7
fotot
1. veebruaril avati Tartus Rahvusarhiivi uus peahoone Noora (Aldo Luud)

Linnaleht uuris tegusatelt tartlastelt, mis jääb neile lõppevast aastast Tartust meelde ja milliseid muutusi nad ülikoolilinnas tuleval aastal ootavad.

Teel kultuuripealinnaks

Berk Vaher (Aldo Luud)

Kirjanik Berk Vaher: „2017. aastal algasid Tartus tõsisemad ettevalmistused 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitlile kandideerimiseks. On toimunud mitmed arutelud nii selles liinis kui ka pikaajalisema kultuuristrateegia koostamiseks, sest tiitel pole ju eesmärk omaette – eesmärk on saada Euroopas tõesti kultuuriliselt tuntud ja väärtustatud elukeskkonnaks, kust nii paljud noored ei eemalduks ning mis riigist ja maailmast võõrandudes ei ääremaastuks. 2024 on konkreetne ja märgiline siht, ent selle nimel tekitatud muutustel peab olema jääv mõju.

Kuna põhjalik taotlus tuleb esitada 2018. aasta 1. oktoobriks, peavad need muutused alguse saama juba nüüd. Peame vastama küsimustele: mis on meie kultuurilised tugevused, kuidas suudame vääriliselt täita juba rahvusvaheliselt võetud kohustusi ja kasutada nende võimalusi? Näiteks on Tartu ju UNESCO kirjanduslinn, kas see on Tartus ja linnaeelarves piisavalt teadvustatud? Mis on need suured valdkonnaülesed teemad ja tegevused, kus Tartu saab olla teenäitajaks kogu Euroopale? Kuidas paremini hoida ja väärtustada nendega seotud inimesi, asutusi ja kogukondi? Kuidas need suured eesmärgid igale Tartuga seotud inimesele arusaadavaks ja vajalikuks teha? Et vastused nendele küsimustele mõjutaksid ka linnavalitsemist ja eelarve kujunemist, ka eelarve tuntavat kasvu kultuuripealinna nõuetele vastavaks, on vaja nende leidmisega tegeleda nüüd ja praegu ning iga päev ka tuleval aastal.“

Avaliku ruumi mõtestamine

Kristiina Praakli (Aldo Luud)

Supilinna Seltsi eestvedaja Kristiina Praakli: Lõppevast aastast jäävad meelde KINO ja TajuRuumi maastikuarhitektide silmapaistev töö avaliku ruumi kujundamisel, kuid ennekõike mõtestamisel ning linlaste harimisel avaliku ruumi küsimustes; Aparaaditehase Taskupargi avamine ning üleüldse Aparaaditehase tegevus; Kristiina Ehini tegevus linnakirjanikuna. Tulevalt aastalt ootan, et Tartu oleks jalgratturisõbralikum; et meie linnaliiklus oleks turvalisem ning et selles oleks ruumi igale liiklejale; et Tartu ülikooli raamatukogu jälle uksed lahti teeks.“

Innovatiivne elukeskkond

Volli Kalm (Aldo Luud)

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm: „Tänavusest aastast jäävad meelde linna selge suund innovatsioonisõbraliku elukeskkonna arendamisele, sealhulgas maaeraldis Tartu ülikooli Delta majale, SparkDemo sisuline käivitumine, ettevõtlusmessi sTARTUp Day laienev rahvusvaheline nähtavus. Kindlasti ka Kaarsilla remont ja selle taasavamine, linnapildi rahvusvahelistumine nii üliõpilaste kui ka IT-firmade töötajate näol, linnakirjaniku töökoha asutamine, millega linn tunnustas Tartu ülikooli endise kaunite kunstide professori tööd.

Tulevalt aastalt ootan Tartu lennuühenduse paranemist reisijatele sobivatel aegadel, Baltimaade üliõpilaslaulu- ja tantsupeo Gaudeamus korraldamist jaanipäeval, multifunktsionaalse kasutusvõimalusega, Tartu suurima mahutavusega saali valmimist kevadeks Tartu ülikooli spordihoones ning „Eesti Vabariik 100“ ürituste sujuvat jätkumist „Rahvusülikool 100“ tähistamisega nii 2018. kui ka 2019. aastal.“

Mitu uut paika

Urmas Klaas (Aldo Luud)

Tartu linnapea Urmas Klaas: „Lõppevat aastat jääb Tartu linnaruumis meenutama mitu uuenduskuuri läbi teinud paika. Nii said uue kuue näiteks Kaarsild ja turuhoone, samuti on värske väljanägemine Pirogovi platsil ja vaksalihooneesisel väljakul. Avati rahvusarhiivi uus hoone, Naerumaa lasteaed ja Tagurpidi maja,Veerikule kerkis tennise- ja sulgpallikeskus.

Suured ehitustööd toimusid ka Lõunakeskuse ümbruses. Valmis sai 100 kilomeetrit kõnni- ja rattateid, mille seadsime sihiks 2013. aastal. Seega on üheks 2017. aasta märksõnaks kindlasti uuendused linnaruumis.

2017. aasta oli ka kultuuriaasta. Esimest aastat tegutses Tartu linnakirjanik. Esimest korda toimus laste- ja noortekirjanduse festival. Need algatused jätkuvad kindlasti ka järgnevatel aastatel. Algasid ettevalmistustööd renoveerimaks Tartu Maarja kirikut – laulupidude hälli. Kiriku taastamise toetuseks toimus ka koorimuusika maraton. Samuti formuleerus lõppeval aastal kaks olulist sihti kultuurivaldkonnas – südalinna kultuurikeskus ning Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna tiitel.

2018. aasta toob meile Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Tähistame seda nii erinevate ürituste kui ka linnakeskkonnas nähtavate sümbolitega, näiteks rajatakse Ülejõe parki Koidula ja Jannseni monument. Veebruaris on Tartu kogu vabariigi tähelepanu keskpunktis, kui siin toimub presidendi vastuvõtt. Juunis toimub Tartus üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus ja eeldatavasti ka võidupüha paraad.

Lisaks juubelipidustustele ootame uuelt aastalt ka ülikooli Delta hoone ehituse algust.

Jätkub Tartu koolide renoveerimine ning kõnni- ja rattateede võrgustiku korrastamine. 2018. aastal saab valmis Raatuse kooli ümberehitus ning asutakse renoveerima Variku kooli.

Suuremad remonditööd seisavad ees ka Maarjamõisa lasteaias ning Tamme, Kesklinna ja Forseliuse koolis.“

Muuseumiuuendused

Siim Randoja (Erakogu)

Eesti spordi- ja olümpiamuuseumi juht Siim Randoja: „Käesolev aasta oli Tartule kindlasti edukas, uue kuue said mitmed märgilised objektid linnaruumis ning ka spordimuuseumile tähendas see aasta uue ajastu algust. Kevadel avatud käed-külge põhimõttel elamusnäitus „Kõik mängu!“ on saanud tohutult head tagasisidet ning ka muud muuseumiuuendused on väga hästi vastu võetud. Spordivaldkonnas on kahtlemata meenutamist väärt teinegi avatud spordinäitus „Ahhaa, talisport!“ ning ka Euroopa spordinädala avamine Tartus. Ka uut aastat tasub Tartus põnevusega oodata nii muuseumi- kui ka spordirindel, millele kindlasti avaldavad mõju nii olümpiamängud kui ka Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aasta.“

Palju uusi maju

Kalle Paas (Erakogu)

Spordikorraldaja Kalle Paas: „Tartus on tänavu ehitatud palju uusi maju. Tartu Uus Teater alustas aga suurt ühisrahastuskampaaniat, et osta päriseks oma vana maja. Rõõmustan, et mitmed üritused viisid mind nii eelmisel aastal valminud ERM-i kui ka Sepa jalgpallikeskusesse. Sepal valmis tänavu ka Tartu parim jalgpallitribüün. Samuti on tore, et algasid Tartu ülikooli halli juurdeehitustööd. Ettepoole vaadates on kõige tähtsam aga see, et Tartus algas töö Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimise nimel. See on üks suur unistus, mille teoks saamine annab erilisi hetki igale tartlasele.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias