Eesti karskusliidu esimees Lauri Beekmann tõdeb, et on eluaegse karsklasena on ta küll korra noorena Žiguli õlut proovinud, aga kuna kogemus oli piisavalt vastik, siis rohkem soovi ei tekkinud. (Heiko Kruusi)

Alkoholipoliitika tõttu rünnakurahe alla sattunud minister Jevgeni Ossinovski võib kindel olla, et tal on vähemalt üks kindel toetaja – Eesti karskusliit.

Karskusliit valis tänavu aasta algul 2016. aasta tegijaks tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski, kes tutvustas oma alkoholipoliitika eelnõud 2015. aasta oktoobris ja asus uuendusi ellu viima.

„Me oleme põhimõtteliselt Eesti taasiseseisvumisest alates püüdnud alkoholipoliitikat tagant tõugata. Paraku oleme näinud, et kuigi juttu on poliitikutel sel teemal vahetevahel olnud, siis tegutsemistahet üldse mitte,“ tõdeb Eesti karskusliidu esimees Lauri Beekmann. Ossinovski on toonud alkoholipoliitikasse täiesti uue ja seninägematu pühendumise, tunnustab karskusliidu juht: „Sellist pealehakkamist ei ole me enne näinud.“

Aasta tegija valimisel on karskusliit muidu sihilikult poliitikutest kõrvale hoidnud ning püüdnud hoida apoliitilist joont. „Poliitikute tunnustamiseks pole olnud ka eriti põhjust, aga seekord nägime, et minister Ossinovskist ei saa mööda minna,“ põhjendab Beekmann.

Hinnatõus on parim meede

Beekmann loodab väga, et praegune valitsus ei kuku ja minister Ossinovski alkoholipoliitika eelnõu võetakse riigikogus vastu. „Need on kaks eri asja – alkoholiaktsiisi tõus ehk maksupoliitika ja riigikogus teist lugemist ootav alkoholipoliitika eelnõu, mis ei puuduta maksusid, vaid keskendub alkoholi reklaami ja kättesaadavuse piiramisele,“ selgitab ta.

Maailma tervishoiuorganisatsioon on selgelt kinnitanud, et kolm kõige tõhusamat meedet alkoholitarbimise ja sellega seotud kahjude vähendamiseks on maksupoliitika, alkoholi kättesaadavuse piiramine ja alkoholireklaami keelustamine. Alkoholi hind on välja toodud kui kõige efektiivsem meede, mõjutamaks seda, kui palju inimesed joovad. Sellele järeldusele on maailma teadlased jõudnud olemasoleva tõendusmaterjali, uurimuste ja riikide praktika analüüsi tulemusel. „Muidugi on hinna tõstmisel kuskil piir, millest edasi minna ei saa. Ei saa öelda, et kuna hinna tõstmine on efektiivne, siis tõstame näiteks 300%. Mingist hetkest hakkab see vastu töötama, inimesed hakkavad ise alkoholi tootma või seda mustalt turult hankima, samuti naaberriigis ostureisil käima. Sellega tuleb loomulikult arvestada. Me elame Euroopa Liidus ja piiriülene kaubandus on paratamatus,“ tõdeb ta. „Selge on see, et enamik inimesi üle piiri ostma ei lähe. Me oleme mugavad, kui vähendatakse ostumugavust, siis paljud inimesed vähendavad tarbimist. Kui hinnad tõusevad, siis väheneb tarbimine jällegi. See on loogiline. Aga muidugi, kui olukord tekitab muret, tuleb sellega tegeleda ja loodan, et valitsus ka nii teeb,“ räägib Beekmann.

Karskusliidu esimees möönab, et teatud inimesed kasutavad piirikaubandust ära ja teevad seda enda tervise kahjuks. Lätis odava alkoholi järel käijad võivad tegelikult varasemast rohkem alkoholi juua. Kui õlle- ja viinakastid on juba koju varutud, kutsuvad need jooma, sest jook on kohe võtta. „See on võimalik ja osade inimeste puhul nii tõenäoliselt toimubki,“ märgib Beekmann, kuid toob positiivse asjaoluna välja, et alkoholitarbimine on Eestis viimastel aastatel vähenenud. Kui 2014. aastal tarbiti Eestis keskmiselt 11,1 liitrit absoluutset alkoholi täiskasvanud inimese kohta ja 2015. aastal 10,5 liitrit, siis mullu vähenes alkoholi tarbimine keskmiselt 9,9 liitrini täiskasvanud inimese kohta. Need andmed selgusid selle kuu algul esitletud alkoholi aastaraamatust.

Kas tuleval aastal peaks alkoholiaktsiisi tõstma või mitte, ei hakka karskusliidu esimees poliitikutele ette ütlema. „ Loomulikult toetame alkoholiaktsiisi arukat tõstmist ja aktsiisi jälgimist pikaajaliselt. Kas konkreetselt veebruarikuus planeeritud tõstmine aset leiab või mitte, on isegi teisejärguline, sest olulisem, millega arvestada, on inimeste üldine meelsus ja suhtumine. Kui ühe meetme liiga tugeva rakendamisega pannakse suur osa elanikkonnast alkoholipoliitikale vastu seisma, on see negatiivne. Tundub, et seetõttu vaatavad paljud Ossinovski alkoholipoliitika eelnõule negatiivselt. Et surute nagunii makse peale, nüüd tahate veel alkoholi kättesaadavust ka vähendada, poodides alkoholi ära peita, alkoholireklaami piirata. Meie vaatenurgast on eriti oluline, et alkoholipoliitika eelnõu läbi läheks,“ rõhutab Beekmann. „Kui alkoholi reklaami ja kättesaadavuse piirangud saavad tehtud, siis on need tehtud. Alkoholi hind on see, mida on vaja pidevalt jälgida. Hinda tuleb niikuinii ikka ja jälle vahetevahel tõsta, et alkohol ei muutuks liiga taskukohaseks,“ ütleb ta.

Kuhu viia alkohoolik?

„Aastate jooksul olen vahetevahel ikka saanud telefonikõnesid, mille puhul helistaja, tavaliselt naine, küsib, et kuhu ma ta tuua võin, rääkides kas oma pojast, abikaasast või mõnest teisest lähedasest. Püüan siis nõu anda, mis võimalused on ja tõepoolest, ega neid palju ole. Peale Wismari haigla Tallinnas jt ravivõimaluste suuremate haiglate juures on eraalgatuslikud ettevõtmised, nagu näiteks Lootuse küla, mis võib-olla usulise tausta tõttu kõigile ei sobi, aga samas on neil väga professionaalne ja süstemaatiline lähenemine. Anonüümsed Alkohoolikud tegutsevad Eesti ühiskonnas küll vaiksemalt, aga püsivalt ja on paljudele abiks,“ räägib Beekmann. Ka riik on Euroopa Liidu raha toel alkohoolikute ravis veidi asju liikuma pannud. Tervise arengu instituudi juhtimisel on käivitatud programm „Kainem ja tervem Eesti“, mille eesmärk on ennetada alkoholi liigtarvitamist, avastada varakult liigtarvitajaid ning pakkuda ravi perearstide kaudu. See tähendab, et alkoholiga kimpus olev inimene võib oma muret kurta perearstile, kes siis suunab ta ravile spetsialisti juurde. Ja programmi raames on ravi tasuta. Samuti uurivad programmiga liitunud perearstid oma nimistu patsientide alkoholitarvitamist, et liigtarvitajaid välja sõeluda. „Tõsi, ka mina olen jälginud, et abi jääb ikkagi poolikuks väga tõsistele alkohoolikute puhul, kel lihtsalt ei ole võimalik tavakeskkonnas sõltuvusest vabaneda ja kes vajaksid püsisekkumist, midagi Lootuse küla sarnast, et saada harjumuspärasest keskkonnast välja, eemale sõpradest, kes tulevad igal õhtul pudeliga ukse taha,“ nendib Beekmann. Mujal maailmas ju on sõltlastele mitmesugused rehabilitatsioonikeskused. „Eks meil tuleb arvestada oma vaesuse ja olukorraga, kus me oleme. Aga selle programmi näol on riik ikkagi mingeid samme astunud,“ lisab ta.

Kained jõulud lastele

Kuu aja pärast on tulemas jõulud ja kohe otsa aastavahetus – pikad pühad, mis võivad osades peredes tähendada seda, et on põhjust lausa nädal aega jutti juua. Ning siis algavad sõnavahetused, olmetülid, mis võivad lõppeda politsei ja kiirabi kutsumisega.

Teist aastat korraldab Eesti karskusliit kampaaniat „Kingi lapsele kained jõulud“. Soomes on seda tehtud juba paarkümmend aastat. Eesmärk on kutsuda täiskasvanuid üles oma purjutamisega mitte laste jõulupühi ära rikkuma. Jõulud on ju kõige olulisemad pühad just lastele. „Probleem ei ole ainult alkoholisõltuvus, probleem on ka alkoholi liigtarbimine. Just nende inimeste puhul, kes muidu on vastutustundlikud, saavad töö ja eluga hästi hakkama, aga pühade aega võtavad piirid maha. Täiskasvanu jaoks see võib-olla polegi eriti midagi, saab kaineks ja elab edasi. Aga lapse jaoks võib nähtu mõjuda traagiliselt ja tekitada arusaamise, et sellised need pühad ongi, et sel viisil pidusid peetaksegi,“ räägib karskusliidu juht.

Beekmann tõdeb, et on üks eluaegsetest karsklastest, kes on küll korra noores eas Žiguli õlut proovinud, aga kuna see oli piisavalt vastik, siis rohkem soovi ei tekkinud. Praegu muidugi teevad alkoholitootjad kõik selleks, et noorte esimene maitsekogemus oleks meeldiv – selleks on turule toodud magusad „limonaadilaadsed“ väikese alkoholisisaldusega joogid. Kogu maailmas noorte alkoholitarbimine siiski väheneb. Tõenäoliselt on selle taga noorte uued vaba aja veetmise viisid, näiteks üha suurenev interneti ja sotsiaalmeedia kasutamine.

--

Kaks kuuma teemat karskusliidu tööpõllult

Kuigi võiks arvata, et alkoholist on viimasel ajal räägitud liigagi palju, on Beekmanni sõnul selles vallas veel palju sellist, mida Eestis ei ole eriti käsitletud.

Alkohol ja rasedus

Üks teemadest, mida Beekmann tahab meie ühiskonnas rohkem esile tuua, on alkohol ja rasedus. Ehk täpsemalt alkoholi põhjustatud sünnikahjustused, mida saab ära hoida. Arstid ei räägi tulevastele emadele piisavalt alkoholi mõjust, samuti ei saa eeldada, et „me ju kõik teame, et raseduse ajal ei tohi alkoholi juua,“ leiab ta. Kui Beekmanni enda perre sündis poeg, pani ta koos lapseootel abikaasaga arste külastades tähele, et tohtrid rääkisid küll kohvijoomisest, küll suitsetamisest, aga alkoholist mitte kordagi. Nii andiski Eesti karskusliit välja tulevastele emadele jagatava voldiku, mis seda teemat käsitleb. Alkohol on teratogeen ehk aine, mis võib tekitada loote arenevas ajus väärarengu. Raseduseaegne alkoholi tarvitamine võib tekitada lootele pöördumatut kahju, mis ometi on täielikult ennetatav. Info levitamiseks on väga tähtis kaasata arstid, leiab Beekmann.

Alkohol ja vähk

Teine teema, mida karskusliit tahab Eestis senisest jõulisemalt teadvustada, on alkoholi ja vähi seos. Seda on viimastel aastatel palju uuritud ja teadlased ütlevad, et vähiriski vaatevinklist ei ole ohutut alkoholikogust olemas. „Ka kõige väiksemad regulaarsed alkoholikogused suurendavad vähihaiguse riski, näitavad uuemad uuringud,“ kinnitab Beekmann.

Halb uudis on tal varuks ka punase veini sõpradele, kes usuvad, et jook (mõõdukas koguses muidugi) on tervisele kasulik. Beekmanni sõnul räägivad teadlased aina rohkem, et punase veini kasuliku mõjuga on tugevasti liialdatud ning kunagised uuringud olid puudulikud. Teadusuuringud toovad päevavalgele üha uusi tõendeid, et tegelikult ei ole olemas ühtegi ohutut alkoholikogust ja vähiriski vähendamiseks oleks kõige parem alkoholist täielikult hoiduda. „Me ei ole äärmuslased. Saan aru, et oleks äärmiselt positiivne, kui inimesed liiguksid liigtarbimiselt ehk purju joomiselt mõõduka tarvitamise suunas. Samas tuleb ikkagi mõista ka nn regulaarse mõõduka alkoholitarvitamise riske,“ rõhutab Beekmann.

15 kommentaari

  /   16:30, 23. nov 2017
Karskusliit võiks lisaks endale teadvustada, et karsklaste keskmine eluiga ON LÜHEM KUI mitte karsklastel!
K
kysimus  /   16:31, 23. nov 2017
pole selles kas ta on kahjulik v6i moraalitsemises vaid on arvestatud kasum selle arvelt silmakirjatsemine
L
Lauri Beekmann  /   17:05, 23. nov 2017
Reageerides väitele, et karsklaste eluiga on lühem, siis jah, selliseid uurimusi tõesti on ja selle selgituseks on asjaolu, et keskmiselt on karsklased madalama haridustasemega ja ka madalama sissetulekuga. Nendest kahest asjast tulenevalt pole nende elus ehk spordisaali ja rikkalikumat ja tervislikumat toidulauda. Vähemalt teatud maailmariikides tähendab madalam sissetulek ka väiksemaid võimalusi arstile pääseda jne. Ehk üldse ei vaidle vastu, kuid see lühem keskmine eluiga ei tulene küll sellest, et need inimesed alkoholi ei tarbi. Teisiti pannes, kui kehvemas majanduslikus olukorras olevad inimesed hakkaksid alkoholi tarbima, siis sellest nende eluiga kindlasti ei pikene.
N
Nõukaaegne  /   18:12, 23. nov 2017
žiguli õlu oligi parajalt vastik, selle üle ei vaidle. Samas peab riigi maksupoliitika olema selline, et raha riigist välja voolama ei hakkaks. Sellest arusaamiseks peab mõistust olema rohkem kui keskmisel filosoofil.
V
viigipuu  /   23:04, 23. nov 2017
Kes, Lauri, Sind kiita jõuab!
K
Karskusliit see pelgab pauku,   /   10:46, 24. nov 2017
torkab sõrme p....auku! Mul üx tuttav karsklane asus elama maale, külapoe kõrvale. Kord ei suutnud ta enam külameeste jorisemist poe taga taluda, läks ja korraldas kaikaga löömingu, kutsus politsei. Ka nii võib täiskarsklasega juhtuda. Parem võta pits ja pea aru!
V
vaba mees  /   12:30, 24. nov 2017
Karskusliit pole midagi muud, kui rühm äärmuslasi, kes üritab kõikidele teistele oma elustiili ja uskumusi peale suruda. Sisuliselt ei erine nad islami äärmuslastest, kes nõuavad, et kõik peaksid kolm korda päevas kummardama Meka poole ja elame koraani õpetuse järgi.
L
Lauri Beekmann  /   14:51, 24. nov 2017
Austatud, vaba mees, äärmuslased oleme mõnes mõttes ehk tõesti. Meie meelest näiteks ei ole mingil moel tolereeritav see, kui täiskasvanud panevad oma joomisega lapsed ohtu või tekitavad neile ükskõik mis moel kahju. Samuti arvame, et alkoholitootjad ei tohiks omada õigust petliku ja ahvatleva reklaamiga noori jooma meelitada. Oleme radikaalselt joobes juhtimise vastu jne. Aga üldiselt toetume oma seisukohtades suurel määral WHO globaalsele alkoholistrateegiale, mille ka Eesti on allkirjastanud.
B
Busa  /   14:19, 26. nov 2017
Natuke utreerides. Kui ühel päeval otsustaks riik alkoholi tootmisest loobuda, kas siis läheb riigi eelarve mõttetuks ning riigi kui sellise pidamine võimatuks? Teades inimloomu naudingulist himu siis mida on asemele pakkuda?
L
Lauri Beekmann  /   14:57, 27. nov 2017
Hea, Busa! Ma teie esimesest küsimusest vist ei saa hästi aru, nii ei proovi sellele vastata. Kuid too teine pool ehk alkoholile mingite alternatiivide pakkumine on küll huvitav küsimus, mille üle arutaks veidi hea meelega. Ma väidaks ise (samas tunnistades, et ei arvagi omavat absoluutselt universaalset lahendust), et alkoholi ei pea asendama mitte millegagi. Alkoholi tarvitamine, või siis laiemalt meelte muundamine, ei ole ega pea olema elu lahutamatu osa. See on õpitud sotsiaalne oskus, müütiline traditsioon ilma milleta elukvaliteet oleks justkui madalam. Alkohol justkui ühendab sind oma heade sõpradega, samas paradoksaalselt teie koosveedetud aega hägustades kuni määrani, et inimene järgmisel päeval seda aega detailselt ei mäletagi. Mida me peaksime tegema on murda see mudel, mille kohaselt alkohol on paratamatus.
Sport, muusika, kunst, markide kogumine, uue keele õppimine, mägironimine jne jne, need on aseaineks oma meelte muundamise vajadusele. Ehk elamine. Selle tunnetamine ja arenemine. Minu arvamus.
V
Vana mees  /   20:57, 27. nov 2017
Sattusin juhtumisi seda kirjutist lugema ja tekkisid vastakad mötted. No nii,vöiks paralleele tömmata omasoo iharuse ,feminismi ja naisteahistuse teemaga. Taas yks grupp,kes dikteerib,isegi läbi maksude,kuidas need,kes ei kuulu tema elustiili maailma,elama peavad. Argumentideks nagu alati,pereelu ja kannatavad lapsed,kuriteod jne.. Justkui oleks viin syydi kui möni siga seda juua ei oska. Meil on ju ka liiklushuligaanid,kel jalg koos gaasipedaaliga pidevalt vastu auto pörandat. Mis teeme,kahekordistame vöi enamgi veel, auto hinna ja lahendus leitud? Karskusliit vöib ju tore liit olla aga kindlasti mitte köigile.Minul on lapsed suureks kasvatatud ja ellu aidatud,lastelastel kylas käies ei napsuta aga oma elutöö ära teinud mehena leian,et oma elustiili valik on mul enesel öigus teha! On lihtsalt halenaljakas kui padukarske sell tuleb köiki öpetama,milline on möödukas tarbimine! Ehk tuleb veel möni ilmatark öpetama mehele,kes 40+ aastat keevitanud,kuidas keevitada? Padujoodik joob nii ehk nii,kyll siga pori leiab,seda myyakse igas kuradi urkas,igas linnas ning kylas ja peni hinnaga.Oma aktsiisidega ronitakse just nimelt nende möödukate tasku kallale! Ja nii söidangi Lätti ning ostan kasti head viskit,mille eest Eestis peaksin kahe kasti hinna välja käima! Yksiti Lätis olles ostan ka muud vajalikku,et söit ära tasuks ning toon naabrilegi haljast...:D Sinu terviseks,karske söber!
T
Tädi Maali  /   09:52, 28. nov 2017
Vastuseks vanale mehele ja teistele karskusliidu kriitikutele, meestele.
Millegipärast ei ole paljud naised ja eriti pereemad teiega ühel nõul. ??
Muidugi on igaühe oma otsustada, millise hüve või pahega, ja riskidega ta oma eluteed käib. Ja väga tubli mees, kes lastelaste juuresolekul pitsi ei tõsta. Aga kui palju on selliseid, kes oma mõnutunde saavad pere - naise, laste, emade pahameele, kurvastuse, mure, tervise ja isegi elu arvelt. Alkohol on ju sõltuvust tekitav; alkoholism on haigus, mida väga raske ravida. Tervis, õnnetusjuhtumid..., ikka alkoholi joobes tekkinud.
Olles ka lapsed suureks kasvatanud, veidi ilmas ringi rännanud, siis Läti piiri äärse elanikuna võin väita, et ka lätlased käivad Eestis sisseoste tegemas, nagu venelased. Loomulikult eestlased Lätis, Venemaal. Nagu norralased Rootsis või Soomes. Aga millegipärast Norra ei kipu oma alkoholipoliitikat selle pärast muutma. Jah, Norra on rikas riik. Kuid piiriäärne kaubandus jääb nagunii, sest hinnad jäävad eri riikides erinema nagunii. On valikute küsimus, mida elus tähtsaks pidada: kas aidata riigi eelarvet täis juua või panustada sellele, et eesti noorsugu kasvab teistsuguses alkoholi tarvitamise kultuuris kui meie - homo soveticused ja nende otsesed järeltulijad.
Niiet vabandust, mehed, aga mulle ka ei meeldi kui mingid alkoholi pooldajad tulevad meedias hädaldama, et on tekkimas karskusliikumine. Jumal küll, mis see kõik endaga kaasa võib tuua!?
L
Lauri Beekmann  /   10:07, 28. nov 2017
Austatud Vana Mees! Maksud meie grupiga küll kuidagi seotud ei ole. Olid need enne meid ja jäävad ka pärast meid. Ega viina ju tegelikult ei maksustatagi, maksustatakse tarbimist. Olete nõus, et alkoholi tarbimine, no olgu need sead, kes ei oska juua, tekitavad ühiskonnale suurt majanduslikku kulu? Millised on aga eales nende isikuomadused, aine, mille tarbimisest nad neid kahjusid tekitavad on alkohol. Me elame solidaarsuspõhimõtteid kandvas ühiskonnas, kus on loomulik, et enamus aitab edasi vähemaid. Alkoholitööstus on nagunii doteeritud äri, kuna nende poolt väga kasumlikult toodetud kaup toob ühiskonnale võrreldamatult suurema kulu kui aktsiiside kaudu tagasi tuleb.
Me ei õpeta ka kuidas mõõdukalt tarbida, see oleks tõesti nonsenss. Me räägime sellest, milliseid kahjusid erinevate koguste, ka väikeste, tarbimine võib tekitada. Ja kahjuks inimesed neid riske piisavalt ei teadvusta. USA-s tuli hiljuti uurimus välja, mis näitas, et 70% inimestest ei tea alkoholi ja vähiriski seost. Ja seejuures võib inimene ju 40 aastat alkoholiga sinasõpruses olla, ega see paraku tema teadmisi nendest spetsiifilistest riskidest ei kasvata.
Ma ei kahtle, et teil ja teie perel on asjad kontrolli all, poleks niivõinaa minu asi kommenteerida, kuid kui vaatate olukorda, mis meil ühiskonnas alkoholi tõttu eksisteerib, olete ju minuga vast nõus, et asjad võiksid palju paremad olla?!
N
no aga leib  /   23:56, 29. nov 2017
peaks ju ometi taskukohane olema, aga pensionär ei tule toime.
I
in vino veritas  /   00:29, 30. nov 2017
Piiratud maailmatajuga, eelarvamustesse mähkunud sektatnidega ei ole mõtet vaielda. Imestama paneb vaid, kuidas sellistele äärmuslastele avalikus meedias sõna antakse. Ma ütleks, et inimene, kes inimese ja alkoholi suhtest vähimatki aru ei saa, kelle jaoks alkoholi tarbimine taandub vaid enda ogaraks joomisele, on tugevate kognitiivsete häiretega.

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias