Tuleva aasta algusest muutub ravimihüvitis automaatseks ning lisasoodustuse saab kindlustatu koos tavapärase ravimisoodustusega juba ravimi väljaostmisel apteegis. (Tiina Kõrtsini)

Täiendav ravimihüvitis on seni olnud neile, kelle kulutused ravimitele on suuremad kui 300 eurot kalendriaastas.

Kui siiani pidi hüvitise saamiseks haigekassale avalduse esitama, siis järgmise aasta algusest muutub ravimihüvitis automaatseks ning lisasoodustuse saab kindlustatu koos tavapärase ravimisoodustusega juba ravimi väljaostmisel apteegis. Seda kulutustelt, mis ületavad 100 eurot kalendriaastas.

Kulutused ravimitele on inimeste jaoks ühed suuremad väljaminekud tervishoiu vallas. Tervise arengu instituudi 2015. aastast põhinevail andmetel läheb kõigist tervishoiukuludest 38% ravimitele, sh ligi viiendik käsimüügi- ja retseptiravimitele, ning kolmandik hambaravile. Maailma terviseorganisatsioon (WHO) tõi 2014. aastal Eesti tervishoiusüsteemi kohta tehtud analüüsis välja, et ravimitele kulutavad rohkem just madalama sissetulekuga leibkonnad. Täiendava ravimihüvitise süsteemi muutmise eesmärk on parandada ravimite kättesaadavust just suurte ravimikuludega inimeste jaoks, hüvitades nende ravimitele tehtud kulutusi senisest oluliselt suuremal määral.

Kuidas hüvitist arvutatakse?

Täiendav ravimihüvitis kehtib soodusravimitele tehtud kulutuste puhul. See tähendab, et arvesse ei võeta kulutusi, mis on tehtud käsimüügiravimitele ja retseptiravimitele, mis ei ole kaetud haigekassa soodustusega (ehk ei ole soodusravimid) või meditsiiniseadmetele.

Uuest aastast kehtima hakkava muudatuse puhul hakkab haigekassa 50% ulatuses hüvitama inimeste kulutusi ravimitele, mis jäävad vahemikku 100–300 eurot. Näiteks, kui inimene on kulutanud ravimitele 250 eurot (nimetame seda alussummaks), siis saadava hüvitise jaoks lahutame sellest summast 100 eurot, mis on hüvitise maksmise alampiir ja teeme arvutustehte 150 x 50% = 75 eurot. Üle 300 euro ulatuvate kulutuste puhul hüvitab haigekassa 90% ravimist. Näiteks, kui alussumma on 500 eurot, lahutame sellest 300 eurot ja teeme tehte 200 x 90% = 180 eurot.

Täiendavat ravimihüvitist arvestatakse kalendriaastas kogunenud kulutuste järgi. See kujuneb soodusravimitele kalendriaastas kulutatud summast, millest lahutatakse ravimile kehtestatud piirhinda või hinnakokkuleppe hinda ületav ehk välditav summa.

Lisaks täiendava ravimihüvitise süsteemile muutub 2018. aasta algusest ka n-ö retseptitasu. Varem oli see 100%, 90% ja 75% soodustuse korral 1,27 eurot ning 50% soodustuse korral 3,19 eurot ühe retsepti kohta. Alates 2018. aasta algusest on kõikidele retseptidele ühine retseptitasu 2,5 eurot.

Hüvitis aitab vähendada üle 100 000 inimese kulutusi ravimitele

Mida kõrgemad on inimese kulutused ravimitele, seda suurem on täiendav ravimihüvitis. Näiteks, kui inimene kulutab aastas ravimitele kokku 110 eurot, siis on täiendav ravimihüvitis tema jaoks 5 eurot, 250 euro puhul 75 eurot ning 400 euro korral 190 eurot.

Näiteks 2. tüüpi diabeeti põdevale tööealisele inimesele, kellel on kõrgenenud vererõhk ja suur kolesteroolisisaldus ning astma, kirjutatakse aastas 49 ravimiretsepti. Kõigi nende haiguste ravimid hüvitab haigekassa 75% soodustusega. Inimese kulu ravimitele võib nende haiguste korral olla aastas 467,12 eurot. Tänu uuele hüvitamise korrale on 2018. aastast soodusravimite ostmise korral kulu aga 235,99 eurot aastas. Samade terviseprobleemidega pensionärile kompenseerib haigekassa ravimeid 90% soodustusega ning tema kulu on soodusravimeid ostes aastas 283,67 eurot. Uue korra järgi väheneb kulu 203,54 eurole aastas. Eestis on 110 000 inimest, kelle kulutusi aitab uus ravimihüvitis leevendada.

Hüvitise õigust ja alussummat saab vaadata eesti.ee-st

Alates tulevast aastast on riigiportaalis eesti.ee võimalik vaadata kalendriaastas ravimite ostudest tekkinud alussummat, mis on täiendava ravimihüvitise maksmise aluseks. Kui alussumma ületab 100 eurot, siis on müüdud retseptidel näha ka täiendava ravimihüvitise summa, mille võrra apteegis suuremat soodustust saadi. Alussummat ja ravimihüvitise soodustust on võimalik küsida ka apteegist või vaadata apteegi ostutšekilt.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias