Eesti Patsientide Liidu tegevjuht Kadri Tammepuu loodab, et tänu uuest aastast jõustunud seadusmuudatusele hakkavad tööandjad enam panustama oma töötajate tervisesse. (HEIKO KRUUSI)

Sellest aastast jõustunud seadusmuudatus peaks andma uut hoogu eraravikindlustuse arengule. Lisaraha kaasamine eraravikindlustuse näol on see, mis võiks päästa meie tervishoiusüsteemi, loodab Eesti Patsientide Liidu tegevjuht Kadri Tammepuu.

Varem pikalt Apotheka apteegiketti juhtinud Kadri Tammepuu tegi mõne aja eest kannapöörde ning asus juhtima Eesti Patsientide Liitu. Eesti Patsientide Liit (varasem Eesti Patsientide Nõukoda) on organisatsioon, mille üks põhiülesandeid on jagada patsientidele tasakaalustatud infot nende õigustest ja võimalustest ning laiem eesmärk patsiendikeskse tervishoiupoliitika arendamine.

„Tänapäeval on hästi popp rääkida, et inimesel peab elu jooksul olema mitu karjääri, mitu väljakutset,“ muigab Tammepuu. „Mina ei arva, et viie aasta tagant peaks valdkonda vahetama, aga tõsi see on, et kui oled terve elu õpetaja, siis see jätab oma jälje. Juhtidega on samamoodi. Kui terve elu juhid midagi, siis see võib sind ja su ümbruskonda üsna palju mõjutada. Aga tõsiselt rääkides – kannapöördel oli kaks põhjust. Mingil hetkel tundsin, et vajan vaheldust, teistsugust maailma enda ümber. Ja nüüd siin patsientide poolel olles on väga hariv näha, kuidas tervishoid üldiselt töötab. Ühes sektoris töötades näed paratamatult kitsalt vaid oma sektorit, aga tervishoid on märksa laiem valdkond,“ räägib Eesti Patsientide Liidu tegevjuht.

Tööandja saab töötaja tervisesse panustada

Kuigi kitsaskohti leiab Eesti tervishoius iga nurga peal, on alanud aastal tulnud patsientide jaoks ka rõõmsamaid uudiseid.

„Üks väga positiivne asi, mis nüüd lõpuks on juhtunud, on töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutuste erisoodustusmaksust vabastamine. Ma usun, et see on väga märgilise tähtsusega muudatus,“ kinnitab Tammepuu. Lahtiseletatuna tähendab see, et 1. jaanuarist ei maksustata erisoodustusena töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis töötaja kohta. Erisoodustusmaksust on vabastatud avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu, sportimispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused (näiteks spordiklubi kuutasu), tööandja spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused ning taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenuste kulutused ja ravikindlustuslepingu kindlustusmaksed. Tõsi, selle uuenduse rakendamine sõltub tööandjast.

„Võib arutada, et 400 eurot aastas on ikkagi väga vähe, aga kõik oleneb sellest, mis taustsüsteemis seda vaadata. Igal juhul on uuendus mitmel põhjusel väga tervitatav,“ märgib Tammepuu. „Esiteks saavad nii töötaja kui ka tööandja nõnda rohkem tähelepanu pöörata töötaja tervise hoidmisele ja väärtustamisele ning tööandja poolelt vaadatuna praeguses tööturu olukorras ka töötaja kinnihoidmisele. Samuti peaks see aitama vähendada ootejärjekordi eriarsti juurde, sest kui osa järjekorras seisjaid lähevad tööandja kulul tasulisele vastuvõtule, jääb nende arvelt teistele rohkem numbreid. Tööl käiva inimese jaoks on ju kõige halvem olukord see, kui tal on terviseprobleem, mis segab töötamist, aga ta ei pääse arsti juurde. Ka ratsionaalselt mõtleva tööandja jaoks on parem saata see töötaja kiiresti eriarsti juurde, et ta saaks abi, kui see, et töötaja ootab mitu kuud järjekorras ja on sel ajal haiguslehel,“ arutleb Tammepuu. „Usun, et tööandjad hakkavad enam panustama oma töötajate tervisesse,“ lisab ta optimistlikult.

Samuti loob uuendus võimaluse eraravikindlustuse arenguks. Praegu on neil, kel haigekassa kindlustus puudub, võimalik võtta kindlustusfirmast vabatahtlik ravikindlustus. Aga lisaks on mitu kindlustusfirmat turule tulnud tööandjale mõeldud ravikindlustuspakettidega, mille kaudu võib kindlustada töötaja ravikulud ehk siis tööandja saab oma töötajatele võimaldada kindla summa ulatuses hambaravi, eriarstiabi, perearstiabi, osa pakettidega ka taastusravi. „Võib märgata, et kindlustusfirmad näevad, et turul on eraravikindlustuse jaoks potentsiaali, ega ükski eraettevõtja ei tule lihtsalt igaks juhuks oma pakettidega välja,“ kommenteerib Tammepuu.

Digiregistratuuris selguks järjekorra tegelik pikkus

Seda, et telefoni teel on enam-vähem võimatu eriarsti juurde aega kinni panna, teavad kõik, kes seda proovinud teha. See puudutab just viieeurose visiiditasuga vastuvõttu. Tasulisele vastuvõtule saab samas probleemivabalt. Ka haiglate patsiendiportaalides surfamine ei anna tulemust – kui vabu aegu lihtsalt pole, siis neid sinna ka ei teki. Harva erandina võib otsijal õnneks minna vaid siis, kui keegi on numbrist just loobunud.

„Me väga tahaks, et hakkaks lõpuks tööle digiregistratuur, sest siis selguvad ravijärjekordade tegelikud pikkused,“ ütleb Tammepuu. Digiregistratuuri käivitamise mitu tähtaega on möödas, nüüd on lubatud, et suvel see tuleb. „Elame-näeme,“ tõdeb patsientide liidu tegevjuht. Digiregistratuuri käivitumine looks paremad võimalused ka perearstide e-konsultatsiooni toimimiseks. Praegu seisavad ühtses järjekorras nii need, kes võivad paar kuud oodata, kui ka need, kes vajavad väga kiiresti abi. Kui e-konsultatsioon täielikult rakenduks, saaks perearst haiguse tõsiduse alusel patsiente ise reastada, mille tulemusena kiire abi vajajate jaoks ooteaeg lüheneb.

Veel üks tähtis uuendus, mille rakendamist Eesti Patsientide Liit ootab, on arstide vastutuskindlustus ehk patsiendikindlustuse seadus, mille alusel patsientidel, kes saavad ravi ajal tüsistuse, on võimalik saada hüvitist. „Kuna arstid kardavad kaebusi ja pretensioone, ei ole praegu lihtsama tüsistuse korral, kui tervis ei ole täiesti läbi, reaalselt võimalik hüvitist saada. Ja teiselt poolt – võib-olla siis, kui arstidel kaob hirm personaalse karistuse ees, julgevad nad hakata rohkem ravivigu registreerima, et tulevikus oleks neid vigu vähem. Teiste riikide kogemused on näidanud, et see toimib,“ räägib Tammepuu ning lisab, et palju vaeva tuleb selles vallas näha ka patsientide suhtumisega, et igaüks, sealhulgas arst peab oma tegude eest vastutama.

„Kui arstidelt hirmu vigade avalikustamise ees maha ei saa, siis jääb ringkäendus kestma ning vastutuskindlustuse süsteem ei käivitu korralikult. Aga teistpidi läheb ka tervishoid järjest keerulisemaks. Inimesel on raske aru saada, millal on saadud tüsistus otseselt vale ravi tagajärg ja millal mitte. Igal juhul keeruline teema,“ tõdeb Tammepuu.

Lisaraha kui piisake meres

Hea uudis peaks olema seegi, et tervishoiureformi tulemusena lisandub tänavu haigekassa eelarvesse 34 miljonit eurot. Haigekassa kinnitusel rahastatakse sellest ligi 140 000 uut ravijuhtu, muuhulgas 7000 operatsiooni rohkem kui mullu. Ka tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski on kinnitanud, et sellest aastast pääsevad tuhanded inimesed kiiremini arsti juurde ja mõningatel erialadel, kus inimesed on seni pidanud tervisemurele kaua lahendust ootama, lühenevad ooteajad.

„See 34 miljonit eurot on mõeldud eriarstiabi parandamiseks. Väga tore. Aga arvestades, et eriarstiabile kulub üle 600 miljoni euro aastas, siis 34 miljonit moodustab sellest vaid viis protsenti, kuid katmata ravivajadus on kordades suurem,“ märgib Tammepuu. „Kindlasti saab selle raha eest rohkem eriarstivisiite ja rohkem teenuseid, kuigi osa sellest söövad ära tervishoiutöötajate palgad,“ toob ta välja. Tervishoiutöötajate kollektiivlepingu järgi tõuseb tänavu arstide palga alammäär nimelt kaheksa protsenti.

„Tegelikult kriis tervishoius on ikka päris suur. Üks lahendus, et sellest olukorrast välja tulla, ongi see, mida Eestis veel ei ole, aga väga paljudes riikides on – rohkem eraraha tervishoidu. Eelmise haigekassa juhi aegadel pressiti eraraha süsteemist välja, aga tundub, et nüüd hakkab eraraha tagasi tulema. Vähemalt meile tundub, et inimesed on valmis oma tervise eest maksma,“ ütleb Tammepuu.

Eesti Patsientide Liidu tegevjuht tõdeb, et tervishoiusüsteemi kritiseerida on lihtne, raskem on midagi ette võtta, et olukord paraneks. „Minu arvates on võti ikkagi inimeste endi käes – hoida oma tervist, ning riigi asi on tekitada motivaatoreid, et inimesed tahavad ja saavad terved olla. Kui tervise hoidmine toob mulle sedavõrd tagasi, siis ma ei hakka üldse seda küsimuse alla seadma. Juhul kui niiviisi mõtlevaid inimesi on piisavalt palju, siis läheb meil kõigil hästi. Selge on see, et alati on elupõletajaid, piiride proovijaid, eks mingis vanuses kipuvad seda tegema pea kõik, aga kui teha seda ikka veel 50-aastaselt, siis see on juba natuke naljakas,“ leiab ta.

---

Perearste on mitmesuguseid

Eesti Patsientide Liidule teeb muret ka perearstiabi kvaliteedi ebaühtlus. „Meil on super perearste, kes teevad kõik oma patsientide jaoks, leiavad pea alati võimalusi neid aidata. Ja on perearste, kes on väsinud ja veidi vanad, ei jõua kõige uuega kaasas käia. Leidub ka neid, kes võib-olla ei olegi oma tööst nii väga huvitatud, kelle jaoks see on vaid vaheplatvorm. Ja kolmandaks jätab oma jälje see, et meil on perearste puudu,“ tõdeb Tammepuu. Kes ja kuidas peaks perearstide kvaliteeti kontrollima, on keeruline teema. „Õnneks on juba ka perearstide endi seas rääkima hakatud, et kvaliteet on ebaühtlane, ja see on esimene samm, et midagi hakkaks muutuma,“ lisab ta.

Selge on ka see, et perearstid ei suple rahas. Perearstil, kelle nimistus on keskmiselt 1700 inimest, on kasutada „pearaha“ 6500 eurot kuus. Sellest uuringufond, ligi 42 protsenti pearahast, on keskmiselt 2700 eurot. Kui palju inimesi selle raha eest kuus uurida saab? Näiteks kilpnäärmehormoonide uuring maksab 21 eurot, veregrupi uuring 13 eurot, allergiate uuring 15–50 eurot, B12-vitamiini sisalduse määramine veres (soovitatav veganitele) maksab 30 eurot, loetleb patsientide esindaja uuringute hindu. „Ega sellest rahast väga paljudele ei jagu, vaid mõnekümnele inimesele,“ tõdeb Tammepuu. Ja loomulikult on see inimene pahane, kellele perearst otse tunnistab, et kahjuks seda uuringut ei saa, raha on otsas. Sel juhul võiks ju perearst soovitada patsiendil uuring oma raha eest teha, aga võib juhtuda, et perearst ei julge seda välja öelda, sest võib siis lihtsalt sõimata saada,“ tõdeb Tammepuu. „Soovitan alati inimestel küsida, mis võimalused neil veel on,“ lisab ta.

Perearsti teraapiafond on kolm protsenti pearahast ehk keskmiselt 200 eurot kuus. Näiteks seljavaludega inimese võiks perearst suunata neuroloogi asemel hoopis füsioterapeudi juurde. Aga arvestades, et füsioterapeudi visiit maksab 25–30 eurot ja hädaline peaks tema juures käima kuus kuni kaheksa korda, saab perearst tema juurde saata vaid ühe patsiendi kuus.

---

Repliik

Jätame hambaravihüvitise neile, kes seda tõepoolest vajavad

Mullu juulis rakendunud täiskasvanute hambaravihüvitise süsteem soodustab seda, et paljudel inimestel jääb hüvitis kasutamata, sest hambaarste, kes on haigekassaga vastava lepingu sõlminud, on vähe – kogu riigi peale vaid 188. Selle taga, et hambaravihüvitis ei käi n-ö inimesega kaasas, vaid seda saab kasutada ainult nende hambaarstide juures, kes on haigekassaga lepingu sõlminud, on poliitiline tahe, aga osalt võimaldab ka raha kokku hoida, märgib Eesti Patsientide Liidu tegevjuht Kadri Tammepuu.

„Kui me kõik läheksime nagu üks mees hambaarstile vaid selle eesmärgiga, et oma 40 eurot aastas ära kulutada, on see riigi rahakotile päris valus. Seda raha on riigil võimalik kokku hoida, aga samal ajal on poliitiliselt võimalik öelda, et näete, tegelikult on hüvitis ju olemas, palun kasutage. Väga paljud inimesed peavad vahetama hambaarsti, kui tahavad hüvitist saada, ja siin ongi valik – kas vahetada hambaarsti või loobuda hüvitisest,“ tõdeb Tammepuu.

9 kommentaari

L
Lootus  /   16:18, 11. jaan 2018
Lootusetu lootus.
U
ussr  /   18:10, 11. jaan 2018
Vabandust, aga patsientide liit ei ole organisatsioon, mis ka tegelikult patsientide huvisid kaitseb. Perearstidele kehtiv seadus näeb ette, et enamus ajast teenindab patsiente perearst, kelle nimistus patsient on. Kui ma saatsin patsiendiliidule vihje, et perearsti Ljudmila Panenkot ei täida seadusega pandud kohustust ning enamus ajast võtavad patsiente vastu erinevad asendusarstid, siis patsientide liit isegi ei reageerinud sellele ja asjad lähevad vana viisi edasi, sest Niina Neglasson (see tädi jäi hiljuti altkäemakus võtmisega vahele) töötab koos Igor Panenkoga, kes on Ljudmila Panenko mees ja Niina Neglassoni sõbranna on Helmen Kütt, kes kuulub Haigekassa juhatusse. Sellest, et leidsin patsiendiportaalist uuringuid, mida mulle tehtud ei ole ning millele ei osanud ka Haigekassa selgitusi anda, sellest ei tasu vist üldse rääkidagi.
K
Kardan...  /   09:18, 14. jaan 2018
..et sellest ka ei piisa,kui mõnedele arstidele makstakse 10,0tuh.eurot kuus.Haigekassa süsteem on üdini mäda,kõigepealt tuleks Haigekassa personali palgasüsteem paika panna.Tunnustatud arst ei saa ka niipalju palka,kui Haigekassa juht-tule taevas appi.Kas juht ravib,opereerib haigeid,kõik nädalavahetused ,riigipühad kodus.Arstid peavad töötama igal ajal.Raha ei jätkugi,kui süsteem on üles ehitatud,kuidas juhtkond ise hästi elaks.
K
Karu  /   17:34, 15. jaan 2018
Kes maksab selle juhile, kellele allub. Terve lehekülg tühja juttu. Oleks võinud selgitada kuidas ravimid kallinesid uue SOODUS süsteemiga
K
Karu  /   17:35, 15. jaan 2018
Tore et kohe kustub
R
reede  /   17:46, 18. jaan 2018
Kas keegi teab kedagi kes selle daami valis mingi olematu liidu etteotsa
R
ruudi  /   17:56, 18. jaan 2018
Ärge solvake kogenud perearste kes olevat väsinud ja nii hästi arvutiklahve ei näpi Rakveres oli teenekas perearst Aino kesaega ei lugenud Nüüd käib keegi kusagilt puide maade tagant teise tõõ kõrvalt Ruumid nagu palees aga vastuvõtuajad hädised Ja mis aega ongi arstil patsiendile kui peab pidevalt neid klahve toksima Süsteem on kokku jooksnud aga keegi seda ei tunnista
  /   09:05, 20. jaan 2018
Mis ajast Haigekassa siis riiklik ravikindlustus on, kas sellest ajast, kui riik omavoliliselt hK fondi raha raiskab? Eraravikindlustus ei lahenda siin ühtegi probleemi.
M
Mises  /   11:39, 22. jaan 2018
Avalikustage ka riikliku ravi kulud. Et inimesed näeks kui kallis see tasuta kõik on. Inflatsioon paneb oma matsu inimeste ostujõule. Sama käib ka terviseteenuste kohta.

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias