Persoon

Alkohol ei peagi taskukohane olema (17)

Ada Maltseva, 23. november 2017, 16:12
Eesti karskusliidu esimees Lauri Beekmann tõdeb, et on eluaegse karsklasena on ta küll korra noorena Žiguli õlut proovinud, aga kuna kogemus oli piisavalt vastik, siis rohkem soovi ei tekkinud. Heiko Kruusi
Alkoholipoliitika tõttu rünnakurahe alla sattunud minister Jevgeni Ossinovski võib kindel olla, et tal on vähemalt üks kindel toetaja – Eesti karskusliit.

Karskusliit valis tänavu aasta algul 2016. aasta tegijaks tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski, kes tutvustas oma alkoholipoliitika eelnõud 2015. aasta oktoobris ja asus uuendusi ellu viima.

Samal teemal

„Me oleme põhimõtteliselt Eesti taasiseseisvumisest alates püüdnud alkoholipoliitikat tagant tõugata. Paraku oleme näinud, et kuigi juttu on poliitikutel sel teemal vahetevahel olnud, siis tegutsemistahet üldse mitte,“ tõdeb Eesti karskusliidu esimees Lauri Beekmann. Ossinovski on toonud alkoholipoliitikasse täiesti uue ja seninägematu pühendumise, tunnustab karskusliidu juht: „Sellist pealehakkamist ei ole me enne näinud.“

Aasta tegija valimisel on karskusliit muidu sihilikult poliitikutest kõrvale hoidnud ning püüdnud hoida apoliitilist joont. „Poliitikute tunnustamiseks pole olnud ka eriti põhjust, aga seekord nägime, et minister Ossinovskist ei saa mööda minna,“ põhjendab Beekmann.

Hinnatõus on parim meede

Beekmann loodab väga, et praegune valitsus ei kuku ja minister Ossinovski alkoholipoliitika eelnõu võetakse riigikogus vastu. „Need on kaks eri asja – alkoholiaktsiisi tõus ehk maksupoliitika ja riigikogus teist lugemist ootav alkoholipoliitika eelnõu, mis ei puuduta maksusid, vaid keskendub alkoholi reklaami ja kättesaadavuse piiramisele,“ selgitab ta.

Maailma tervishoiuorganisatsioon on selgelt kinnitanud, et kolm kõige tõhusamat meedet alkoholitarbimise ja sellega seotud kahjude vähendamiseks on maksupoliitika, alkoholi kättesaadavuse piiramine ja alkoholireklaami keelustamine. Alkoholi hind on välja toodud kui kõige efektiivsem meede, mõjutamaks seda, kui palju inimesed joovad. Sellele järeldusele on maailma teadlased jõudnud olemasoleva tõendusmaterjali, uurimuste ja riikide praktika analüüsi tulemusel. „Muidugi on hinna tõstmisel kuskil piir, millest edasi minna ei saa. Ei saa öelda, et kuna hinna tõstmine on efektiivne, siis tõstame näiteks 300%. Mingist hetkest hakkab see vastu töötama, inimesed hakkavad ise alkoholi tootma või seda mustalt turult hankima, samuti naaberriigis ostureisil käima. Sellega tuleb loomulikult arvestada. Me elame Euroopa Liidus ja piiriülene kaubandus on paratamatus,“ tõdeb ta. „Selge on see, et enamik inimesi üle piiri ostma ei lähe. Me oleme mugavad, kui vähendatakse ostumugavust, siis paljud inimesed vähendavad tarbimist. Kui hinnad tõusevad, siis väheneb tarbimine jällegi. See on loogiline. Aga muidugi, kui olukord tekitab muret, tuleb sellega tegeleda ja loodan, et valitsus ka nii teeb,“ räägib Beekmann.

Karskusliidu esimees möönab, et teatud inimesed kasutavad piirikaubandust ära ja teevad seda enda tervise kahjuks. Lätis odava alkoholi järel käijad võivad tegelikult varasemast rohkem alkoholi juua. Kui õlle- ja viinakastid on juba koju varutud, kutsuvad need jooma, sest jook on kohe võtta. „See on võimalik ja osade inimeste puhul nii tõenäoliselt toimubki,“ märgib Beekmann, kuid toob positiivse asjaoluna välja, et alkoholitarbimine on Eestis viimastel aastatel vähenenud. Kui 2014. aastal tarbiti Eestis keskmiselt 11,1 liitrit absoluutset alkoholi täiskasvanud inimese kohta ja 2015. aastal 10,5 liitrit, siis mullu vähenes alkoholi tarbimine keskmiselt 9,9 liitrini täiskasvanud inimese kohta. Need andmed selgusid selle kuu algul esitletud alkoholi aastaraamatust.

Kas tuleval aastal peaks alkoholiaktsiisi tõstma või mitte, ei hakka karskusliidu esimees poliitikutele ette ütlema. „ Loomulikult toetame alkoholiaktsiisi arukat tõstmist ja aktsiisi jälgimist pikaajaliselt. Kas konkreetselt veebruarikuus planeeritud tõstmine aset leiab või mitte, on isegi teisejärguline, sest olulisem, millega arvestada, on inimeste üldine meelsus ja suhtumine. Kui ühe meetme liiga tugeva rakendamisega pannakse suur osa elanikkonnast alkoholipoliitikale vastu seisma, on see negatiivne. Tundub, et seetõttu vaatavad paljud Ossinovski alkoholipoliitika eelnõule negatiivselt. Et surute nagunii makse peale, nüüd tahate veel alkoholi kättesaadavust ka vähendada, poodides alkoholi ära peita, alkoholireklaami piirata. Meie vaatenurgast on eriti oluline, et alkoholipoliitika eelnõu läbi läheks,“ rõhutab Beekmann. „Kui alkoholi reklaami ja kättesaadavuse piirangud saavad tehtud, siis on need tehtud. Alkoholi hind on see, mida on vaja pidevalt jälgida. Hinda tuleb niikuinii ikka ja jälle vahetevahel tõsta, et alkohol ei muutuks liiga taskukohaseks,“ ütleb ta.

Kuhu viia alkohoolik?

Kained jõulud lastele

Kuu aja pärast on tulemas jõulud ja kohe otsa aastavahetus – pikad pühad, mis võivad osades peredes tähendada seda, et on põhjust lausa nädal aega jutti juua. Ning siis algavad sõnavahetused, olmetülid, mis võivad lõppeda politsei ja kiirabi kutsumisega.

Teist aastat korraldab Eesti karskusliit kampaaniat „Kingi lapsele kained jõulud“. Soomes on seda tehtud juba paarkümmend aastat. Eesmärk on kutsuda täiskasvanuid üles oma purjutamisega mitte laste jõulupühi ära rikkuma. Jõulud on ju kõige olulisemad pühad just lastele. „Probleem ei ole ainult alkoholisõltuvus, probleem on ka alkoholi liigtarbimine. Just nende inimeste puhul, kes muidu on vastutustundlikud, saavad töö ja eluga hästi hakkama, aga pühade aega võtavad piirid maha. Täiskasvanu jaoks see võib-olla polegi eriti midagi, saab kaineks ja elab edasi. Aga lapse jaoks võib nähtu mõjuda traagiliselt ja tekitada arusaamise, et sellised need pühad ongi, et sel viisil pidusid peetaksegi,“ räägib karskusliidu juht.

Beekmann tõdeb, et on üks eluaegsetest karsklastest, kes on küll korra noores eas Žiguli õlut proovinud, aga kuna see oli piisavalt vastik, siis rohkem soovi ei tekkinud. Praegu muidugi teevad alkoholitootjad kõik selleks, et noorte esimene maitsekogemus oleks meeldiv – selleks on turule toodud magusad „limonaadilaadsed“ väikese alkoholisisaldusega joogid. Kogu maailmas noorte alkoholitarbimine siiski väheneb. Tõenäoliselt on selle taga noorte uued vaba aja veetmise viisid, näiteks üha suurenev interneti ja sotsiaalmeedia kasutamine.

--

Kaks kuuma teemat karskusliidu tööpõllult

Kuigi võiks arvata, et alkoholist on viimasel ajal räägitud liigagi palju, on Beekmanni sõnul selles vallas veel palju sellist, mida Eestis ei ole eriti käsitletud.

Üks teemadest, mida Beekmann tahab meie ühiskonnas rohkem esile tuua, on alkohol ja rasedus. Ehk täpsemalt alkoholi põhjustatud sünnikahjustused, mida saab ära hoida. Arstid ei räägi tulevastele emadele piisavalt alkoholi mõjust, samuti ei saa eeldada, et „me ju kõik teame, et raseduse ajal ei tohi alkoholi juua,“ leiab ta. Kui Beekmanni enda perre sündis poeg, pani ta koos lapseootel abikaasaga arste külastades tähele, et tohtrid rääkisid küll kohvijoomisest, küll suitsetamisest, aga alkoholist mitte kordagi. Nii andiski Eesti karskusliit välja tulevastele emadele jagatava voldiku, mis seda teemat käsitleb. Alkohol on teratogeen ehk aine, mis võib tekitada loote arenevas ajus väärarengu. Raseduseaegne alkoholi tarvitamine võib tekitada lootele pöördumatut kahju, mis ometi on täielikult ennetatav. Info levitamiseks on väga tähtis kaasata arstid, leiab Beekmann.

Alkohol ja vähk

Teine teema, mida karskusliit tahab Eestis senisest jõulisemalt teadvustada, on alkoholi ja vähi seos. Seda on viimastel aastatel palju uuritud ja teadlased ütlevad, et vähiriski vaatevinklist ei ole ohutut alkoholikogust olemas. „Ka kõige väiksemad regulaarsed alkoholikogused suurendavad vähihaiguse riski, näitavad uuemad uuringud,“ kinnitab Beekmann.

Halb uudis on tal varuks ka punase veini sõpradele, kes usuvad, et jook (mõõdukas koguses muidugi) on tervisele kasulik. Beekmanni sõnul räägivad teadlased aina rohkem, et punase veini kasuliku mõjuga on tugevasti liialdatud ning kunagised uuringud olid puudulikud. Teadusuuringud toovad päevavalgele üha uusi tõendeid, et tegelikult ei ole olemas ühtegi ohutut alkoholikogust ja vähiriski vähendamiseks oleks kõige parem alkoholist täielikult hoiduda. „Me ei ole äärmuslased. Saan aru, et oleks äärmiselt positiivne, kui inimesed liiguksid liigtarbimiselt ehk purju joomiselt mõõduka tarvitamise suunas. Samas tuleb ikkagi mõista ka nn regulaarse mõõduka alkoholitarvitamise riske,“ rõhutab Beekmann.

17 KOMMENTAARI

k
Kui08. veebruar 2018, 08:31
Kui vähe rohkem maailmaasjade üle juurelda, tuleb välja, et kõik probleemid saavad alguse alkoholist. Seda küll mitte alati otseselt, aga kaudselt kül...
(loe edasi)
j
jah26. detsember 2017, 13:42
Mees kes pole kunagi rasket tööd teinud ei tea selle toote väärtusest. Lihtsalt arvab, et vastik vedelik! Tegelikult pole veel asendajat leitud. Vaimutöö ja loometöö tegijad neil veidi kiftisemad tooted. selleks luuakse isegi süstimiskohad pealinna.
Loe kõiki (17)

Sisuturundus

Päevatoimetaja

+372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Reklaam ja kuulutused

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee