Riik taastas sellest aastast matusetoetuse, toetades lahkunu matuste korraldamist 250 euro ulatuses. Omavalitsused saavad selleks 4 miljonit eurot. (Andres Varustin)

1. jaanuarist jääb madalapalgalistele 64 eurot rohkem kätte, kuid kardetavasti võib suurenevate aktsiiside jm maksude tõttu see raha kiiresti rahakotist kaduda. Siin on valik seadusmuudatusi, mis kõige enam igaühe elu mõjutavad.

RAHA JA MAKSUD

Tulumaksuvaba miinimum on 500 eurot kuus

Tänu sellele saab kuni 1200-eurost brutopalka teeniv inimene võrreldes mullusega igas kuus kuni 64 eurot rohkem kätte. Alates 1200-eurosest palgast hakkab aga maksuvaba tulu vähenema, kuni jõuab 2100-eurose palga juures nulli.

Abikaasade ühisdeklaratsiooni enam esitada ei saa

Samas tekib abikaasadel võimalus mõningaid ühiseid kulutusi jagada. Mittetöötava abikaasa eest on ette nähtud täiendav maksuvabastus kuni 2160 eurot aastas, kui ühine tulu jääb alla ettenähtud piirmäära. Muudatus puudutab ka juba eelmise aasta tulude deklareerimist.

Eluasemelaenu intresse on 2017. aasta tuludeklaratsiooni täites lubatud maha arvata kuni 300 eurot inimese kohta.

Pangahoiuste intressidele kehtib nüüdsest tulumaks.

SÕIDUKID

Firmaautode eratarbeks kasutamise maksustamine on võimsuspõhine

Erisoodustuse summa on leitav korrutustehtega: kilovati hind korda kilovattide arv. Kilovati hind on 1,96 eurot, üle viie aasta vanusel sõiduautol 1,47 eurot. See tähendab, et võrreldes varasema korraga muutub alla 130-kilovatiste ettevõtetele kuuluvate sõiduautode erakasutuses kasutamine odavamaks ning üle 130-kilovatiste sõiduautode erakasutuselt tekkiv erisoodustus muutub kallimaks.

Samuti ei pea ettevõtjad enam maksuarvestuse jaoks sõidupäevikut pidama. Ainult ettevõtluses kasutatavate sõiduautode kohta tuleb teha vastav märge autoregistrisse.

Teekasutustasu raskeveokitele

Jaanuarist kehtib Eesti avalikult kasutatavate teede võrgustikul kõikidele üle 3,5-tonnistele veoautodele teekasutustasu. Lisaks Eestis registreeritud veoautodele peab teekasutustasu maksma välismaal registreeritud veoautode eest. Veokiga, mille eest ei ole tasu makstud, ei tohi sõita. Teekasutustasu tasumise kohustus on veoauto omanikul. Tasu saab maksta lehel www.teetasu.ee internetipangas või krediitkaardiga.

AKTSIISID

1. jaanuaril hakkas tubakavedelikele (e-sigarettide vedelikele) kehtima 0,2-eurone aktsiis vedeliku ühe milliliitri kohta. Aktsiisiga maksustatakse nii nikotiinisisaldusega kui ka nikotiinisisalduseta e-vedelikke. Sigarettide aktsiisimäär tõusis 8 protsenti, nii et fikseeritud määr on 6,95 senti sigareti kohta ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast.

1. jaanuaril tõusis bensiini aktsiisimäär 56,3 sendini liitri kohta võrreldes senise 51,2 sendiga. Kütteainena kasutatava maagaasi aktsiis tõuseb 5,065 sendini kuupmeetri kohta võrreldes varasema 4,052 sendiga.

Ära jäi diislikütuse aktsiisimäära tõus, mis oli varem kavandatud sellesse aastasse. Diislikütuse aktsiisimäär on endiselt 49,3 senti liitri kohta.

1. veebruaril tõusevad alkoholi aktsiisimäärad. Õlle, kange alkoholi ja kuni 6-mahuprotsendise etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi (näiteks siidri) aktsiisimäär kasvab varem kavandatust väiksemas mahus.

TOETUSED JA HÜVITISED

Lapsetoetus pere esimesele ja teisele lapsele kasvab 55 euroni

Tänavu on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 55 eurot, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot. Lisaks makstakse 1. märtsist kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetust, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni.

Alates 1. märtsist on vanemahüvitise maksmise ajal võimalik teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist (tänavu 1544 eurot kalendrikuus), ilma et hüvitist vähendataks. Kui teenida samal ajal suuremas summas töist tulu, lahutatakse vanemahüvitisest sissetulekupiiri (ehk 1544 eurot) ületav tuluosa, mis on jagatud kahega. Kui vähendatud vanemahüvitis on väiksem kui hüvitise määr (tänavu 470 eurot), makstakse vanemahüvitist hüvitise määra suuruses.

Toimetulekupiir tõuseb täiskasvanutel seniselt 130 eurolt 140-ni ja lastel 168 euroni kuus.

Riik toetab lahkunu matuste korraldamist 250 euro ulatuses, andes selleks omavalitsustele 4 miljonit eurot.

Raske puudega laste vanematel on õigus õppelaenu riigipoolsele kustutamisele

1. jaanuarist on õigus õppelaenu riigipoolsele kustutamisele ka raske puudega laste vanematel ning õppelaenu kustutamise menetlus muutub senisest lihtsamaks ja kiiremaks. Varem oli õigus õppelaenu kustutamisele sügava puudega laste vanematel ja puuduva töövõimega inimestel.

PENSIONID

Eesti ja Austraalia vahel jõustus sotsiaalkindlustusleping

Kahe riigi vahel sõlmitud leping tagab, et kodumaal välja teenitud riikliku pensioni maksmist jätkatakse ka siis, kui inimene kolib Eestist Austraaliasse või vastupidi. Samuti liidetakse vajadusel edaspidi mõlemas riigis omandatud pensionistaaž.

Vanaduspensione hakatakse eksportima ülemaailmselt

Aasta algusest makstakse Eesti vanaduspensione välja üle maailma, kuid selleks on vajalik Eestis omandatud vähemalt 15-aastane pensionistaaž. Seega kaovad pensionite maksmisel senised elukohapiirangud ja pensionite maksmine laieneb kõikidesse riikidesse. Samas ei maksta teistesse riikidesse töövõimetuspensioni (kuna see asendub töövõimetoetusega) ega rahvapensioni.

TÖÖ

Töötaja tervise nimel

Tööandja saab maksuvabalt hüvitada kulutused töötaja tervise edendamiseks 100 euro ulatuses kvartalis. Selliste kulude hulka kuuluvad treeningupaiga kasutamise kulud, spordirajatiste ülalpidamise kulud, taastusraviteenuste kulud ning avalike rahvaspordiürituste osavõtutasu. Varem käsitleti enamikku töötajate tervise edendamiseks tehtavaid kulusid erisoodustusena ning maksustati tulu- ja sotsiaalmaksuga.

Töövaidluste lahendamine paindlikum

1. jaanuaril hakkas kehtima uus töövaidluse lahendamise seadus, millega võimaldatakse senise suulise istungi kõrval ka kirjalikku töövaidluste menetlust ja kompromissi kinnitamist. Lisaks antakse töövaidluse osalistele võimalus läbida töövaidluskomisjoni juhataja vahendusel lepitusmenetlus ning pöörduda töövaidluskomisjoni ka kollektiivlepingu täitmisest tuleneva töövaidlusega.

Seaduse jõustumisega kadus 2009. aastast kehtinud rahalise nõude piirmäär 10 000 eurot ning töövaidluskomisjoni saab pöörduda ka suurema nõudega. Töötajad ja tööandjad on ka vabamad otsustama, millise piirkonna töövaidluskomisjonile töövaidlusavaldus esitatakse. Töötaja saab töövaidluse lahendamise kohta valida näiteks oma elukoha, töötamise koha või tööandja elu- või asukoha järgi. Selge erandina nähakse uues seaduses, et töövaidluskomisjon ei lahenda tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidlusi.

Töötuskindlustushüvitis

Seda on tänavu võimalik saada kuni 1446 eurot ja 15 senti kuus. Minimaalne hüvitis kuus on 242 eurot ja 73 senti (minimaalne päevamäär on 7,83 eurot). Maksimaalse töötuskindlustushüvitise suuruse aluseks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu. Sel aastal on keskmine ühe kalendripäeva töötasu 31,1 eurot. Keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutab töötukassa igaks kalendriaastaks möödunud aastal kindlustatute makstud töötuskindlustusmaksete alusel.

Äriühingu juhtidele, kes ei saa tasu ja on kaotanud palgatöö, tagatakse õigus saada töötuskindlustushüvitist ja abi töö leidmisel võrdselt teiste töötutega.

TERVIS

Täiendav ravimihüvitis

Alates sellest aastast kehtib täiendav soodustus suurte ravimikuludega inimestele. Seda saavad kindlustatud, kes tasuvad soodusretseptide eest kalendriaastas vähemalt 100 eurot (siiani sai seda alates 300-eurosest aastasest kulust). Täiendav ravimihüvitis on nüüdsest automaatne, kindlustatud inimene saab lisasoodustuse koos tavapärase ravimisoodustusega juba ravimi väljaostmisel apteegis ning haigekassale avaldust esitada ei ole vaja. Kui summa on aastas 100–300 eurot, hüvitatakse 100 eurot ületavast osast 50%, kui summa ületab aastas 300 eurot, hüvitatakse 300 eurot ületavast osast 90%.

Täiskasvanute hambaravihüvitis tõusis 30 eurolt 40-ni aastas, samas saab täiskasvanute hambaravihüvitist endiselt kasutada vaid haigekassa lepingupartnerite juures.

Proteesihüvitist saab nüüd kasutada vaid haigekassa lepingupartnerite juures

1. jaanuarist saab proteeside hüvitise raha kasutada ainult haigekassaga lepingu sõlminud hambaarstide juures ning soodustuse summa arvestatakse maha maksmise ajal. Haigekassa ja hambaarstide liidu kokkuleppel ei kehtestatud planeeritud ühtset üle-eestilist proteesiteenuste hinnakirja, vaid iga hambaarst osutab proteesiteenuseid oma hinnakirja alusel. Proteeside hüvitis on kolmeks aastaks 260 eurot.

Eelmise aasta proteesiarveid saab haigekassale esitada 31. jaanuarini, hiljem esitatud arved enam tasumisele ei kuulu.

Rinnavähi sõeluuringu sihtrühm laieneb

Sellest aastast kutsutakse rinnavähi varaseks avastamiseks sõeluuringule ka 68- ja 69-aastased naised sünniaastatega 1949 ja 1950. Kokku kuulub tänavu rinnavähi sõeluuringusse üheksa rühma: 1949., 1950., 1956., 1958., 1960., 1962., 1964., 1966. ja 1968. aastal sündinud naised.

Mitu uut vaktsiini

Uue riigi hüvitatava väikelaste liitvaktsiiniga saab vaktsineerida kuue haiguse – difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse, B-tüübi hemofiilusnakkuse ja B-viirushepatiidi vastu. Uue liitvaktsiiniga väheneb väikelapseeas tehtavate vaktsiinisüstete arv ning vaktsineerimist alustatakse alles kolme kuu vanuselt. Lisaks pakub riik 12–14-aastastele tütarlastele tasuta HPV ehk inimese papilloomiviiruse vastast vaktsiini, mis aitab ennetada emakakaelavähki.

Meditsiiniseadmed ja abivahendid

Uuendatud on hüvitatavate meditsiiniseadmete loetelu, kuhu on lisatud 155 uut toodet ja üks uus meditsiiniseadmete rühm. Olulise uuendusena hakkab haigekassa hüvitama kompressioonpükse ning -sukki, mis on vajalikud venoosse puudulikkuse ja kaasasündinud lümfitursetega patsientide elukvaliteedi parandamiseks.

Samuti laieneb hüvitatavate glükomeetri testribade, lantsettide, insuliininõelte, stoomihooldustoodete, ortopeediliste toodete, põletushaigete surverõivaste, haavasidemete ning unemeditsiinis kasutatavate seadmete ja nende maskide valik.

Muutusid ka mõningate abivahendite piirhinnad ning füsio- ja tegevusterapeudid said õiguse hinnata vajadust abivahendi järele. Lisaks laienes nende abivahendite loetelu, mille jaoks ei ole edaspidi vaja kordustõendit.

MUU

Kroonlinna nulli asemel Amsterdami null

Uuest aastast läks Eesti üle Euroopa ühtsele kõrgussüsteemile, milleks on Euroopa vertikaalne referentssüsteem. See tähendab, et absoluutset kõrgust ja sügavust hakatakse arvestama nimetatud lähtenivoost ehk Amsterdami nullist. Seni kasutati Eestis Balti 1977. aasta kõrgussüsteemi ehk Kroonlinna nulli. Veeteede ameti andmekogud viiakse üle uuele kõrgussüsteemile kolmekuuse üleminekuperioodi jooksul (1. jaanuarist 31. märtsini).

Sadamatel tuleb üle vaadata kõik oma infokandjad, milles on kajastatud sügavusandmeid. Veeliikleja jaoks ei muutu navigeerimisel midagi, jälgida tuleb seda, millises süsteemis on kasutatavad sügavusandmed esitatud. Üleminekul Euroopa ühtsele kõrgussüsteemile lisandub absoluutsetele kõrgusväärtustele sõltuvalt piirkonnast 14–26 sentimeetrit.

Allikad: rahandusministeerium, maksu- ja tolliamet, sotsiaalministeerium, haigekassa, maanteeamet, veeteede amet, Tele2

2 kommentaari

P
proteesihüvitis  /   00:01, 8. jaan 2018
kas see on ainult pensionäridele?
A
ah jätke järele  /   12:00, 11. jaan 2018
olin ja olen keskmise puudega. Mullu oli toetus 35,05. Nüüd on 3,01. Riigil on minu üks euro ja neli senti vaja ära võtta.

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias