Eesti eesistumise üheks tipphetkeks oli Tallinnas Kultuurikatlas toimunud Euroopa Liidu eesistumise digitaalvaldkonna tippkohtumine (AFP/Scanpix)

„Emme, kas president käsib sul nii pikki tööpäevi teha või on see ülemus?“ küsis ühe Brüsselis Eesti eesistumise ajal töötava ametniku laps.

Sellised küsimused on Eesti diplomaatide ja ametnike peredes olnud pool aastat väga tüüpilised. Pool aastat on meie ametnikkonna õlul olnud ju väga suur vastutus: juhatada Euroopa Liidu Nõukogus kõigi tasandite koosolekuid ja istungeid. Ja see ei ole olnud Euroopale kerge aeg, kui mõelda kas või Brexitile ja kestvale migratsioonikriisile.

Eesti poliitikud, diplomaadid ja ametnikud on saanud selle aja jooksul võimsa kogemuse ja kontaktidevõrgustiku. Nii on vähemalt pool aastat olnud peaminister Jüri Ratas Euroopa üks mõjukamaid poliitikuid, kellega tuli arvestada ka Euroopa poliitika suurkujudel Merkelil ja Macronil.

Jah, Eesti pidas eesistujana väga rangelt kinni printsiibist, mille järgi eesistujariik peab tegutsema ausa ja neutraalse vahendajana, et leida kõikide liikmesriikide vahel tasakaal ja kompromiss. Tundub, et sellele printsiibile tuginedes tuli aeg-ajalt ka lõivu maksta, kui mõelda kas või lähetatud töötaja direktiivile.

Teisalt väärib Eesti tegutsemine kiidusõnu, sest nagu tänase lehe intervjuus märgib ka kogenud diplomaat Clyde Kull, oligi Eesti eesmärk see, et alati oleks arvestatud ka väiksemate riikide soovidega. Just sellist lähenemist ootame ju ka tulevastelt eesistujatelt.

Millisena annab Eesti eesistumise üle Bulgaariale? Euroopa on pärast Eesti eesistumist moodsam (Eesti tegi sellest paljuski digieesistumise), turvalisem (loodi Euroopa alaline struktureeritud kaitsekoostöö PESCO) ja ühtsem (meie printsiip oli, et ka väikeriikidega tuleb arvestada).

1. jaanuarist, kui eesistumine on lõppenud, on Eesti ametnikud uues olukorras: Brüsseli võimukoridorides juba kindlamana ja tõenäoliselt ka mõjukamatena ringi liikudes saavad nad asuda jõulisemalt Eesti huve kaitsma.

5 kommentaari

H
ha-ha-ha  /   06:11, 22. dets 2017
''mõjukad eesti ametnikud'' täitsa segi läinud
E
Ehh  /   08:18, 24. dets 2017
Jüri hoiab pildil taskut kinni. Ei tea, kas kardab, et Tusk kõrvalt käe taskusse ajab?
P
Põrguvürst  /   09:05, 26. dets 2017
kari parasiite--ühiskonna häbi plekk
M
Mx  /   09:08, 26. dets 2017
Kui ELtegelikult teaks kuidas inimesed EESTIS elavad jz palju reaalsed palgad on,siis saaks krepsu ja hakatakse uurima kuhu lähävad tegelikut euro rahad
P
Parimad soovid   /   09:16, 26. dets 2017
Paul-Eerik Rummo / Uno Naissoo
Iga mees on oma saatuse sepp
ja oma õnne valaja.
Jaa! Jaa! Jaa!
Ükskord prahvatab vimm,
mis kogunend salaja.
Jaa! Jaa! Jaa!
Mõisad põlevad, saksad surevad,
mets ja maa saavad meitele.
:,: Jah, meitele, jah, meitele,
jah, meitele, meitele, meitele. :,:
Iga mees on oma saatuse sepp
ja oma õnne valaja.
Jaa! Jaa! Jaa!
Ükskord prahvatab vimm,
mis kogunend salaja.
Jaa! Jaa! Jaa!
Metsad põlevad, maad surevad,
meie saame meitele.
:,: Jah, meitele, jah, meitele,
jah, meitele, meitele, meitele. :,:
Iga mees on oma saatuse sepp
ja oma õnne valaja!
Jaa! Jaa! Jaa!
Ükskord prahvatab vimm,
mis kogunend salaja!
Jaa! Jaa! Jaa!
Meie põleme, meie sureme,
siis ei jää enam ühtegi orja,
ühtegi orja, ühtegi orja,
ei ühtegi, ühtegi peremeest!
:,: Ühtegi orja, ühtegi orja,
ei ühtegi, ühtegi peremeest! :,:

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias