D-vitamiini on võimalik saada kahel viisil: suur osa sellest sünteesitakse päikesevalguse toimel nahas, lisaks omastatakse seda toidust või toidulisanditest. (Vida Press)

Mullu oli meditsiinilaboris Synlab end testida lasknud inimestest 75 protsendil D-vitamiini näit alla soovituslikku tervislikku taset (75 nmol/l).

36,2 protsendil neist esines tõsist D-vitamiini puudust ehk D-vitamiini näit jäi alla 50 nmol/l. Meestel ja naistel olid tulemused sarnased.

„D-vitamiini näitu võiks igaüks vähemalt kord aastas kontrollida lasta. Seda saab teha nii meditsiinilaboris kui ka perearsti juures,“ soovitab Apotheka apteeker Kerli Valge. „Kui on tuvastatud D-vitamiini puudus, võiks pärast kolmekuulist D-vitamiini tarvitamist teha uue analüüsi ja selle alusel D-vitamiini annust korrigeerida.“ Synlabis enda D-vitamiini näitu kontrollida lasknud inimeste seas oli ka 0,16 protsenti neid, kelle näit oli üle normi ehk suurem kui 250 nmol/l, nii kõrge tase võib osutuda organismile kahjulikuks.

„Apteekides on D-vitamiini väga erineval kujul: tilkade, spreide, kapslite ja tablettidena, samuti on doosid väga erinevad. Kõige sobivama kangusega preparaadi saab valida ikka äsja tehtud vereanalüüsi järgi,“ rõhutab apteeker. „Kuigi D-vitamiin on Eesti sombuses kliimas ainus vitamiin, mida on enamikul inimestel vaja aasta läbi tarvitada, tuleks enda D-vitamiini näitu siiski aeg-ajalt kontrollida lasta, huupi pole mõistlik pikka aega suuri annuseid manustada.“

Kellel on suurem vajadus?

Inimesed, kes peaksid keskmisest suuremaid D-vitamiini annuseid võtma, on eakad, sest neil on D-vitamiini tootmine nahas vähenenud. Samuti võiksid seda teha istuva eluviisiga inimesed, kes viibivad päevasel ajal, mil päike paistab, vähem õues. Lisaks sportlased, eriti sisealadega tegelevad sportlased, sest nemad kulutavad teistest rohkem oma D-vitamiini varusid. Ohustatud on ka inimesed, kes tarvitavad palju alkoholi, kes on rangel taimse toidu dieedil, kel on erinevad peensoolehaigused või kes tarvitavad teatud ravimeid pikemaajaliselt. Riskirühma kuuluvad ka puberteediealised lapsed, kel on kiire kasvu periood.

D-vitamiini aktiivne vorm kolekaltsiferool on vajalik kuni 3000-ks organismis toimuvaks protsessiks. Toidust saab D-vitamiini piiratult, selle peamised allikad on kalaõli, munakollane, või, maks ja pärm.

Pärast päikeselistest riikidest Eestisse naasmist püsib D-vitamiini arvestatav tase veres ainult kolm-neli nädalat.

1 kommentaar

K
KillaH  /   08:37, 22. jaan 2018
Huvitav, kus kohast vanasti inimesed oma vitamiinid kätte said?

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias