6
fotot
Metalliosakonnas on väljas Stude töökojast pärit martsipanivormid. (HEIKO KRUUSI)

Linnamuuseumi peamajas saab alates muuseumi sünnipäevast, 15. detsembrist näha kaht uut avakogu: keraamika ning metallnõude oma.

Avakogudega tutvustatakse muuseumi rikkaliku varamu paremaid palu. Varasemast on peamajas ehk endises kaupmeheelamus Vene 17 ühes keldriruumis väljas hinnalisem osa muuseumi portselanikogust. Nüüd avatakse keldriruumi taga olevad võlvitud kambrid, kus väljas keraamikakogu paremik ning tina-, vask-, messing- ja pronksnõud ja esemed. Metallnõude ruumis on korda tehtud põnev keskaegne paekivist sisekaev, millest kunagi majapidamise jaoks vett ammutati.

„Avakogudes on välja pandud nii palju esemeid, kui vitriinidesse mahub,“ tutvustab keraamika väljapanekut muuseumi kultuuriloolise kogu vanemkoguhoidja Kristiina Hiiesalu põhimõtet.

Vanemkoguhoidja Kristiina Hiiesalu ja direktor Triin Siiner Rooma-aegsete esemete vitriini juures. (HEIKO KRUUSI)

Väljapanekus püüab pilku hulk lihtsaid savist küünlajalgu, mis olid kasutusel raekojas ning leiti korrastustööde käigus rae pööningult. Valgustitest on siin ka hilisemaid, 19. sajandist pärit lampe, samuti Rooma-aegseid, mis on keraamikakogu kõige vanemad esemed. Hulganisti on tarbekeraamikat mitmelt poolt Euroopast, sealhulgas Saksa kivikeraamikat, mõned neist 16. sajandist. Väljas on veel Eesti talukeraamikat enam kui sajanditagusest ajast.

Tallinna linnamuuseumi avahoidlad (HEIKO KRUUSI)

Samuti sõjaeelsest ajast pärit esemeid, aga ka näites AS Savi toodangut ning Adamson-Eriku ja Jaan Koorti tehtud esemeid. Hulgaliselt on 1960., 1970. aastatel valmistatud, Tallinna ehitusekeraamika tehase ja kunstitoodete kombinaadi ARS toodangut – siin on paljudele kindlasti tuttavaid esemeid, Vigri sealhulgas.

Suur toakaev

Kolmest keldriruumist tagumises on suur sisekaev. Selle arheoloogilisel uurimisel välja tulnud esemetest huvitavamad on samas kõrvalvitriinis – tekstiilikatkeid, ühe nahksaapa osad, puulusikas ja üllatuslikult hulk kasetohust ja männikoorest võrgukäbasid.

Tallinna linnamuuseumi avahoidlad (HEIKO KRUUSI)

Teistes vitriinides on esemed rühmitatud metallide järgi: vasest, tinast, pronksist ja messingist mitmesuguseid nõusid ja tarbeesemeid. „Selles vitriinis on mõõdunõud,“ tutvustab väljapanekut kultuuriloolise kogu hoidja Ene Heimvell. „Mõned on 18. sajandist, ühel näitab Riia linna vapp, et need vilja- ja soolamõõdunõud olid kasutusel rohkem Lõuna-Eestis.“ Eraldi riiul on kelladele ja kannsamovaridele, eraldi pärissamovaridele, millest mitmed on pärit 19. sajandi lõpust. Hulganisti kõiksugu toidu- ja keedunõusid, ka Berliini pannkookide vorm.

Tallinna linnamuuseumi avahoidlad (HEIKO KRUUSI)

Arvukas on metallkandelaabrite, seinabraade ja küünlajalgade väljapanek, samuti mitut seltsi toope ja karikaid, samuti korjanduskarpe ning Stude töökojas kasutusel olnud martsipanivorme. Ning vesisoojendusega praetaldrik. Näha on ka uuemat metallitööd, näiteks 1980. aasta olümpiaregati puhul toodetut. Eraldi vitriinis on näidised tinakatkust tabatud esemetest.

Eelnev loetletu on vaid pisku rikkalikust väljapanekust. Kui teha tiir peale ka varem avatud portselanikogule, on korralik muuseumielamus tagatud.

Linnamuuseum 80

Ehkki linnamuuseumi asutamisplaane peeti juba 1911. aastal, kulus muusemi asutamiseni aega. Maailmasõda ja Eesti vabariigi algusaastad lükkasid organisatsiooni loomise edasi, ent linna ajalooga seotud esemeid koguti Tallinna linnaarhiivi juurde. Tuleval reedel täitub linnamuuseumil 80 aastat asutamisest – Tallinna linnavolikogu võttis 15. detsembril 1937. aastal vastu linnamuuseumi rajamise otsuse ja kinnitas muuseumi põhimääruse. Praeguseks on muuseumil peale keskaegses kaupmehehoones Vene 17 asuvale peamajale mitmeid filiaale: Peeter I majamuuseum Kadriorus, fotomuuseum raekoja taga endises raevanglas, Neitsitorni muuseumkohvik, suurtükitorn Kiek in de Kök ja bastionikäigud, kaks Miiamilla lastemuuseumi – üks Kalamajas ja teine Kadriorus, Vene muuseum Pikas tänavas, praegu suletud Jaani seek ning kõige värskem muuseumifiliaal, mullu maa-aluses käigus avatud raidkivimuuseum. Muuseumil on laienemisplaanid, tulevased objektid on dominiiklaste klooster ja kaupmehemaja.

„Muuseumis on paljut, mis peaks jääma samamoodi. Mul vara veel öelda, olen alles teist päeva ametis. Aga kui üldse midagi kaaluda, siis edaspidi võiks rohkem rõhutada linnamuuseumi oma nägu ja hoida fookus selgemalt linnakultuuril,“ ütles linnamuuseumi värske direktor Triin Siiner, kel on varasemalt mitmes muuseumis töötamise kogemus.

Ühe euro päev

Laupäeval, 16. detsembril on linnamuuseumi sünnipäeva puhul ühe euro külastuspäev kõigis muuseumi filiaalides, ka uutes avakogudes (v. a giidiekskursioonid bastionikäikudes). Bastionikäike saab näha 16. detsembril talvehooajal erandkorras avatud raidkivimuuseumi külastades.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias