3
fotot
Anti Saarepuu tunnistab, et treeneritöös on pinget üksjagu. Võistluse järel on ta vaimselt palju väsinum, kui oli seda sportlasena. (Aldo Luud)

Endine suusasprinter ja praegu Eesti suusasprintereid juhendav Team Haanja peatreener Anti Saarepuu (34) loodab, et Eesti hetke parim suusasprinter Marko Kilp (24) võiks Pyeongchangi olümpiamängudel üle sõita tema Torino olümpial saadud suusasprindi kaheksanda koha.

Kelly Sildaru olümpiamängudelt eemalejäämise järel on meedia üksmeelselt nimetanud Eesti talispordi suurimaks lootuseks kahevõistleja Kristjan Ilvese. Eesti parimaid suusatajaid treeniv Saarepuu ütleb aga enesekindlalt, et üks meie suusataja võiks Lõuna-Koreas end kümne hulka suusatada ning eeldusel, et saadakse vähemalt üks lisakoht olümpiaks, võiks ka emb-kumb, kas sprinditeate meeskond või teatemeeskond jõuda kümne hulka.

„Olen treenerina näinud, kuidas sportlased on valmistunud, ning ma ei pea seda kuidagi ebareaalseks sihiks või võimatuks. Aga sport on sport – kõik peab õnnestuma ning meeskonna, sportlase, treeneri ja hooldemeeste koostöö sujuma. Pahatihti öeldakse küll, et kui sportlane läheb starti, siis kõik on tema kätes, aga tegelikult sõltub palju ikkagi sellest, kuidas suusad alla trehvavad,“ teatab Saarepuu üsna enesekindlalt.

Tõsi, teatavat põhjust korralikul tasemel olümpiastartide ootuseks võivad Eesti suusatajad tänavu kahtlemata tunda, sest nii suusasprinterid Marko Kilp kui ka Raido Ränkel tulid hooaja esimesel MK-etapil Kuusamos kõrgetele, vastavalt 11. ja 15. kohale. Karel Tammjärv on tavadistantsil välja sõitnud 13. ja 19. koha. Detsembris Davosi 15 kilomeetri vabatehnika eraldistardist sõidus Tammjärve saadud 13. koht lõpetas aga meie distantsisuusatajate piinliku põua: 1373 päeva olid nad MK-etappidel olnud punktideta.

Just Kilp (24), Ränkel (28) ja Tammjärv (28) on nüüdseks meessuusatajatest olümpiakoha kindlustanud. Lootust on aga veel kahele lisakohale. Naissuusatajaid sõidab Eestist olümpiale kaks, kindel olümpialane on nädalavahetusel Eesti meistriks tulnud Anette Veerpalu.

Anti, sel ja järgmisel nädalalõpul on ees viimased MK-stardid enne olümpiat. Kas ootate sealt treenerina teatud tulemusi või kui väga häid sõite ei tule, siis ei pea veel muretsema?

Pigem ootan häid sõite nendelt sportlastelt, kes ei ole veel olümpiale kvalifitseerunud. Algo Kärp peaks kindlasti Planicas väga hea sõidu tegema, kui ta soovib üldse kvalifitseeruda olümpiakoondisesse. Andreas Veerpalu näitas Eesti meistrivõistlustel väga head minekut, aga oleks hea, kui ta teeks hea sõidu ka MK-sarjas.

Karel Tammjärve kohta veel ei tea, kas ta on Planicas stardis, sest tal tuleb korralikult Tour de Skist taastuda. Arvatavasti stardib ta järgmise nädala lõpus Seefeldis. Raido Ränkelil oli jõulude ja aastavahetuse ajal tervisega probleeme ning otsustame kohapeal, kas ta Planicas stardib. Marko Kilbil on olnud vähe võistlusi ja võib-olla paneme ta Planicas ka tavadistantsi (15 kilomeetrit klassikat), et ta saaks rohkem võistlusi.

Kokkuvõttes: kindlasti lähevad ka sprinterid head sõitu tegema, aga sealt on olümpiastardini veel 23 päeva. Tuleme otse Itaalia laagrist ning eraldi ettevalmistust selleks MK-etapiks ei tee. Praegu on meil vaja võistlusi.

Kui rääkida Marko Kilbist, siis eelmise hooaja lõpus käis ta välja väga bravuurika eesmärgi – sihi jõuda olümpiafinaali. Kas see on reaalne või rohkem unistus?

Kindlasti ei ole see utoopiline eesmärk. Marko näitas hooaja algul väga head minekut, seejärel tekkis tal korraks tervisega probleeme. Starte on tal vähe olnud, aga kindlasti stardib ta Planicas ja Seefeldis. Ma ise arvan, et koht esikümnes on väga reaalne, selle nimel oleme tööd teinud. Finaali pääsemine oleks tõesti kirss tordil. Eks Marko sportlasena ja mina treenerina soovime kindlasti, et ta finaalis oleks. Aga ma arvan, et õnnestumine oleks kindlasti koht esikümnes.

Mullu veebruaris Lahtis toimunud MM-il piirdus Marko Kilp vabatehnikasprindis 50. kohaga. Olümpial jahib aga Anti Saarepuu hoolealune väga kõrget kohta (Stanislav Moshkov)

Mäletatavasti alustas Kilp ka eelmist hooaega heade sõitudega, aga ühel hetkel läks vormikõver alla. Kas olete mõelnud, miks eelmine hooaeg nii läks, ja kas sel aastal on lootust, et läheb teisiti?

Me oleme jälginud seda, et eelmise aasta vigadest õppida. Me teame, mida eemisel aastal valesti tegime. Tänavu on Marko vähem võistelnud. Loodame, et nüüd need paar võistlust enne olümpiat hakkavad vormikõverat jälle üles viima. Vahepeale on jäänud treeninguperiood. Eelmisel aastal ei saanud me hooaja kestel rahulikumat treeninguperioodi teha, siis oli võistlus võistluse otsa.

Enne mullust MM-i sõitsime Markoga Pyeongchangi, et tutvuda olümpiaradadega. Pärast seda Marko haigestus ja võib-olla läks selle nahka mullune Lahti MM. Nüüd on Marko saanud aga hästi valmistuda ja lisaks teab, milline rajareljeef teda olümpial ootab. Kui ma mõtlen enda suusatajakarjääri peale, siis alati oli hea minna võistlema sinna, kus olin varem käinud. Eelmisele aastale mõeldes oli Pyeongchangi minek ehk vale otsus, aga äkki see tasub ennast nüüd ära. Ma loodan, et Marko on praeguseks saanud hea volüümi tagasi, nüüd saab ta enne olümpiat paar MK-starti ja siis võiks hakata vormikõver ülespoole minema.

Kas olümpiarajad võiksid meie meestele sobida?

Jah, sprindiring küll. See on korralik klassikaring, kus on kaks korralikku tõusu. Ma arvan, et nii Markole kui ka Raidole peaks see rada sobima. Mõlemad mehed on head vahelduva tõukega sõitjad ehk vastu tõusu sõitjad ja kaks tõusu peaks neile sobima.

Kui meie sprintereid iseloomustada, siis kas on midagi, milles nad juba praegu maailma tippe ületavad? Ja milles tippudele alla jäävad?

Marko plussiks on kindlasti vastumäge sõit ehk kui klassikasprindis saab kasutada vahelduvat tõuget. Kes Kuusamo MK-etappi telekast nägid, siis just seal oli selline viimane tõus, kus oli vaja tugevat ja kiiret vahelduva tõukega sõiduviisi. Siin on Marko kindlasti üks maailma parimaid.

Üks asi, mida on vaja parandada ja mida olemegi harjutanud, on sõit viimasel 100–150 meetril, lõpusirgel. Kuusamos oli Marko veerandfinaalis väga hea, aga poolfinaalis andis natuke alla. Sprindis loeb kiiruslik vastupidavus, kui oled kolm minutit juba ära sõitnud, siis sul tuleb veel 100–200 meetrit kesta. Sprindis võidab see, kes suudab viimasel 200 meetril leida veel ühe käigu. Eks me Markoga seda käiku otsime. Loodame, et juba olümpial oleks tal see lisakäik: viimasel 200 meetril tuleb tugeva ja kiire paaristõukega kiirust tõsta.

Raidoga on lood samad, aga kui Marko on teada kiire alustajana, siis Raidol peaks olema ka natuke parem stardikiirus. Kui esimese 400–500 meetriga anda palju sekundeid ära, siis sprindis on neid väga raske tagasi võita.

Kuigi suuskade määrimisega võib alati alt minna, siis kas olümpial valmistatakse meie suusatajate suusad ikka hästi ette?

Team Haanja on palganud kaks väga head määrdemeest, kes MK-etappidel meie meeste suuski määrivad. Näiteks kui Karel tegi Davosis väga hea uisusõidu, siis tal olid üle platsi suusad. Needsamad mehed (Raul Seema ja Meelis Aasla) on ka meil olümpial olemas. Aga kui saame kaks olümpiakohta juurde, siis oleks hea, kui saaksime lisaks ka ühe hooldemehe. Sel juhul oleks me väga konkurentsivõimelised.

Kas teie kui treeneri jaoks on eelseisev olümpia treenerikarjääri tõehetk?

Eks ta ikka on. Minu treenerikarjäär on lapsekingades, läheb teine aasta. Kindlasti on see väga suur väljakutse hakata kohe täiskasvanute koondise sportlasi treenima. Aga sportlastes oli usk ja tahe minusse olemas ning ma ise olin hästi motiveeritud. Olen ju terve elu hingega suusatamise juures olnud, tunnen suusatamist läbi ja lõhki. Mul on olnud hästi palju välistreenereid, küll Rootsist (Niclas Grön – toim), küll Venemaalt (Nikolai Lopuhhov). Lai silmaring on selles töös kaasa aidanud.

Olümpia on kindlasti minu jaoks tähtis hetk. Rääkisime enne Markost. Tahaksin kindlasti, et ta sõidaks sprindis minu Torino olümpia kaheksanda koha üle. See, mis minul jäi saavutamata ... ma loodan, et kui mitte just sellel olümpial, siis juba järgmisel ta võiks ikkagi medali ära tuua. Seekord me jah medali järele ei lähe, praegu võikski olla eesmärk minu olümpiakoht üle sõita. See oleks väga suur kordaminek.

Kumma nahas on raskem olla, kas sportlase või treeneri omas? Kui mõelda treeneritööle, siis ise ei saa ju midagi teha, peab ainult kõrvalt vaatama ja saab ainult raja ääres ergutada.

Eks treeneriamet ongi selline pingeline. Ma ütlen ausalt, et kui hommikul on võistluspäev käes, siis on endalgi samamoodi ärevus ja närv sees. Ja lõpuks, kui võistlus on läbi, siis ma polegi võib-olla füüsiliselt nii läbi, aga vaimselt olen palju rohkem väsinud, kui sportlasena olin.

Sportlased teevad selle kohta ka nalja: kui Anti on raja ääres ja isegi kui teda näha ei ole, siis tema häält on kuulda ning nad ei saa hetkekski ennast lõdvaks lasta. Karel kommenteeris Davosi sõidu järel, et kuigi rada oli viis kilomeetrit pikk, tundus, et Anti oli igal pool. Ma olin tegelikult ühe tõusu peal, aga eks ma üritan endast hästi palju anda.

Kas vahepeal peate olema ka psühholoogi rollis, et mehi lohutada või motiveerida?

Sportlased on ikkagi ise väga tugevad isiksused. Samas Marko ja Raido on ikkagi minust nooremad ning Karelile ja teistelegi olen nõu andnud. Analüüsime, miks teinekord on halvasti läinud või kui on hästi läinud, et siis kust see tuli. Kui aga sportlane on väga löödud, siis pean ka mina tunnetama, millal on õige aeg sekkuda ja minna lohutama. Mäletan enda sportlaseajast, et ongi vaja sellist hetke, kus kellelgi ei ole vaja sind torkida. Sportlane mõtleb iseenda jaoks asjad läbi ja siis tuleb ise treeneriga rääkima. Selle aja jooksul olen kindlasti õppinud sportlasi rohkem tundma. Kareli ja Raidoga olen omal ajal koos võistelnud ning nii sportlasena kui ka nüüd treenerina nendega koos laagris olnud. Kuigi olen Marko treener, oleme laagrites väga tihti olnud toakaaslased. Kui olla sportlastega päevast päeva koos, siis nii õpibki neid veel paremini tundma.

---------------------------

Õnnefaktor on sprindis suur

Endise sprindiässana teab Anti Saarepuu, et sprindis – aga meie olümpialootused seonduvad sedapuhku just suusasprindiga – mängib lisaks väga suurt rolli õnnefaktor.

Anti Saarepuu sportlaskarjääri parimaks tulemuseks jäi Torino olümpia kaheksas koht vabatehnikasprindis (MATI HIIS)

„Kvalifikatsioonis on küll nii, et sõidad oma sõidu ära ja siis kas kvalifitseerud või mitte, aga sealt edasi võib kõike juhtuda. Tegelikult on isegi nii, et kui sprindi kvalifikatsioonis midagi juhtub, siis sul ei ole seal mängimisruumi. Üks viga ja sealsamas on sinu võistlus lõppenud. Mäletan enda võistlemise ajast Vancouveri olümpiat, tegin seal väga head eelsõitu, olin kolmandal või viiendal positsioonil, aga enne staadionile tulekut kukkusin kvalifikatsioonis. Ja pärast, kui on mees mehe vastu võistlus, on samamoodi, kepi purunemine, kellegagi kokkusõit või mis iganes võib juhtuda. Õnnefaktor on sel alal väga suur. Aga nagu öeldakse, õnn soosib tugevamaid, ja eks me peame tugevad olema, et oma unistused ja soovid realiseerida,“ märgib Saarepuu.

---------------------------------

Anti Saarepuu

Sündinud 26. märtsil 1983 Võrus.

2006. aasta Torino olümpia 8. koht vabatehnikasprindis.

2005. aasta Oberstdorfi MM-i 10. koht klassikasprindis.

2009. aasta Libereci MM-i 7. koht vabatehnikasprindis.

2005. aastal sai MK-sarjas sprinterite arvestuses kokkuvõttes 11. koha.

Eesti parimaid suusatajaid koondava Team Haanja peatreener.

14 kommentaari

V
viie  /   17:41, 18. jaan 2018
rikkama hulka ei tahagi
R
ruudi  /   17:44, 18. jaan 2018
Miks nii magedalt Uhkem ikka vähemalt pronksile
T
Teeline  /   17:52, 18. jaan 2018
Thomas More on surnud. Elagu Eesti oma "Thomas More"!
T
Teeline  /   17:54, 18. jaan 2018
Tegelikult isegi võimalik, kui Hiina ja Aafrika suusatajad tulemata jätavad.
J
Jaan  /   16:10, 19. jaan 2018
Anti pidas ilmselt silmas, et viimase kümne hulka
M
Mulgi ploom  /   16:53, 19. jaan 2018
Heal päeval võib jõuda eelsõitudest edasi. Kui esikümnest rääkida, siis selleks on võimeline ainult Tammjärv. Ülejäänud on turistid.
A
Ants Rannula  /   05:32, 20. jaan 2018
Juba riputame medalid kaela .Tubli poiss.
E
Elts  /   10:29, 20. jaan 2018
Mida nad nüüd süstima on hakanud? Narkootikume???
N
Naer on terviseks!  /   12:05, 20. jaan 2018
Anti teeb head nalja!
K
kahtlanevanamuttmustakohvriga  /   12:50, 20. jaan 2018
arvan, et minu võimalus Marsile lennata on reaalsem
K
kossa  /   15:34, 20. jaan 2018
kui peatreener on nii juhm,et ei näe asjade reaalset olukorda,siis pole lootustki,et meie suusatajad veidigi kõrgemale 50-st kohast tõuseks
A
Alko 1000  /   22:20, 20. jaan 2018
Joodikute poolest rikkama hulka me juba oleme jõudnud
M
mellu  /   11:08, 21. jaan 2018
mis10 ,aitab sabas sörkimisest kui pole võimet ja talenti mine rahvaspordiga tegelema
N
Noh,  /   07:07, 22. jaan 2018
nüüd mõned päevad hiljem tuleb tõdeda, et reaalsus on teine, esimene eestlane 40 seas ja ülejäänud 80st 20 viimase seas.

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias