Muidu käivad siin maal riiklikud teod ja tegemised ikka nii, et midagi ei juhtu kohe. Teeks ära ja vaataks siis. Ei, kõigepealt tuleb ikka uuringuid teha. Igasugu mõjudest ja arvamustest.

Alati leiab varmaid tegijaid. Kes tulevad tulemustega, mis tellijale meele järele. Et Eestimaa rahvad on tegelikult kangesti sallivad sisserändavate spetsialistide suhtes; igati nõus kooseluseadusega; kõik on nõus rohkem makse maksma; Rail Baltic on aastatuhande ehitus; Helsingi tunnel tulgu! Raha nende uuringute tellimiseks leitakse alati. Nagu ka selleks, et teha selgitustööd, kui, nihverda ja nikerda palju tahad, uurimuse tulemusi päris meelepäraseks ikka pole saadud.

Seepärast ongi imelik, et töötavate pensionäride rahakoti kallale minek näib olevat toime pandud vanal katse ja eksituse meetodil. Kas siis: teeme ära, vaatame, mis juhtub; või: teeme ära, niikuinii kugistavad alla.

Karta on, et kugistavad ka. Tost kriisiaastast 2009, kui riigieelarve oli „nii augus, nii augus“, tuleb meelde karjatusi kommentaariumis: olen küll pensionär ja rahaga naa, aga oleks valmis oma riiki toetama, saatke arveldusarve number. Kerige uudiseid tagasi, vaadake ise, kui need muidugi alles on. Norrakad eelmise aasta juunis proovisid vabatahtlikku maksu, et kes tahab rohkem maksta, maksku. Kuu ajaga tõi sisse tugeva 1325 dollarit.

Vaid pool rehkendust

Kui jutt juba arvude peale läks, siis lõbustaks ennast arvutamisega. Mis tekitab teise tähelepaneku: uuringuid tellima ollakse kibedad, arvutama mitte nii väga. Ehk vist jäi tegemata rehkendus, kui palju töötavate pensionäride maksustamine sisse toob ja kas see ka ära tasub.

Värsketel andmetel vähenes välja makstud pension jaanuaris detsembriga võrreldes 57 protsendil töötavatest pensionäridest, keda on kokku 107 158. Ilmne, et sääst pole samas sadu miljoneid eurosid. Vaat ei ole poliitik, ei oska hinnata, kas ajal ja olukorras, kus järgmiste riigikogu valimisteni on natuke üle aasta, see ikka ära tasub. Raha polevat ju peamine, ikka aated ja ilmavaated. Aasta ja peale on muidugi pikk aeg, valijatel haugi mälu.

Pealegi võib päästa klassiviha külvamine. Jutud, kuis see puudutab ainult liiga hästi teenivaid pensionäre, teised vaid võidavad. Ehk neetud rikkurid, tulevad siin veel vigisema, ärgu siis teenigu nii palju hõlptulu saamise eesmärgil. Kahju on oma riigile 1080 eurot aastas anda või?

Kisub ikka jaburaks.

Lihtsameelsus või ideepuudus?

See toob tagasi küsimuse juurde, kas see liigutus tasub ennast ära. On tegu sotsiaaldemokraatliku oinapäisuse ja lihtsameelsusega või lihtsalt muud ei jäänud üle, muud enam ei tulnud pähe. Sest – no ei tule rahadega välja. Siis lähebki meeleheitlike abinõude järele haaramiseks. Ülepeakaela, mõtlemata.

Jätab veidi halva mulje. Ajab arutama, et kui tõesti on järjekordselt riigi taskus pingeline olukord, ehk oleks siis mõistlikum meenutada vanarahva tarkusi – oi, see vanarahvas vist muud ei teinudki, kui mõtles tarkusi välja – ning suu seki järgi seada. Tõmmata kuskil tagasi, vältida nn impulsiivoste. Näh, kolmapäeva hommikul teatati just riigiuudistes, et laiendatakse mingit strateegilise kommunikatsiooni bürood, pealt 700 000 eurot kohe ja nelja aasta jooksul 3 miljonit. Needsamad uuringud hämaratel teemadel, mida kergel käel tellitakse. Mõni ime siis, kui ühel hetkel karmanis valus hakkab.

3 kommentaari

I
irw  /   16:29, 11. jaan 2018
üige tiitel, tsura mis tsura ... maksustati sissetulekut, mitte ei tehtud vahet pensionäridel ... mida siin jahuda on ja tooge need üle 2100 eur saavad penskarid välja siis. enamus on riigikogu algusaastate personaalpensionärid ... savisaar ja co.
A
a'mis sest uurida  /   13:45, 17. jaan 2018
selge on üks, et riigikassasse on raha vaja ja kõige hõlpsam ja ohutum viis seda teha on vaeste ja väetite käest võtta.Just niimoodi siis see nn hooliv erakond hoolibki.
J
Jüri  /   09:33, 20. jaan 2018
IRW-le:
Pole mõtet jahuda siin riiklikku propagandat, et kaotavad rikkurid, kes teenivad üle 2100 euri. Kaotama hakkavad juba pensionärid, kelle sissetulek on üle 1350 euro, st keskmine palk+keskmine pension ja kaotus on tuntav võrreldes 2017 aastaga.
Samal ajal vigade parandus oleks ju lihtne - jätta pensionäridele alles see täiendav tulumaksuvabastus 230 eurot, st seda mitte nullida. Ja siis jääks õigeks seda pidev laulmine ja lubamine - mitte keegi ei kaota rohkemkui 36 eurot...

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias