Meie, vallalised ja lastetud 27. eluaasta ringis naised oleme muidugi kadedad, kui keegi meist jälle abieluranda purjetab.

Aga siiski, kui seda sõbrantsidega veiniklaasi taga arutasime – sest mida paremat jaanuaris ikka teha on –, ei tulnud meelde mitte viimase aasta jooksul väisatud peened mõisapulmad, vaid hoopis kõige ossimad pulmapeod, kus kunagi käinud olime.

Peaauhinna võitis sõbrants, kes käis oma nõbu pulmas. Kõik oli väga lihtne ja kodune, aga alkoholi jagus muidugi piisavalt. Sõbrantsil hakkas peagi igav ning ta otsis vaikset aianurka, kus selfie’sid teha. Äkki kuulis ta sõstrapõõsa tagant mingit rütmilist liikumist ja lehtede sahinat. Ta ootas juba, et ehk hüppab sealt kohe mäger või rebane välja. Välja tuli aga hoopis peigmees, püksid rebadel. Sõbrants muigas endamisi ja mõtles, et sattus peale pulmaöö eelmängule. Aga ei! Hetk hiljem tuli lillelist kleiti kohendades välja ei keegi muu kui … pruudi ema! Ju siis tervitatakse nii mõnes klannis uusi pereliikmeid.

Oma aias pulmade pidamine tundub populaarsust koguvat. Üks pruut otsustas ka tseremoonia seal läbi viia – kaar nagu Ameerika romantilises komöödias, toolid, majast toodud vaibad… Aga loomulikult hakkas vihma valama nagu jaaniõhtul! Pruutpaar oli parasjagu kaare all tõotusi andmas, kui külalised hakkasid vihma ja rahe eest sisse pagema. Pruut katkestas paaripanijat ja kriiskas: „See on minu pulm ja mitte keegi ei lähe kuhugi! Tagaotsad tagasi toolidele!“ Nii nad seal istusidki, paduvihmas, mudas, vihmavarjudeta… Kui tseremoonia läbi sai, otsustas enamik rahvast kohe koju sooja minna.

Ahjaa, olen kuulnud ka linnalegendi paarist, kes ühe Õismäe kortermajade vahel hoovis jah-sõna ütles. Taustalugu olevat selline, et seal nad väikeste lastena kohtusid, seega tundus see olevat pulmapeoks sobivaim koht.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias