Asko Tamme sõnul on linnaosaseltsid seisukohal, et tselluloositehase kohta on vaja rohkem ja paremat infot. (Erakogu)

Tartu linnaosaseltside algatusrühma esindaja Asko Tamme sõnul suhtuvad tartlased linna lähedale kavandatavasse tselluloositehasesse negatiivselt, sest tehase kohta on vähe teavet.

Just soovist rohkem infot saada hakkab algatusrühm korraldama kavandatava tehase infoseminaride sarja. Esimene seminar „Tselluloositööstuse parim võimalik tehnoloogia ja keskkonnariskid“ toimub Tartu loodusmajas juba esmaspäeval kell 17. Esinevad Virve Sõber (Tartu ülikooli ökoloog, Supilinna Selts) ja Juhan Ruut (Hendrikson & Ko tööstusvaldkonna suunajuht, Est-For Investi konsultant).

Linnaleht uuris linnaosaseltside algatusrühma esindajalt Asko Tammelt, miks otsustasid seltsid seminare korraldama hakata.

Asko, kuidas algas linnaosaseltside koostöö?

Linnaosaseltside ümarlaud on juba mitu aastat koos käinud. Selle loomise eesmärk oli esmajoones ühtlustada ja ühendada meie suhtlust linnaga, näiteks linnaosapäevade korraldamise, linnapoolsete toetuste jne asjus, aga tegeleda ka muude kõigile seltsidele (ja linnakodanikele) oluliste teemadega.

Eelmisel aastal kerkis suhteliselt ootamatult esile tselluloositehase planeerimise teema, mis ka omakorda väga kiiresti jõudis etappi, kus tulevasest Tartu-lähedasest „miljarditehasest“ hakati rääkima peaaegu kindlas kõneviisis, jättes samal ajal konkreetsetele küsimustele saastest, mõjudest jne vastamata. Aktiivsetele seltsiliikmetele tundus, et nii need asjad käima ei peaks, et tuleks kasutada kõiki võimalusi diskussiooni avada, eri vaatenurkade, asjatundjate seisukohti jne tutvustada.

Kui lühidalt kokku võtta, siis mis on kõige suuremad ohud, mis tselluloositehase rajamisega tekivad?

Esimene oht on, et Tartu ei ole ühel hetkel enam praegune Tartu. Selline tehas annaks loomulikult linnale (ja ülikoolidele) palju juurde, aga samal ajal lükkaks suure osa linna arengust hoopis uude, siiani täiesti tundmatusse suunda. Kas me ikka taotleks Euroopa kultuuripealinna tiitlit, kui teaks, et tehas kindlasti tuleb?

Teine on keskkond. Tegemist on suhteliselt traditsioonilise puidukeemiaga, mis on keskkonna suhtes äärmiselt agressiivne. Neid mõjusid on ilmselt võimalik vägagi tõhusalt ja väga suures ulatuses pehmendada, aga ikkagi jääb nii, et mingi osa heitgaasidest puhub tuul laiali ja heitvesi lastakse jõkke. Emajõgi on halvas seisundis ning Eesti riik on võtnud kohustuse seda seisundit parandada.

Kolmas küsimus on metsaressurss. Nii suure ressursikasutusega ettevõte võib ökoloogiselt jätkusuutlikule metsandusele anda lõpliku hoobi.

Milline on teie hinnangul Tartu avalik arvamus tselluloositehase ehitamisse?

Üldiselt negatiivne, aga see on paraku informeerimata negatiivsus. Nendel seminaridel tahamegi anda rohkem teadmisi paremate otsuste tegemiseks, anda alust asjatundliku kaalutluspositsiooni tekitamiseks. Selge on, et suure tööstusobjektiga kaasnevad muutused majanduses, suured keskkonnamõjud, teatavad sotsiaalsed mõjud. Ideaalis peaks ju igaüks meist olema suuteline kaaluma, mis on plussid-miinused ja kumb kaalukauss on raskem.

Milliseks hindate edasist arengut: kas eelkõige loodate, et tehas rajatakse nii, et keskkonnale tehakse võimalikult vähe kahju, või loodate, et tehast üldse ei tule?

See on selline hommikuse konjakijoomise mahajätmise küsimus. Algatusrühmal ei ole muud seisukohta, kui et vajame paremaks otsustamiseks rohkem ja paremat infot. Praegu on ju ametlikult kõik lahtine.

-------------------------------

Palju teemasid

Asko Tamme sõnul on linnaosaseltside algatusrühmal praeguseks enam-vähem paigas aasta esimese poole infoseminarid. Järgmistel üritustel on laias laastus teemadeks tehnoloogia, Eesti metsaressurss, majandusliku tasuvuse olemus, heitmete probleemid. Edasistesse plaanidesse kuuluvad näiteks sellised teemad nagu süsinikuringe, puidukeemia tulevik, planeerimis- ja keskkonnaküsimuste Euroopa-poolne seadustaust.

„Loomulikult anname ka Est-For Investi esindajatele sõna. Kohtusime vana aasta lõpus paari inimesega, Margus Kohava ja Aadu Polliga, ning leppisime kokku, et kui vähegi saab, tuleb ka nende poolt keegi seminarile,“ lisab Tamme.

2 kommentaari

J
jusss  /   21:35, 15. jaan 2018
Detroit -usa -pohjavett ei saa kasutada ,myrgine !Tselluloosi-tehase heitvee myrgid satuvad varem-hiljem ,pohjavette ! Tegelikult kyll 20-70 aasta jooksul . Aga satuvad kindlasti !
P
Peep  /   22:43, 5. veebr 2018

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias