Värsked Tallinna uudised

Patarei arendamiseks pole siiani häid ideid (9)

Ants Vill, ants.vill@linnaleht.ee, 16. november 2017, 16:14
Eesti suurim klassitsistlik ehitusmälestis, sekstandikujulise põhiplaaniga merekindlus ja vangla on seisnud tühjana enam kui 12 aastat. HEIKO KRUUSI
Valitsus lubab aasta lõpuks välja mõelda, mida hakata peale suure ja laguneva Patarei kindlusvanglaga.

Sellest on möödas juba kaks aastat, kui üleeuroopaline muinsuskaitse organisatsioon Nostra kandis 19. sajandist pärit merekindluse, hilisema vangla, 14 silmapaistvama päästmist vajava objekti hulka. See oli tugev sõnum Eesti riigile, öeldi toona.

Eesti suurim klassitsistlik ehitusmälestis, sekstandikujulise põhiplaaniga merekindlus ja vangla on seisnud tühjana enam kui 12 aastat. HEIKO KRUUSI

Samal teemal

Selleks ajaks oli paekivist, 1840. aastal valminud kindlusvangla seisnud kasutuseta ja ilmastiku meelevallas juba kümme aastat. Tõsi, hoonete ümbrust on viimasel ajal arvestatavalt korrastatud.

Tosin aastat on aina arutletud, mida hiigelsuure, muinsuskaitselise väärtusega ehitisega peale hakata. Kaalutud on näiteks kunstiakadeemia ja mõne muuseumi rajamist, juttu on olnud ka kompleksi ja seda ümbritseva arendusala, kogupinnaga 50 000 ruutmeetrit, võimalikust müügist ja elamuehitusest.

Praeguseks on selge, et otsuse, olgu see milline tahes, tegemisega on kiire. Nimelt lendas tänavu mais tormituulega minema märgatav osa hoone ligi hektarilisest katusest. Selle asendamine ajutisega läks maksma 100 000 eurot, õnneks on töö nüüdseks tehtud. Aga oht, et enam kui 170-aastane, Euroopa mastaapi kultuurimälestis hävib, on hoolimata murelike kodanike ja kodanikuühenduste häirekellade helistamisest ainult süvenenud.

Tolmu- ja rõskuselõhnalised kongid on seisus, nagu oleksid nende asukad sealt alles üleeile lahkunud. HEIKO KRUUSI

Probleemil on kaks külge: esiteks muinsuskaitse all oleva kindlus-vangla muljetäratav suurus – 29 000 ruutmeetrit, mis teeb keeruliseks leida sellele mingi funktsioon, teisalt sellesama suuruse tõttu hoone kordategemiseks vajaliku investeeringu suurus – eri hinnanguil kuni 100 miljonit eurot. Kummagi asjaolu tõttu pole siiani kedagi leitud, kes riskantse ja kalli hanke ette võtaks. Võrdluseks – linnahalli investeering, mille kannavad riik ja Tallinn, on 110 miljonit eurot.

Ometi peab riik, kellele kompleks Riigi Kinnisvara AS-i kaudu kuulub, leidma kiiremas korras 3–5 miljonit eurot hoonete konserveerimiseks, et hävimine peatada.

Tuldi kohale

Nüüdseks on tegelik olukord ja avaliku tähelepanu kasv viinud selleni, et läinud nädala lõpus saabus kompleksiga tutvuma valitsusjuht Jüri Ratas kaaskonnaga. Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse liige Tanel Tiits valgustas probleemi lahendamise lähtekohta: „Meie seisukoht on selline: kui riik Patarei kindlusele funktsiooni ei leia, siis meie vaataksime seda kui müügiprojekti. Detailplaneering lubaks krundile rajada neli hoonet, kokku 10 000 ruutmeetrit maa peale ja 10 000 ruutmeetrit maa alla.“

Peaminister rõhutas korduvalt, et Patareile peaks ka tulevikus jääma osaliselt avalik funktsioon.  HEIKO KRUUSI

Jüri Ratas ütles pärast käiku nii hoonete ümber kui ka kunagise vangla tolmu- ja rõskuselõhnalistes koridorides ja kongides, et piirkonnas on reas neli tähtsat objekti: Lennusadam, Patarei, Kultuurikatel ja linnahall. Kolmele on lahendus leitud, Patarei puhul see puudub. Siiani on selgusetu, kust raha võtta, riigil endal arendamiseks vajalikku summat pole.

Valitsusjuht ja tedasaatvad isikud ning press Patarei vanglaga tutvumas. HEIKO KRUUSI
Ministrid Patarei vanglas. HEIKO KRUUSI

Ratas loetles variante: esiteks, arendajaks tuleb riik, teiseks, riik korraldab konkursi, et leida erainvestor, kolmandaks, Patarei konserveeritakse mingiks ajaks ja jäädakse ootama head ideed.

„Minu jaoks on hästi tähtis, et selline objekt ei häviks, vaid jääks kindlasti teatud osas avalikku kasutusse, olgu need kohvikud või kontoriruumid. Siin on vaja konkreetset otsust ja aasta lõpuni jäänud aja jooksul vabariigi valitsus kabinetiistungil seda küsimust kindlasti arutab,“ lubas pressi suure tähelepanu all toimunud ringkäigu lõpuks peaminister Jüri Ratas. Sama kinnitas ta ka rahvaasemelikele riigikogu infotunnis.

9 KOMMENTAARI

a
armastav enku 21. november 2017, 23:26
joonistage lihtsalt M-e täis ,siis pole pahadusi ,kadestamist ,vihkamist ja ärapanemisi
t
20. november 2017, 19:57
tehke uuesti vanglaks tagasi,aga praegustest eurovanglatest saaks jälle korterelamud või hotellid ehitada.
Loe kõiki (9)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee