Riigieksami nõudeid kavatsetakse lõdvendada. (Õhtuleht)

Meie enda haridusministeerium otsustas tulevast kevadest mitte nõuda eesti keele riigieksami lugemisosas loetu selgitustekstis õigekirjareeglitest kinnipidamist.

See pehmelt öeldes arusaamatu otsus on mitmed avalikkuses tuntud inimesed ja institutsioonid, emakeeleõpetajate selts kaasa arvatud, pannud väljendama suurt muret eesti keele õppe nõudlikust tasemest loobumise üle. Selline otsus saadab õpilastele vale signaali ja devalveerib eesti keele eksamit üldiselt, märgitakse näiteks õpetajate pöördumises.
Ministeeriumi teatas pärast mõningast puiklemist, et ekspertide soovitusel koostatud riigieksami uus hindamisjuhend vaadatakse koostöös emakeeleõpetajate seltsiga läbi.
See pole esimene kord, kui eesti keele riigieksami nõudeid meie enda haridusministeeriumi eestvõttel lõdvendatakse. Suurem muutus oli nüüdseks aastaid tagasi, kui paljudele peavalu valmistanud lõpukirjand asendati riigieksamiga.
Selgusetuks jääb, miks peab praeguseks juba sissetöötatud süsteemi muutma hakkama. Ja seda taas emakeele hea oskamise arvelt. Selge keel on selge mõtlemise alus.

3 kommentaari

J
Juulius  /   20:48, 14. dets 2017
Meie peres on selline kõnekäänd - uus ei saa enne tulla kui vana pole eest läinud. Selle artikli môtte kohta sobib kui rusikas silmaauku. Praegu on selline tendents nii ülikoolihariduse kui ka juba gümnaasiumi osas, et eluks vajalik on inglise keel. Eesti keel olevat selline asi, mida polevat varsti vaja. Ja nii ka sinna poole on teel riigieksamid. Üha vähem ja vähem on tähtsust eesti keelel ja seda suhtumist suurendatakse igal pool. Vaadake, kui palju on ingliskeelset reklaamsilte iga pool, seda hoolimata, et meil on veel eesti keel riigikeel. Läheb eesti keel pisemaks, kuni kaob ära ja siis on täielik tee lahti inhlise keelel.
I
Ilmar  /   16:24, 15. dets 2017
Ja rääkige nüüd veel, et nõukogude ajal taheti Eestit ära venestada. Tervelt 50 aastaga ei venestatud. Aga palju aega kulus nüüd ´´vabas Eestis´´, et Eesti keeles on varsti Inglise keele laensõnu rohkem kui Eesti keele sõnu. Ei vaidle keeleoskuse vajalikkuse üle... aga riiklikult Eesti keelt alla suruda? AITÄH.
V
veda  /   02:03, 22. dets 2017
Keeles on sõna , sõnas mõttejõud. Mismoodi toimib aju , segane sõna ,millel puudub sügav jõud, lülitab tõõle kaitsemehanismi, mis peatab kaine mõtlemise. .Energeetilisetl on sellel suur mõju meie rahva ellujäämisel ja austues esivanemate vastu . Kui ei ole kodu keelt ega kultuuri ,kes on see rahvas? Rändrahvaste saatus- kultuuritule ei ole võõra juures midagi püha. Ja see ajab kiruma ja sõnu, mida meie aju aru ei saa ,see hakkab ümber kujundama meie saatus jne. Ajalugu kirjutavad ju võitjad,kelle tahe on panna kõik kuulama ennast kui pühakut. Aga püha oligi meie suur sõna -taarausk.. Vana sõna , aga vaja äratada uuesti.

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias