Hiljuti järjekordse lapsega maha saanud sõbrants kurtis oma rasket elu:

„Ma ei tea üldse, kuidas inimesed tänapäeva Eestis elavad! Saan emapalga kätte ja samal päeval on see otsas – üür, mähkmed, telefoniarve, lasteriided... Mitte midagi ei jää kätte! Isegi pudelit veini ei jõua nädalavahetuseks osta. Tahaks Nike’i tossusid, aga ei saa. Oma kodu ostmine ei tule kõne allagi. See pole ju elu ega midagi!“

Siinkohal segas ebaeestlaslikult vahele kohviku kõrvallauas istuv vanaproua:

„Ma peatan teid siinsamas, noor daam! Teie elu on meie ajaga võrreldes lausa lust ja lillepidu. Nende peente, kõike imavate mähkmete asemel kasutasime meie marlimähkmeid ja pesime neid iga jumala päev! Ja meil polnud korralikke hügieenisidemeidki – toppisime endale vatti püksi! Süüa sai ainult niipalju, kui viisaastaku plaan ette nägi! Kellelgi polnud muret, et läheb paksuks! Me ei teadnudki, mis need Nike’i tossud on! Teie võiksite parem vähem kohvi juua, jääbki rohkem raha kätte.“

„Jah, just, Adeele!“ hurjutas ka kõiketeadja sõbranna takka. „Tänapäeva noorte probleem on see, et nad vaatavad liiga palju televiisorit! Ja arvavad, et selline ongi elu. Tahavad endale mõisa mere ääres ja kahte soojamaa puhkust aastas. Meie, penskarid, teame, mis on tõeline elu! Ostame riideid kaltsukast ja toitu säästukast.“

Nägin, kuidas sõbrants prouade õiendamise peale näost aina punasemaks läks. Siis tõusis ta püsti ja teatas kogu kohvikupubliku silme ees:

„Tuulepluus – kümme eurot! Teksad – kümme eurot! Särk – viis eurot! Kingad on mul juba kolm aastat valad, maksan viis eurot iga sügis nende parandamise eest! Aga tõepoolest, kui kord kuus kolmeeurose kohvi ära jätaksin, siis säästaksin aastas 36 euri! 2500 aasta pärast oleks mul juba niimoodi oma kodu!“

Ahjaa, mu sõbrants läks kutist lahku, lahkus töölt ning läks Peruusse vabatahtlikuks. Kolmekümnendate kriis 21. sajandi stiilis, prouad.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias