Ott Ojametsa sõnul saab tänu äppidele õppida keelt kõikjal: linnaväljakul, last lasteaiast tuues või isegi poesabas. (HEIKO KRUUSI)

31-aastane Ott Ojamets on veendunud, et tema ja ta mõttekaaslaste pikaaegse töö tulemusena valminud õppemetoodika paneb iga inimese juba nelja kuuga võõrkeeles rääkima.

Natuke rohkem kui kümme aastat tagasi istub Ott Ojamets veel gümnaasiumis 11. klassis viimases pingis prantsuse keele tunnis. Ta saab aru, et miski ei toimi. Keel ei tundu huvitav, ta ei taha seda õppida ja justkui ei hakka külge ka. Juba siis tekib tunne, et peab olema mingi metoodika, kuidas võõrkeel palju lihtsamini selgeks saada.

Ojamets mõtleb iseenda näitel paradoksi peale: lapsena omandas ta saksa keele sisuliselt telekat vaadates. Pärnus kooli minnes avastas üllatuslikult, et juba oskabki seda keelt. Tema esimeseks keeleõpetajaks oli seega satelliittelevisioon. Selles oli miskit maagilist, mõtleb Ojamets nüüd ja oskab tagantjäreletarkusena asja teoreetilisemalt nimetada: see ongi keeleinnovatsioon. Vene keelt ta samal ajal traditsioonilisel õppemeetodil õppides selgeks ei saanudki, kuigi pusis kõvasti nii grammatika kui ka sõnade kallal.

Kuidas siis nii, et prantsuse keel ei huvita ja vene keelt selgeks ei saa, mõtles 11. klassi poiss ning on sisuliselt sellest hetkest peale pühendanud suurema osa oma ajast keeleõppe saladuste väljaselgitamisele. Ott Ojametsal on kõrgharidus keeleteaduses ja romaani keeltes ning ta on tegelenud üheksa aastat innovatiivse keeleõppe uuringutega. Seljataga on ka viis aastat tööd prantsuse keele õpetajana.

„90 protsenti inimestest õpib keeli ikka veel vanadel traditsioonilistel meetoditel, näiteks keeltekoolides klassiõppes. See on tegelikult jabur. Aastal 2017 kasutame tehnikat kõiges, aga hariduses tervikuna ja keeleõppes ollakse jätkuvalt väga ebaefektiivsed,“ põrutab praeguseks kuues keeles rääkiv Ojamets lause, mis röövib ilmselt kogenud ja elupõlistelt keeleõpetajatelt une vähemalt mitmeks nädalaks. Tema jaoks tähendab klassikalisel meetodil keeli õppida sama, kui sõita Tallinnast Pärnusse Narva kaudu. See ei ole mehe sõnul mõistlik, kuigi võimalik.

Juba ülikooli ajal hakkas Ojamets keeleõppe eri metoodikaid testima, ta proovis kõike, mida leidis kas internetist või kirjandusest. 2012. aastal andis ta uuritu põhjal välja raamatu „Live-meetod“. See on Ojametsa sõnul maailmas ainulaadne keeleõppe metoodika. Samal ajal mõtles mees esimest korda programmi peale, mis teadmise automatiseeriks ning teeks keeleõppe lihtsaks ja loogiliseks.

Nii hakkas ta koos keeleõppeentusiasti Ingel Keskpaiga ja hiljem veel teiste keeleinimestega –praeguseks on meeskonnas kaheksa inimest – arendama keeleõppeprogrammi, mida mees ise julgeb nimetada planeedi kiireimaks. Praegu saab Speaklys õppida kõikidel tasemetel inglise, prantsuse, hispaania, saksa ja itaalia keelt, arendamisel on ka näiteks vene ja hiina keel.

„Paljud keeleõppeprogrammid on tehtud nii, et õpid lihtsalt sõnu ja grammatikat, võtmata arvesse, kuidas sa päriselt keelt omandad,“ tõdeb Ojamets ja usub, et viis aastat arendatud ja 2000 õppija peal testitud Speakly programm erineb kõigist senistest keeleõppeprogrammidest. Speakly arvestab iga kasutaja mälumustreid, jälgib, mida õppija meelde jätab. Tulemuseks on Ojametsa sõnul see, et kui õppida iga päev vähemalt 35 minutit, on võimalik jõuda võõrkeeles heale suhtlustasemele juba nelja kuuga. Ojamets toob ajakirjanikulegi näite, mis tekitab üheaegselt muige ja skepsise: kui alustad täna nullist hispaania keele õppimist, võid nelja kuu pärast töötada ajakirjanikuna Madridis.

Kas tõesti juhtub see kõik nelja kuuga, ei suuda ajakirjanik kõike uskuda. „Tulemused on teaduslikult kalkuleeritud. Programm ütleb, mitut sõna sa oskad ja kui paljudes elulistes olukordades hakkama saad. Seda saab tegelikult välja arvutada, kui palju inimesed teatud ajaga õpivad. Samamoodi on võimalik välja arvutada, kui palju sõnu on vaja selleks, et võõrkeeles vabalt hakkama saada,“ märgib Ojamets ja lisab, et kõige selle taga on sügavalt teaduslik lähenemine.

Samas teevad innovaatilistele programmidele karuteene reklaamid, kus näiteks öeldakse, et rootsi keelt on võimalik rääkima hakata juba 12 tunniga. „See on veider ja kahjustab tõsiste programmide usaldusväärsust. Iga teadlane teab, et 12 tunniga on võimatu keelt selgeks saada, sest keelt õppides peavad mälustruktuurides tekkima teatud füsioloogilised muutused. Meie seatud neli kuud on optimaalne aeg,“ leiab keeleentusiast.

Paljude meelest on ju neli kuudki ulme!? Ojametsa sõnul on sellise suhtumise põhjuseks inimeste varasemad kogemused: „Sama lugu on ju maitsetega. Kui keegi ütleb, et maitse seda toitu, siis mõtled, kuidas see varem maitses. Keeleõppega on sama lugu. Inimesed käivad ringi ja mõtlevad, et ma ei saanud kuue aastaga koolis vene keelt selgeks ja nüüd tuleb keegi noormees ja ütleb, et see on võimalik nelja kuuga.“

Mis siis ikkagi on Speakly või üldse innovaatiivse keeleõppe edu saladus? Ott Ojamets selgitab, et kui vaadata kasvõi mõnd sõnaraamatut, siis on seal umbes 40 000 sõna. „Kui analüüsime, kui palju sõnu iga päev kasutame, siis me näeme, et see on väga väike osa. Kui inimene hakkab võõrkeelt õppima enim kasutatud sõnadest alustades, saab ta keelebaasi palju kiiremini kätte. See on traditsioonilise keeleõppega võrreldes täiesti fundamentaalne erinevus,“ märgib Ojamets ja lisab, et teaduslikult on tõestatud, kui tihti tuleb sõnu korrata, et need kinnistuks põhimälusse. Tavaline inimene ei peagi seda teadma, innovatiivne programm teeb õppija jaoks selle töö ära.

Nüüd võib kohe küsida, et kas kõik see, mida meile koolis või kus tahes on õpetatud, on keeleõpetajate vandenõu. Meile on ju õpetatud sõnu, mida ei olegi vaja. „See ei ole vandenõu. Õpetajad on väga suure südamega head inimesed, kes tahavad teha häid asju ja õpilasi aidata. Aga näen ka seda, et kui koolitan Eestis või välismaal õpetajaid, siis nende jaoks on raske olukord, kui tuleb keegi 31-aastane noormees, kes ütleb, et olete õpetanud 20 aastat valesti. Saan aru, kuidas õpetaja sellesse suhtub, uuendusi on raske vastu võtta,“ arutleb Ojamets.

Tõsi, mehe sõnul on juba praegu koole, kus soovitakse Speaklyt kasutama hakata: „Need on säravad õpetajad. Koolisüsteem on ju nii loodud, et kui vaatad hariduskava, siis seal ei ole öeldud, et kuidas eesmärgini jõuda, on vaid öeldud, milleni pead jõudma. Seega ei pea õpetaja lähtuma õpikust. Mida rohkem koole hakkab keeleõppeprogrammi kasutama, seda rohkem on näha kiiremaid tulemusi.“

Speakly omapära on Ojametsa sõnul see, et õppija hakkab keelt kohe aktiivselt kasutama: „Programm on tehtud nii, et juba pärast pooletunnist õppimist peab õppija rääkima ja kirjutama mõned laused. Tekib eduelamus. Saad kohe tunde, et kuidas see on võimalik, olen keelt ju alles pool tundi õppinud, aga juba suudan kirjutada prantsuse keeles mõne lause. Õppijas tekib tunne, et ta ei ole passiivne jälgija, vaid on aktiivne osaleja,“ jätkab Ojamets Speakly tutvustamist.

Ojamets toob veel ühe näite, mis räägib traditsioonilise keeleõppe kahjuks. Klassiruumis istub 20 õpilast ja üks õpetaja. Õpetaja ei saa sel juhul arvestada, et igal õpilastel on täiesti erinevad mõttemustrid ja nende aju töötab erineva kiirusega. „Palju efektiivsem oleks, kui need õppijad oleks arvutiklassis ja igaüks kasutaks Speaklyt, mis loeb õppija mälu, jälgib, kuidas ta meelde jätab ja mis talle meelde ei jää. Annab õppijale teada, mida ta peab rohkem, mida vähem kontrollima. Arvuti teab, kuidas õppijal on optimaalne edasi liikuda. Klassiruumis on suurem osa õppest passiivne, õppija isiklike võimetega ei arvestata. Seevastu programmiga õppides edeneb õpilane nii kiiresti, kui saab,“ leiab Ojamets.

-------------------------------

Kaasavad investoreid

Tänaseks on Speaklyl 10 000 kasutajat ja kuna võõrkeeli saab õppida ka teiste keelte põhiselt, näiteks saksa keelt hispaania keele või itaalia keelt prantsuse keele põhiselt, loodavad Ott Ojamets ja tema mõttekaaslased Speaklyga rahvusvahelist läbimurret. Alustatud on investorite otsingutega, juba on leitud mitu tuntud investorit, teiste seas ka Sonny Aswani.

------------------------------

Mis keelt oleks eestlasel lihtne õppida?

Kes tahab keelt kergesti omandada, sel soovitab Ott Ojamets hakata õppima mõnd romaani keelt, kus ei ole käänamist. Ta soovitab õppida näiteks prantsuse, hispaania või itaalia keelt. „Kuna käänamise asemel kasutatakse nendes keeltes eessõnu, siis on neid lihtsam ruttu rääkima hakata,“ põhjendab keelemees.

-------------------------------

Arvutimängud võiks olla võõrkeeles

Kuigi Ott Ojamets omandas ise lapsena saksa keele telekat vaadates, soovitab ta lapsevanematel pigem arvutimängud võõrkeelele lülitada. „Kui lapsed nagunii arvutimänge mängivad, siis soovitan vanematel teha lapsega kokkulepe, et mängul vahetatakse keel ära. Lapsed juba oskavad mängu, teavad sealseid tekste ja hakkavad seega üsna ruttu võõrkeelest aru saama. See on parem kui lihtsalt telekat vaadata, sest arvutimängus on laps kaasatud,“ toob keeleentusiast välja, et suureks nuhtluseks peetavad arvutimängud võivad lapsele keeleoskuse tuua.

2 kommentaari

N
Niisiis  /   22:15, 30. nov 2017
31 aastane ..., 4 kuuga keel. Otil varsti 100 keelt suus. Võimas!!!
  /   10:32, 5. dets 2017
tüüp näeb tunduvalt vanem välja kui 31.
lmselt on ennast tööga ära kulutanud.

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias