Korteriühistu eesmärk on tagada eluaseme säilimine ja korrahoid ka kaugemas tulevikus. Aldo Luud (Õhtuleht) (Aldo Luud)

Aastavahetusest jõustuv korteriomandi- ja korteriühistuseadus näeb ette, et ühistu luuakse ka nendes kortermajades, kus see praegu puudub.

Muudatus on suur, sest praegu puudub korteriühistu koguni pooltes kortermajades. Luues kõikides majades korteriühistu, tahab seadusandja parandada elamute haldamist ning kehtestada ühesugused valitsemisreeglid kõikidele elamutele. Eesti omanike keskliidu juhatuse liikme, jurist Andry Krassi sõnul tuleneb muudatus sellest, et kahe senise seaduse, paralleelselt toiminud korteriühistu seaduse ja korteriomandi seaduse asemele tuleb üks – korteriomandi- ja korteriühistuseadus. „Üks seadus on alati parem kui kaks seadust,“ kinnitab ta ja lisab: „Korterelamute majandamine ning sellega seotud korteriomanike õigused ja kohustused ühtsustuvad. Alates 2018. aastast on korterelamu korrashoiu eest vastutamisel keskne roll korteriühistul.“ Uue seaduse järgi hakkab korterelamu majandamine järgmisest aastast toimuma ainult korteriühistu kaudu. „See tähendab ka seda, et vastutuse kandmine ja õiguste realiseerimine, ühesõnaga kogu majandustegevus, on korteriühistukeskne.“

Justiitsministeerium on uuest aastast kehtima hakkavat seadus kommenteerides märkinud, et uue seaduse jõustumisel kaob segadus, mis praegu on tekkinud seoses korteriomanike ühisuse ja selle valitsejaga. Kolmandate isikutega, näiteks maja remontiva ehitusettevõtjaga, lepingu sõlmimisel tekitab praegune ühisus segadust, sest pole selge, kes ikkagi on lepingu pool, kas valitseja või korteriomanikud, ja kuidas teha kindlaks, kas ennast valitsejana esitlev isik üldse on seda.

Suurim muudatus ongi see, et kõikidel kortermajadel peab uuest aastast olema moodustatud korteriühistu. Kui ühistut pole selleks ajaks moodustatud, loob riik ühistu automaatselt ning elanikud peavad hakkama edaspidi oma elupaika haldama selle raames.

Mille puhul seadus kehtib

Uus seadus rakendub kõikides majades, kus on moodustatud korteriomandid. Korteriomand koosneb reaalosast (elu- või mitteeluruum) ja sellega seotud kinnisasja kaasomandiosast.

Ühistu tekib ka siis, kui kinnisasjal on ainult kaks korteriomandit või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule. Uus seadus ja ühistu nõue ei kehti kinnisasjade puhul, mis on kaasomandis mõtteliste osadena (näiteks igal omanikul on 1/4), samuti ridaelamutes, kus iga elamuosa alla on moodustatud oma krunt ja majades, mille omanik on hooneühistu.

Kui elamus on korteriühistu olemas, siis mõjutab uus seadus seda vähe, sest senine ühistu jätkab tegevust. Siiski – kuigi uus seadus ei nõua otseselt põhikirja muutmist, tasub see üle vaadata, soovitab omanike liit, sest kui mõni olemasoleva põhikirja säte on uue seadusega vastuolus, siis kehtib seaduses sätestatu.

Ühistu asutamine veel sel aastal ei ole kohustuslik. Kui elanikud siiski soovivad seda teha, peab korteriomanike enamik vastu võtma ühistu asutamise otsuse, kinnitama põhikirja, valima juhatuse ja kandma korteriühistu registrisse.

Automaatne asutamine

Kui ühistut ei ole sel aastal asutatud, siis 1. jaanuaril 2018 loob riik selle ise. Automaatne asutamisprotsess näeb välja nii: korterelamu korteriühistu kantakse automaatselt registrisse ja ühistu nimeks saab kinnisasja aadress täiendiga KÜ. Kõik omanike ühise valitsemisega seotud õigused ja kohustused lähevad üle ühistule. Sellisel ühistul ei ole esialgu põhikirja ja maja valitsemine toimub otse uue seaduse sätete alusel.

Kui maja haldamiseks oli korteriomanike üldkoosolek enne 1. jaanuari 2018 nimetanud valitseja (kinnisvarahaldusettevõte, iseseisev majahaldur või keegi omanikest), siis alates seaduse jõustumisest on tema automaatselt juhatuse ülesannetes. Tuleva aasta 30. juuniks tuleb registrile esitada andmed tekkinud ühistu juhatuse kohta (senise valitseja või uue valitud juhatuse andmed). Juriidiline isik (haldusettevõte) võib ka tulevikus üldkoosoleku otsusel olla juhatust asendav organ (valitseja).

Korteriühistu loomine ei tähenda seda, et keegi määrab automaatselt sellele korteriühistule ka juhatuse liikmed, see ülesanne jääb ikkagi korteriomanikele endile.

Juhatuse liikmetelt ei nõuta kutsetunnistust. Kinnisvarahalduri või korterelamuhalduri või korteri- ühistujuhi kutse peab olema üksnes isikul, kelle on määranud majahalduri ametisse juriidilisest isikust valitseja.

Korteriomanikul on selguse saamiseks vaja selle aasta jooksul välja selgitada, kas korterelamus on korteriühistu asutatud. Kui ühistut ise asutada ei plaanita, tuleb kontrollida, et oleks olemas kehtiv üldkoosoleku otsus valitseja nimetamise kohta. Kui keegi majaelanikest faktiliselt kogus remondifondi vahendeid või sõlmis üldelektri- ja veelepingud enda nimel ja elanikud soovivad, et ta jätkaks uuel aastal ühistu juhatuse liikmena, siis tuleb ta veel sel aastal ametlikult nimetada korteriomanike üldkoosoleku otsusega valitsejaks.

Kui majas on kuni 10 korterit

Väiksemates majades, kus on kuni 10 korteriomandit või kuuluvad kõik korteromandid ühele isikule, ei pea juhatust valima ja registrit teavitama – korteriomanikud esindavad ühistut sel juhul ühiselt või mõnele omanikule antud volikirja alusel. Omanike keskliit soovitab siiski ka väikestes majades juhatus valida ja registrisse kanda. Kuni 10 korteriomandiga elamu ühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ega pea esitama majandusaasta aruannet.

Mitme maja ühistu

Mitme kinnisasja majandamiseks enam ühte korteriühistut asutada ei saa. Olemasolevad mitme kinnisasja korteriühistud jagunevad mitmeks ühistuks, kui 31. detsembriks 2016. aastal ei võetud üldkoosolekul vastu teistsugust otsust.

Lisainfo

Kõiki korteriühistu dokumente või teateid saab korteriühistute registrile esitada ettevõtjaportaali (ettevotjaportaal.rik.ee) või notari kaudu. Registrikande eest tasutakse riigilõiv.

Teavet ja abi korteriühistu asutamisel saab Eesti omanike keskliidust (www.omanikud.ee). Kirjaliku küsimuse saab esitada keskliidu nõustamiskeskusele Õiguskindlus (www.omanikud.ee/oiguskindlus).

Loe täpsemalt www.omanikud.ee/uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus.

1 kommentaar

K
kasomanik  /   13:06, 2. dets 2017
Näiteks selleks, et muuta kaasomand korteriomandiks, tuleb omavalitsuse nõudel viia läbi audit ja inventariseerimine. Alles seejärel selgub, kas saab kohe korteriomandi moodustada või tuleb teha ümberehitusi. Oma arvamuse ütleb välja ka päästeamet.

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias