2
fotot
Eesti Ujumisliit on võtnud sihiks, et Eestis saaks iga laps ujumise selgeks. Pildil treenib endine tippujuja Triin Aljand lapsi. Mati Hiis (Õhtuleht) Laagri kooli õpilased said hiljuti kätte uued ujumismütsid. Eesti Ujumisliit (Mati Hiis)

Eesti Ujumisliit on koostöös päästeametiga võtnud südameasjaks, et iga Eesti laps oskaks hästi ujuda, ning selleks muudeti põhikooli kehalise kasvatuse ainekava ujumise osas saavutatavat õpitulemust.

3. klassi laps saab uue hindamise kohaselt positiivse tulemuse, kui läbib ujumisoskuse 200 meetri kompleksharjutuse. Õpilane hüppab sügavasse vette, ujub 100 meetrit rinnuli asendis, sukeldub, toob käega põhjast eseme, püsib puhates ja asendeid vahetades kolm minutit paigal, ujub seejärel 100 meetrit selili asendis ja väljub veest – on õppeülesanne, millega tänavusest aastast on silmitsi iga 3. klassi õpilane.

Linnaleht uuris ujumisliidu ujumise algõpetuse projektijuhilt Helen Lingilt, millised muutused kooliujumise tundides ees ootavad.

Helen, millest on tingitud otsus senisest enam kooliujumisele rõhku panna?

Eestis on üle poole rohkem uppumissurmi kui Põhjamaades ning maailma terviseorganisatsioon (WHO) on ka oma raportis seda välja toonud. WHO nimetab samas tähtsaks uppumissurmade ennetamise meetmeks rahvastiku paremat ujumisoskust. Kool on koht, kus käivad kõik lapsed, seega on riigil võimalik seal omalt poolt kaasa aidata sellele, et ujumisõpetus iga lapseni jõuaks. Ujumine on suurepärane liikumisharrastus ka igas vanuses inimestele ning taastusraviski.

Eestis läbi viidud uurimustest on välja tulnud, et alla poole Eesti lastest ei oska ujuda ning 93 protsenti hindab oma võimeid üle, arvates, et oskab ujuda. Ujumisõpetajate küsitlusest, mille viisime koostöös kultuuriministeeriumiga läbi 2014. aastal, selgus, et ujumisõpetajatele teevad muret liiga suured grupid, mistõttu nad ei saa keskenduda oskuste andmisele, vaid peavad tegelema turvalisuse tagamisega tunnis. Seega riigipoolne uus rahastus peaks võimaldama väiksemaid gruppe ja tõhusamat õpet, kus õpetajal on võimalik keskenduda oskuste andmisele. Uue õpiväljundi saavutamine nõuab oskuste valdamist, mille omandamise tulemusena on õpilased võimelised ka 200 meetrit läbima.

Positiivse tulemuse saavutamiseks peavad 3. klassi õpilased ujuma rinnuli ja selili kokku 200 meetrit ning lisaks sukelduma. Miks nõutakse lapselt nüüd nii palju rohkem?

Enne oli koolis 3. klassi lõpuks 25 meetri läbimise nõue. Nüüd keskendutakse oskustele, millest tulenevalt suudab õpilane läbida ka rohkem meetreid. Varasematest laste ja õpetajate küsitlustest on selgunud, et varasemat koolis kehtivat õpiväljundit (25 meetrit) peetakse ujumisoskuseks, ning tõenäoliselt on see üks põhjus, miks oma oskusi üle hinnatakse. Seetõttu peavad ujumisoskus ja õpiväljund olema ühesugused; samade kriteeriumite alusel hinnatakse ujumisoskust ka Põhjamaades juba 1996. aastast alates.

Lisaks on rahvusvahelised vetelpäästeorganisatsioonid uppumissurmi uurides leidnud, et just mitmekülgsed oskused (eri viisidel sukeldumine, asendite vahetamine, hõljumine, edasi liikumine) aitavad ootamatus olukorras vette sattumise korral toime tulla ning nende oskuste puudumine võib saatuslikuks saada. Kui ollakse veega saanud sõbraks ja omandanud need oskused, on ka vees meetrite läbimine lihtne.

Ujumisliit on tunnistanud, et uus nõue on suur väljakutse. Kui reaalseks peate, et see tõesti õnnestub?

Uus nõue vastab Põhjamaade nõuetele ujumisoskuse kohta, ning seal on kogemused olemas. Keskmiselt kulub nullist ujumisoskuse omandamisele 30–50 koolitundi, kui metoodika on tõhus ning juhendaja kohta on õpilasi kuni 12. Nii Taanis kui ka Norras on kooliujumises tehtud katseprojekte, kus efektiivse metoodika ja väikeste gruppide korral on üle 80 protsendi õpilastest saanud positiivse tulemuse. Ka Eestis on pilootkoole, kellest üks on saanud tulemuseks, et 75 protsenti lastest saab ujumistundides (40 korda) ujumise õpiväljundi kohaselt selgeks, ning on neid, kes enda kogemusest peavad 80 protsendi saavutamist võimalikuks.

Mis saab lastest, kes ujumistundides positiivset tulemust ei saa?

Ainekava täitmine on kohalike omavalitsuste ülesanne. Sellisel juhul tuleks igal koolil oma eripärast ja võimalustest lähtudes mõelda järeleõppe võimalustele ja koostööle lastevanematega. Kindlasti on ikkagi eesmärgiks, et iga laps saab ujumise selgeks.

Kui võrrelda Eesti lapsi ja eestlasi laiemalt teiste Euroopa rahvastega, siis kui hea ujumisoskus meil on?

Rootsi lastest oskavad ujuda (läbivad 200 meetrit) 95 protsenti, Islandil on see näitaja ka üle 90 protsendi. Meil oskab ujuda alla poole lastest ning vähest ujumisoskust ja veekompetentsi näitab ka uppumissurmade arv, mis on poole suurem kui Skandinaavia maades.

------------------------------------

Koolid saavad ujumismütsid

Laagri kooli õpilased said hiljuti kätte uued ujumismütsid. (Eesti Ujumisliit)

Sel nädalal jõuavad kõikidesse 1. klassidega koolidesse erilised pakid, mis sisaldavad ujumismütse lastele, infovoldikuid lastevanematele ja plakateid kooli seinale.

Valitsus eraldas omavalitsustele ujumise algõpetuse läbiviimiseks koolis lisaraha miljon eurot. Selle aasta jaanuarist on riigi toetus 1,23 miljonit eurot.

Kogu info kooliujumise kohta leiab uuelt veebilehelt www.kooliujumine.ee. Lastevanematega suhtlemiseks ja ujumisoskuse vajalikkuse selgitamiseks on loodud ka Facebooki leht „Kooliujumine“, mis asub aadressil www.facebook.com/Kooliujumine.

19 kommentaari

T
Teeline  /   17:48, 18. jaan 2018
Ujumisliidu ajapulkadele on vesi pähe löönud!
R
raudmees  /   18:02, 18. jaan 2018
Kas täna on 1 aprill
L
Lapsed vette....  /   20:48, 18. jaan 2018
Tule taevas appi, ujumisliit hakkab määrama. Homme teatab arboristide tsunft,et ll kl.lapsed peavad minutiga 20m kõrguse puu otsa ronima, ilma redelita.
B
Busa  /   11:09, 19. jaan 2018
200 meetri läbimine ujudes, see pole enamus täiskasvanutelegi jõukohane. Kui siis allavoolu hulpides.
Veel
Mõlatajad peaks nõudma erialase oskuse omandamist juhuks ku on vaja Gotlandi poole paadiga minna, Laskeliit püssikäsitsemisoskust juhuks lui.., jne.
V
ventilaator  /   15:43, 19. jaan 2018
Taivaisa,sa näed ja neid sogaseid otsustajaid pole veel siiani jalaga kostitand ja sõbralikku töötuteprre komandeerinud ? :))
M
mitu  /   17:12, 19. jaan 2018
protsenti nad kadudeks prognoosivad?
J
JEB  /   17:48, 19. jaan 2018
Väga õige ju. Lapsed tuleb liikuma panna. Ujumine treenib metsikult palju. Lapsed tänavad tulevikus, et neilt on ometigi midagi nõutud! EI lödipükslusele! :)
M
maakas  /   18:23, 19. jaan 2018
Lapsed, kellel pole isegi jõge lähedal, peavad suutma selle ära ujuda?!?Ajuvaba. 200m ilma puhkmata ujumine on üle jõu käiv enamusest täiskasvanutelegi....
M
m  /   18:41, 19. jaan 2018
See, et 200 m on paljudele täiskasvanutele üle jõu on arvatavasti õige. Samas ongi probleem selles, et liiga paljud eestlased ei oska ujuda ja hindavad oma võimeid üle.
Ujumisoskuse olemasolul on 200 m soojendus.
200 m 3. klassis on ehk liiga palju aga 6. klassis peaks see küll olema miinimum.
Õ
õige  /   20:05, 19. jaan 2018
kui ujumistunnid algavad juba 1.kl. alates,siis peaks kolme aastaga suutma küll 200 meetrit ujuda ilma aega võtmata.
J
juss to maakas  /   20:18, 19. jaan 2018
Kas artikli ikka läbi lugesid? Kui jah, siis loe uuesti ja katsu loetust aru ka saada.
N
nesko  /   08:47, 20. jaan 2018
lisaks 200 meetrile tuleb veel osata näiteks vees puhata...5 min järjest....
L
Lapsevanem  /   10:05, 20. jaan 2018
Peab? Vastu tahtmist, olemata kindel, et suudab? Kui mõni püüdlik ja ülimalt kohusetundlik laps surma saab, ei vastuta keegi. Ujumisliit loeb manitsussõnu ja avaldab sügavat kaastunnet.
N
no  /   10:07, 20. jaan 2018
Kohalik omavalitus peab siis tegelema lastega, kes vett kardavad ja sukelduda ei taha. Tahaks näha, mis siis ette võetakse.
N
neh  /   15:53, 20. jaan 2018
Ujumisliit võiks kõigepealt sellele mõelda, kus need lapsed seda ujumist õpivad. Linnas on ujulad, aga kas maal või väiksemas asulas peavad lapsed jääauku kargama ja seal ujumise selgeks saama? Ei ole ju võimalik ühe-kahe tunniga selgeks saada, et maksame raha, üürime bussi ja käime ujulas ära. Minu meelest on oluline õpetada nii väikestele kõigepealt seda, et nad üldse vee peal püsiksid, kui juhtumisi vette kukuvad. See 200 meetrit lõhnab selle järele, et vist on ujumisspordiga tegelda soovijaid väheks jäänud, ei ole, kellele võistlusi korraldada.
V
veel  /   16:40, 20. jaan 2018
Arvan, et see üleriigiline 3 klassi lastele tehtav ujumisliidu nõue on jabur . Sellist koormust nõudke ujumistrenni lastelt. Uurige enne, paljude koolide juures on üldse ujulad. Sageli kirjutatakse, et meie lapsed on kehvas füüsilises vormis. Uurige sedagi. Peab olema põhjus. Kui need asjad on paigas, siis jah, kõik ujuma.
A
aga  /   17:29, 20. jaan 2018
Minu poeg ujus Eestist minema.
M
Marks  /   19:55, 20. jaan 2018
Mingi euro nõue väää! Mõnel lapsel on tehnika huvi jne. Varsti peavad kõik lapsed IT-inimesed olema. Ujumisliit, et äkki ujub sealt eest keegi eest ära ja saavad tulla inimesed sinna kellel on midagi veel peale vee.
M
Mis te ajate...  /   01:26, 21. jaan 2018
Mina ja mu lapsed oleme absoluutselt ebasportlikud, aga umbes 800 m ujume täiesti vabalt ära.

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias