5
fotot
Eesti suurim klassitsistlik ehitusmälestis, sekstandikujulise põhiplaaniga merekindlus ja vangla on seisnud tühjana enam kui 12 aastat. (HEIKO KRUUSI)

Valitsus lubab aasta lõpuks välja mõelda, mida hakata peale suure ja laguneva Patarei kindlusvanglaga.

Sellest on möödas juba kaks aastat, kui üleeuroopaline muinsuskaitse organisatsioon Nostra kandis 19. sajandist pärit merekindluse, hilisema vangla, 14 silmapaistvama päästmist vajava objekti hulka. See oli tugev sõnum Eesti riigile, öeldi toona.

Eesti suurim klassitsistlik ehitusmälestis, sekstandikujulise põhiplaaniga merekindlus ja vangla on seisnud tühjana enam kui 12 aastat. (HEIKO KRUUSI)

Selleks ajaks oli paekivist, 1840. aastal valminud kindlusvangla seisnud kasutuseta ja ilmastiku meelevallas juba kümme aastat. Tõsi, hoonete ümbrust on viimasel ajal arvestatavalt korrastatud.

Tosin aastat on aina arutletud, mida hiigelsuure, muinsuskaitselise väärtusega ehitisega peale hakata. Kaalutud on näiteks kunstiakadeemia ja mõne muuseumi rajamist, juttu on olnud ka kompleksi ja seda ümbritseva arendusala, kogupinnaga 50 000 ruutmeetrit, võimalikust müügist ja elamuehitusest.

Praeguseks on selge, et otsuse, olgu see milline tahes, tegemisega on kiire. Nimelt lendas tänavu mais tormituulega minema märgatav osa hoone ligi hektarilisest katusest. Selle asendamine ajutisega läks maksma 100 000 eurot, õnneks on töö nüüdseks tehtud. Aga oht, et enam kui 170-aastane, Euroopa mastaapi kultuurimälestis hävib, on hoolimata murelike kodanike ja kodanikuühenduste häirekellade helistamisest ainult süvenenud.

Tolmu- ja rõskuselõhnalised kongid on seisus, nagu oleksid nende asukad sealt alles üleeile lahkunud. (HEIKO KRUUSI)

Probleemil on kaks külge: esiteks muinsuskaitse all oleva kindlus-vangla muljetäratav suurus – 29 000 ruutmeetrit, mis teeb keeruliseks leida sellele mingi funktsioon, teisalt sellesama suuruse tõttu hoone kordategemiseks vajaliku investeeringu suurus – eri hinnanguil kuni 100 miljonit eurot. Kummagi asjaolu tõttu pole siiani kedagi leitud, kes riskantse ja kalli hanke ette võtaks. Võrdluseks – linnahalli investeering, mille kannavad riik ja Tallinn, on 110 miljonit eurot.

Ometi peab riik, kellele kompleks Riigi Kinnisvara AS-i kaudu kuulub, leidma kiiremas korras 3–5 miljonit eurot hoonete konserveerimiseks, et hävimine peatada.

Tuldi kohale

Nüüdseks on tegelik olukord ja avaliku tähelepanu kasv viinud selleni, et läinud nädala lõpus saabus kompleksiga tutvuma valitsusjuht Jüri Ratas kaaskonnaga. Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse liige Tanel Tiits valgustas probleemi lahendamise lähtekohta: „Meie seisukoht on selline: kui riik Patarei kindlusele funktsiooni ei leia, siis meie vaataksime seda kui müügiprojekti. Detailplaneering lubaks krundile rajada neli hoonet, kokku 10 000 ruutmeetrit maa peale ja 10 000 ruutmeetrit maa alla.“

Peaminister rõhutas korduvalt, et Patareile peaks ka tulevikus jääma osaliselt avalik funktsioon. (HEIKO KRUUSI)

Jüri Ratas ütles pärast käiku nii hoonete ümber kui ka kunagise vangla tolmu- ja rõskuselõhnalistes koridorides ja kongides, et piirkonnas on reas neli tähtsat objekti: Lennusadam, Patarei, Kultuurikatel ja linnahall. Kolmele on lahendus leitud, Patarei puhul see puudub. Siiani on selgusetu, kust raha võtta, riigil endal arendamiseks vajalikku summat pole.

Valitsusjuht ja tedasaatvad isikud ning press Patarei vanglaga tutvumas. (HEIKO KRUUSI)
Ministrid Patarei vanglas. (HEIKO KRUUSI)

Ratas loetles variante: esiteks, arendajaks tuleb riik, teiseks, riik korraldab konkursi, et leida erainvestor, kolmandaks, Patarei konserveeritakse mingiks ajaks ja jäädakse ootama head ideed.

„Minu jaoks on hästi tähtis, et selline objekt ei häviks, vaid jääks kindlasti teatud osas avalikku kasutusse, olgu need kohvikud või kontoriruumid. Siin on vaja konkreetset otsust ja aasta lõpuni jäänud aja jooksul vabariigi valitsus kabinetiistungil seda küsimust kindlasti arutab,“ lubas pressi suure tähelepanu all toimunud ringkäigu lõpuks peaminister Jüri Ratas. Sama kinnitas ta ka rahvaasemelikele riigikogu infotunnis.

9 kommentaari

M
Mul on idee  /   16:50, 16. nov 2017
Parlamendi võiks Toompealt sinna viia. Toompea lossist saaks võimsa turismiobjekti ja kaoks autouputus lossiplatsil.
Ka Stenbocki maja võiks sinna ümber kolida.
  /   17:08, 16. nov 2017
Andke see 99 aastaks soomlastele rendile. Minimaalselt piiranguid ja maksimaalselt vabadust. Sommid rajavad sinna vabaajakeskuse hotelli ja kaubandusega. Peamiseks kliendiks saaks turist skandinaaviast.
  /   17:13, 16. nov 2017
Tuberkuloosihaigete keskus kärab küll.
J
Ja ka soomalste raha jääks meile, mitte lätlastele  /   17:15, 16. nov 2017
Seal võiks avada läti hindadega alkopoe, saaks Pärnu maanteel liikluse poole väiksemaks. Ja rahvas hoiaks aega kokku millegi kasulikuga tegelemiseks.
.
....  /   18:13, 16. nov 2017
Tallinnas ei ole veel sellist ameerikalikku motelli, kus väikesed toad ja kohe akna all auto. Selline sobiks sinna kenasti.
J
Julgen arvata  /   19:20, 16. nov 2017
Patarei peaks konserveeritama ikkagi kui kindlusvangla, sest sellisel kujul on ta valmis iga hetk taas oma funktsiooni täitma.
Ääretult hästi sobiks, et sinna paigutadapoliitikutest vargaid.
Jääks küll kitsaks, aga kolmekordsete naridega kuis varem, saaks probleemi lahendatud- kui 16 inimese kambrisse 40 toppida.
S
See on kurikuulus ajalooline Eesti riigis tegutsev verine vangla!  /   20:08, 16. nov 2017
See on kurikuulus vangla kus hoiti erinevates aegades poliit vange ja ka Juute hoiti siin nende päritolupärast. Kokku tapeti mahalaskmise teel Saksamundrites Eestlased 12 juuti. Ülejäänud saadeti Koonduslaagritesse. Siis tulid Punaarmeed toodi siia kohale üle Eesti ülekuulamisele 8560 Talunike, Luuletajaid, Poliitikuid, Pankureid, Ärimehi, Omavalitsuse eesistujad, jne jne kuni kirikuõpetajateni! Läbi viidi ka Hukkamised mahalaskmise teel!
  /   19:57, 20. nov 2017
tehke uuesti vanglaks tagasi,aga praegustest eurovanglatest saaks jälle korterelamud või hotellid ehitada.
A
armastav enku  /   23:26, 21. nov 2017
joonistage lihtsalt M-e täis ,siis pole pahadusi ,kadestamist ,vihkamist ja ärapanemisi

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias