Arvamus

Hümnita algus 

Kristjan Roos, toimetaja, 04. jaanuar 2018, 15:54
Aastavahetusel Vabaduse väljakule kogunenud rahvas oleks tahtnud laulda Eesti hümni, aga seda võimalust neil ei tekkinud.  Tiina Kõrtsini
Pikalt ette valmistatud vabariigi juubeli aasta algas esimesest minutist korraldajate tõelise ämbrisse astumisega, kui nii ETV aastavahetuse programmis kui ka Vabaduse väljaku suurkontserdil jäeti ära traditsiooniks saanud Eesti hümn.

Põhjendatult räägitakse hümni ärajätmise kontekstis otsustajate rahvuskultuurilisest katkestusest ehk siis üha sagedamini kiputakse Eestis rahvuse jaoks oluliste sümbolväärtuste tähtsust alahindama. Uskumatu, et korraldajad eeldasid, et Vabaduse väljakule kogunenud rahvas poleks äkki hümni laulda tahtnudki või laulmist oleks seganud ilutulestik. Ei oleks seganud ning muidugi oleksid eestlased tahtnud Vabaduse väljakul hümni laulda!

Teisalt on olnud samavõrra kummastav jälgida, kuidas juhtunu peale vallandus (meedia)hüsteeria. Eks selles ole ka üksjagu silmakirjalikkust, sest võib küsida ka teistpidi – kui palju on kriitikute hulgas neid, kes igal aastavahetusel kodus teleri ees püsti tõusevad ja härdalt hümni kaasa laulavad.

Lõpuks ei tähenda aga oma rahvuse ja riigi austamine ainuüksi hümni kaasalaulmist. Sama tähtis on ikkagi see, kuidas me igapäevaselt tegutseme. Päris nii ikka ju ei saa, et laulad hümni ära ning siis hakkad kohe riiki rehepaplikult lüpsma!

Sisuturundus

Päevatoimetaja

+372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Reklaam ja kuulutused

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee