Värsked Tartu uudised

Tartu veetornil hakkab peagi lehvima Eesti lipp  (3)

Kristjan Roos, kristjan.roos@linnaleht.ee, 04. jaanuar 2018, 16:51
Tartu veetorni katusele on juba paigaldatud lipumast ja 22. veebruarist hakkab seal lehvima Eesti lipp.  Aldo Luud
Kolme Tartu Rotary klubi liikmed leidsid, et linnas lehvib seni vähestes silmatorkavates paikades suuri Eesti lippe, ning seetõttu hakkab nende riigi 100. sünnipäeva kingitusena lehvima Eesti lipp ka Tartu veetornil.

„Tartu veetorn (Õpetaja 9) on merepinnast kõige kõrgemal asuv hoone Tartus. Sellest kõrgemad rajatised on vaid mõned antennimastid ja korstnad. Tagamaks veesurvet kogu linnas, torn sellisesse paika ka ehitati. Veetorn on mitmelt poolt hästi vaadeldav, näiteks on seda väga hästi näha Sõpruse sillalt, Kalda teelt, aga ka kesklinnast. See, et me torni ei märka, on tingitud sellest, et pole midagi vaadata ning pimedas on veetorn ka valgustamata,“ kirjutavad Rotary klubi liikmed Eesti 100 leheküljel. Teadupärast on riik teinud kodanikele üleskutse teha juubeli puhul kingitusi ning Rotary klubi, Tartu Toome Rotary klubi ja Tartu Hansa Rotary klubi liikmed võtsid ideest tuld.

Nüüdseks on veetornile lipumast püstitatud, samas on ehitustööd pooleli ja valgustus pole veel paigas. Üks on aga juba praegu selge: 22. veebruaril kell 12 heisatakse veetorni pidulikult Eesti lipp, mis jääbki sinna lehvima nii päeval kui valgustatuna ka öösel. Ka lippude vahetamise võtavad Tartu Rotary klubid enda kohustuseks, eeldatavalt tuleb lippe vahetada kuus korda aastas. Lipu mõõdud on 255×400 cm.

Hannes Astoki sõnul ei tulegi talle esimese hooga rohkem Tartus lipumastis lehvivaid suuri Eesti lippe meelde kui Tartu tähetorni oma. „Eestis on suuri lippe vähe. Kui vaatame teisi riike, siis näiteks ameeriklased on oma lipu üle väga uhked. USA-s on isegi väga paljudel kontorihoonetel, kus ei ole ühtegi riigiasutust, katustel riigilipp. Võib-olla oli Eestis lipuseadus esimestel aastatel väga karm. Toona oli nii, et selleks, et lipp ööpäev läbi üldse lehvida saaks, tuli taotleda eriluba. Nüüd on seadus märksa liberaalsemaks muudetud. See on mõistlik. Miks ei võiks lipud kogu aeg lehvida, kui need on meie oma Eesti lipud,“ leiab Astok.

-----------------------------

Veepaak on tühi 1990. aastate lõpust

*Veetorni ajalugu ulatub 1930. aastatesse, kui Tartusse asuti rajama moodsat veevärki. 1938. aastal koostasid insener Voldemar Onton ja arhitekt Voldemar Tippel Õpetaja tänava veetorni projekti (Tippeli projekteeritud on ka Tartu turuhoone). Ehitus algas 1939, torn avati ametlikult 26. novembril 1940.

*Õige elu ja vee sai veetorn sisse siiski alles maailmasõja järel. Tartu veetorni on kujutatud ka kunstiteostel ning tegu on ühe Tartu maamärgiga, mis mõistagi on võetud ka muinsuskaitse alla.

*Tänapäeval veetorn enam veevärki survet ei lisa, seda teevad võimsad pumbad. Veepaak on tühi 1990. aastate lõpust.

*Veetorn kuulub Tartu ettevõttele Tartu Veevärk ning algselt korterelamuks-veetorniks ehitatud hoones asuvad veevärgi väljakolimise järel kontorid.

Allikas: ev100.ee

3 KOMMENTAARI

E
---17. jaanuar 2018, 13:33
Eesti võtab eeskuju Makedooniast. Skopjes lehvib peaaegu igas tornis riigilipp ja ka igal vähegi suuremal väljakul kõrgub lipumast.
t
Tartlane12. jaanuar 2018, 10:36
Äge värk!
Loe kõiki (3)

Sisuturundus

Päevatoimetaja

+372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Reklaam ja kuulutused

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee