui kohti, millest teised loobuvad. „Rahvusvahelise suusaliidu sportlase tasemelati on kõik Eesti suusatajad ületanud. Juhul kui Eestil on koht ja sportlane on normi täitnud, siis me ei hakka targutama, kas see on õige või vale. Sportlane on teinud ära oma tulemuse, mida nõuab rahvusvaheline suusaliit, ja kui meile pakutakse kohta, siis paneme oma sportlase välja. Kust siis hakata piiri tõmbama, kas sportlast on õige saata või ei ole õige saata. Iga sportlane on viimased neli aastat selle nimel töötanud ja pole meie otsustada, kas ta on kõlblik või mitte olukorras, kus ta on rahvusvaheliste standardite järgi kõlblik,“ selgitab Raju.

Tema sõnul on ka ju Eesti ise olümpiakohtadest loobunud. Jutt käib Kelly Sildaru välja võideldud kohtadest vigursuusatamise renni- ja pargisõidus. „Sildaru vigastuse järel saanuks olümpial võistelda Karoliine Holter. Me ei öelnud sellepärast ära, et me oleks arvanud, et ta on kehv, aga sportlane tegi ise ausa otsuse ja ütles, et ei ole valmis olümpial võistlema,“ toob Raju näite, et ka Eesti on olümpiakohtadest loobunud.

------------------------

Eesti koondis Pyeongchangis

Murdmaasuusatamine: Karel Tammjärv, Raido Ränkel, Marko Kilp, Andreas Veerpalu, Algo Kärp, Tatjana Mannima, Anette Veerpalu

Laskesuusatamine: Kauri Kõiv, Roland Lessing, Kalev Ermits, Rene Zahkna, Johan Talihärm, Johanna Talihärm

Kahevõistlus: Kristjan Ilves, Karl-August Tiirmaa

Kiiruisutamine: Saskia Alusalu, Marten Liiv

Mäesuusatamine: Tormis Laine, Anna Lotta Jõgeva

Suusahüpped: Artti Aigro, Martti Nõmme, Kevin Maltsev

-----------------------

Taustajõude sama palju kui sportlasi

Reeglid sätestavad, et taliolümpial saab keskmiselt ühe sportlase kohta olla üks sportlast abistav inimene. Nii kuulubki seekordse olümpiadelegatsiooni teenindava personali hulka 21 inimest. Sealhulgas on murdmaasuusatajatel ja laskesuusatajatel määrdemehi kolm (vastavalt Raul Seema, Meelis Aasla ja Asko Saarepuu ning Kaarel Kuusik, Kalmer Tramm ja Eeri Vahtra) ning kahevõistlejatel kaks (Tarvi Kuus ja Rain Kuresoo).

„Mitte ükski ala ei sõida taliolümpiale abilisteta, aga suveolümpial on seda tihti juhtunud. Kui suveolümpial on rusikareegel, et abistavat personali saab sportlaste arvust olla 55 protsenti, siis taliolümpial on see 100 protsenti. Ehk siis suveolümpial on 100 sportlase kohta 55 abilist, taliolümpial 100,“ märgib olümpiakomitee spordidirektor Martti Raju.

---------------------

Mis juhtus bobimeeskonnaga?

2014. aastal lõi Monaco aukonsul Mauro Serra Eesti bobimeeskonna eesmärgiga jõuda Pyeongchangi olümpiamängudele. Mõistagi olnuks eksootiline ja mõnes mõttes uhkegi, kui Eesti bobimeeskond lunastanukski olümpiapileti. Eesti Olümpiakomitee spordidirektori Martti Raju sõnul sai meeskonnale saatuslikuks rahalise võimekuse puudumine. Samas suhtleb EOK bobitiimiga edasi, mõeldes järgmisele olümpiale.

„Kui lüüa kogu bobimeeskonna ülalpidamise ja võistlemise kulud kokku – ja sinna hulka ei arvesta me bobisid, mis olid olemas –, siis see ei vääri lihtsalt mängu. Praegune bobimeeskond ei ole praegu ei maailmaklassiga ega isegi arvestava rahvusvahelise tasemega võistkond. Meie eesmärk ei saa olla sinna alla uputada lihtsalt 100 000 eurot selleks, et saada olümpiakoht. Ettevalmistusrahad ja toetussüsteemid on väga konkreetsed ning need ei sõltu sellest, kas olümpiale kvalifitseerutakse või mitte,“ selgitab Raju. Tema sõnul võistleb Pyeongchangis ka sportlasi, kes pole EOK-lt mingit raha saanud. Sellisteks sportlasteks on näiteks Tormis Laine, Kevin Maltsev ja Andreas Veerpalu.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias