2
fotot
Töötukassa andmetel on Eestis suurem puudus pigem oskus- ja lihttöölistest kui tippspetsialistidest. (Joosep Martinson (Õhtuleht))

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar ütleb, et kuna Eestis on pigem puudus oskustöölistest, on nende palgad meil tippspetsialistidega võrreldes kiiremini tõusnud.

Eesti Pank on viimase uuringu põhjal andnud teada, et tööturul on praegu helged ajad. Samas kostub meedia vahendusel siit ja sealt lugusid ettevõtetest, kus töötajate palku pole tõstetud aastaid.

Veel enam, esmaspäevases Postimehes ütles endine Rakvere lihakombinaadi juht Teet Soorm avameelselt, et mõned Eestis tegutsevad ettevõtted käituvad nii, nagu eestlased oleks orjarahvas. „Mul on raske uskuda, et kontserni juhid lubaksid oma tütarettevõtete puhul samasugust käitumist Soomes ja mujal Skandinaavias,“ kommenteeris ta praegust olukorda Rakvere lihakombinaadis. Soormi sõnum nii Rakvere lihakombinaadi praegustele juhtidele kui ka teistele ettevõtjatele, kes pole oma töötajate palku aastaid tõstnud, oli ühene: me ei saa Eesti töölist päris orjarahvaks jätta, sest inimene tahab ometi elada. „Ilmselge, et praeguse toidukorvi maksumuse juures pole 800–900-eurone brutopalk noortele meestele vastuvõetav. Nõudmine tõsta palka kaks korda kõlab ebarealistlikult, kuid 10–20 protsenti peaks olema jõukohane.“

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar vastas Linnalehe küsimustele, miks Eesti tööjõuturg on just selliseks kujunenud nagu ta on ja mis on meie tööjõuturu kõige kriitilisemad probleemid.

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar tõdeb, et majanduse keskmise palga kasv ei pruugi tähendada seda, et palgatõusu sai iga töötaja (Teet Malsroos)

Eestis räägitakse palju majanduskasvust ja sellest, kuidas töötuse määr on kahanenud. Teisalt pole väga paljudes Eesti ettevõtetes palgad aastaid tõusnud, „heaks“ näiteks on Rakvere lihakombinaat. Kuidas sellist olukorda mõista?

Majanduse keskmise palga kasv ei pruugi tõepoolest tähendada seda, et palk tõusis igal töötajal. Välistatud ei ole see, et mõnes ettevõttes pole pikka aega palku tõstetud. Sagedamini juhtub seda tõenäoliselt piirkondades, kus töökohti napib ja tööpuudus on kõrgem, samuti erialadel, kus tööjõu pakkumine on nõudlusest tunduvalt suurem.

Viimasest Eesti Panga uuringust tuli välja, et lihttööliste palgad on sel aastal tõusnud enam kui tippspetsialistide omad. Kas tegemist on palkade n-ö võrdsustumisega?

Lihttööliste palgad on Eestis kasvanud tõepoolest tippspetsialistide omast kiiremini. Ühelt poolt on miinimumpalka väga kiiresti tõstetud – aastatel 2013–2017 ligikaudu 10% aastas. Teiselt poolt tundub näiteks töötukassa andmete põhjal, et suurem puudus ongi pigem oskustöölistest ja lihttöölistest kui tippspetsialistidest. See on kaasa toonud palkade ühtlustumise ja kõrgema kvalifikatsiooni eest saadava palgapreemia vähenemise.

Kas see on ülemaailmne trend või pigem Eesti eripära?

Pärast 2008. aasta finantskriisi on arenenud riikides räägitud keskklassi vähenemisest ja palgajaotuse muutumisest ebavõrdsemaks. Töötasud kõrgepalgalistel töökohtadel on kasvanud kiiremini kui madalapalgalistel. Põhjustena tuuakse tavaliselt üleilmastumist, suurkorporatsioone ja automatiseerimist. Infotehnoloogia areng on vähendanud rutiinsete ülesannetega töökohti, kus töötasid valgekraed. Viimane kehtib ka Eesti puhul, kuigi ebavõrdsete palkadega ujub Eesti pigem vastuvoolu.

Kas võime Eestis praegu rääkida tööjõupuudusest, mitte tööpuudusest? Mis on sellise olukorra tinginud?

Tööjõupuudus ja tööpuudus käivad majanduses alati käsikäes, kuid eri aegadel on suuremaks probleemiks kas üks või teine. Viimaste aastate jooksul on majandus liikunud Eestis pigem tööjõupuuduse suunas. Tõsisem kriis jääb nüüdseks pea 10 aasta taha, alates sealtmaalt on Eestis töökohta omavate inimeste osakaal järjepanu kasvanud. Nüüdseks on tööga hõivatud inimeste osakaal tööealiste hulgas suurem kui vahetult enne kriisi. Püsinud on nõudlus tööjõu järele – kui ettevõtted soovivad oma toodangumahtu suurendada, siis värbavad nad pigem juurde töötajaid kui investeerivad uude tehnoloogiasse.

Milline on Eesti Panga prognoos: kas palgad jätkavad ka lähiajal kasvamist või on oodata teatud rahunemist?

Üldjoontes soosib palgakasvu nii kiirem majanduskasv kui ka hinnatõus. Lisaks on kasvanud selliste ettevõtete osakaal, kes peavad tööjõupuudust tootmist takistavaks teguriks ja kerkinud on ootused hõive kasvule. Leevendust palgasurvele võib tuua varasemast aeglasem miinimumpalga kasv koos tulumaksumuudatusega, mis vähendab tööjõu maksukoormust keskmisest madalama palgaga töötajate puhul.

Mis on Eesti Panga hinnangul Eesti tööjõuturul kõige kriitilisemad probleemid, millele tuleks võimalikult kiiresti lahendus leida?

Kõige kriitilisem probleem on selline, millele kiiret rohtu ei leidu. Pikas vaates tagab jätkusuutliku elatustaseme tõusu tootlikkuse kasv, eriti ettevõtetes, kes konkureerivad välismaiste tootjatega. Selleks on meil tarvis töötaja kohta rohkem kapitali ehk siis investeeringuid ja kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu, kes suudaks teha keerukamat tööd. Suurem tootlikkus ei tähenda ainult rohkemate tükkide tootmist tunnis, see tähendab ka kõrgemat kvaliteeti, paremat disaini, võimekust oma toodangut müüa.

--------------------------------------

1311 eurot

oli statistikaameti andmetel Eestis juunis keskmine brutopalk

---------------------------------------

1 küsimus

Kuidas seletada olukorda, kus hoolimata keskmise palga tõusust on tööjõuturul ikka väga palju inimesi, kelle palk pole tõusnud?

Orsolya Soosaar: „Tihtipeale on inimesed umbusklikud, kui kuulevad Eesti keskmise palga suurusest või selle kasvust. Nii nagu erineb tajutav ja mõõdetav inflatsioon, on erinevus ka tajutava ja mõõdetava keskmise palga kasvu vahel. Mõned põhjused võivad olla järgmised:

1) Keskmise palga kasv ei ole võrdne keskmise palgatõusuga ega ka keskmise töötaja palga tõusuga.

2) Tööturule sisenevad noored teenivad kõrgemat palka, kui tööturult lahkuvad vanemaealised. Seega kasvabki järjepidevalt töötavate inimeste keskmine palk veidi aeglasemalt kui majanduse keskmine. Kuid see efekt pole tõenäoliselt väga suur.

3) Palgakasv on kiire karjääri alguses, kui inimene omandab kiires tempos uusi oskusi ja töökogemusi. Palgakasv karjääri hilisemas faasis on aeglasem.

4) Eestis on piirkondi, kus tööturu olukord ei ole nii pinev kui Põhja- Eestis. Maakohtades, kus on vähe tööandjaid, ei pruugi palgad kasvada nii kiiresti kui majanduse keskmine.

5) Eestis ei ole kombeks avameelselt rääkida oma palgast või selle kasvust. Me ei lähe rääkima oma palgatõusust sõbrale, sest see tunduks kelkimisena. Seega ei pruugi mulje, et mitte kellelgi tutvusringkonnast pole palk tõusnud, tegelikult paika pidada."

2 kommentaari

  /   21:28, 23. nov 2017
jama-pläma
K
keegi  /   21:23, 7. dets 2017
valitsusest äsja just kiitles, et Soomet ja Eestit kadestatakse terves maailmas. Soomest võib isegi aru saada,sest see majandustõus mille Soome on viimase viiekümne aasta jooksul läbi teinud on tõesti kadestamist väärt, aga Millega meie siis kiitleksime, kas sellega , et import on hakkanud jälle ekspordist kaugele ette rebima.?

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias