Päevateema

Sel nädalal oleme sugulashõimudest eriti teadlikud (3)

Ants Vill, ants.vill@linnaleht.ee, 19. oktoober 2017, 17:08
Hõimupäevade suured staarid on eestlanna Mari Kalkun ja saam Ailu Valle.  Fenno-Ugria
Oktoobri kolmas nädalal on aeg, mil igal aastal tähistatakse soome-ugri rahvaste koostööle pühendatud hõimupäevi.

Kaunis tava tähistada oktoobrikuu kolmandal laupäeval hõimupäeva sai alguse 1931. aastal, et suurendada soome-ugri rahvaste omavahelist läbikäimist. Eesti, Soome ja Ungari kontaktid oli tihenema hakanud pärast Esimest maailmasõda. Aeg oli selline: soome sugu rahvaste riigid olid äsja iseseisvunud, mõttekaalsasi otsiti just sugulasrahvaste seast. Toonastes poliitilistes oludes ei ulatanud hõimukoostöö aga eriti üle idapiiri Venemaale.

Sõda ja Nõukogude Vene okupatsioon katkestasid selle ilusa ja meie endigi mitu identiteedilegi olulise tava ligi pooleks sajandiks. Hõimupäevade traditsioon taaselustati 1988. aastal. 2011. aastast on hõimupäevade tähtsust ja tähendust rõhutatud sedavõrd, et riigikogu otsustas hõimupäeva tähistada oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud.

1991. aastast on MTÜ Fenno-Ugria Asutus korraldanud oktoobrikuus mitu nädalat kestvaid hõimupäevi, kus laiemal üldsusel on võimalus soome-ugri rahvaste kultuurist osa saada.

Jaak Prozes ja Kadi Raudalainen hoolitsevad, et sidemed hõimurahvastega püsiksid tihedad ja tugevad. Taustal fotod soome-ugri maastikest.  HEIKO KRUUSI

Kui algusaegadel oli hõimupäevade eesmärk korraldada ja elavdada kultuuri- ja hariduskoostööd Eesti, Soome ja Ungari vahel, siis viimastel aastatel on enim keskendutud Venemaal elavate soome-ugri väikerahvaste tutvustamisele ja moraalsele toetamisele.

Riiklik pidupäev

„Hõimupäev on meil Eestis 2011. aastast üleriigiline tähtpäev, mida tähistatakse nii koolides, raamatukogudes, kultuurimajades kui ka külaseltsides. Selle eesmärk on meie sugulasrahvaste vastu laiema huvi äratamine, see, et kiirelt globaliseeruvas maailmas ei hääbuks meie sugulaskeeled ning kombed ja kultuuripärand. Olukord pole kiita – soome-ugri keelte kõnelejate arv idapoolsetes piirkondades väheneb ja ka nende rahvuslik enesehinnang madal olema,“ märgib Fenno-Ugria tegevjuht Kadi Raudalainen.

Et kombed ei kaoks

Ta lisab, et püüeldakse selle poole, et kõik väärtustaksid oma kultuuri, oma päritolu, aga mis veel tähtsam – püüdleksid selle poole, et kultuur oleks elujõuline ka tänapäevases maailmas.

Karjalast on oma kunsti tulnud näitama ühendus Kataja.  Fenno-Ugria
Uute tuulte kandja maailmamuusika võtmnes esitatavas etnomuusikas on maride ansambel Kuat.  Fenno-Ugria

„Edu on siiski märgata. Näiteks sel aastal tuleb külla mari ansambel, kes mängib traditsioonilist mari muusikat, kuid on kaasa võtnud tavatud pillid: kontrabassi ja elektrikitarri. Oluline on see, et sa suudaksid oma kultuuri tõlgendada ja esitleda, kõnetaks nii neid inimesi, kes elavad külaühiskonnas, kui ka noori, kes on linnadessekolinud ning sisendada usku, et see on ainulaadne ja väärtuslik,“ ütleb Raudalainen.

Ta toob julgustavaid näiteid asjade edenemisest: „Saab rääkida maride hoogsatest, noorte seas väga populaarsetest etnodiskodest, mida korraldatakse just linnakeskkonnas ja kus mängitakse ainult mari muusikat. Udmurtidel jälle on mitmed disainibrändid, mis toovad traditsioonilise rõivastuse praktilise ja efektsena linnakeskkonda. Seega häid näiteid on, kuid samas on ka oht, et kultuuripärandit kasutatakse vaid vormiliselt, ilma selle sisusse ja tähendusse süüvimata.. Nendest teemadest räägime hõimupäevade konverentsil reedel, 20 oktoobril.“

Nii rõõmsat kui kurba

Üldiselt on kogu maailmas vastukaaluks tugevale ja tempokale üleilmastumisele tärganud etnilise omapära väärtustamine ja rõhutamine. Osaliselt on sellest haaratud ka meie idapoolsed hõimlased, selgitab Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes, kes on nende rahvaste elu-olu ja enda eest seismise katsetega hästi kursis.

„Soome-ugri hõimuliikumise juures on nii rõõmsat kui kurba: ühest küljest näeme keelekõnelejate arvu kahanemist ja soome-ugri rahvaste rahvusliku tervise jätkuvat halvenemist, kuid teisest küljest – kadunud ei ole soome-ugri rahvaste soov teha eestlaste, soomlaste, ungarlastega koostööd. Nad peavad seda väga tähtsaks. Ja kui toimuvad kokkusaamised, siis on need ülimalt soojad. Teadmine, et oleme hõimurahvad, on üllatavalt sügavalt juurdunud ka kõige väiksemates külades. Eestlastesse suhtutakse absoluutselt teistmoodi kui teistesse rahvastesse.“

Prozes kirjeldab, kuidas kaugelt tulnud eestlasi võetakse vastu kui kaugeid sugulasi. „Väga levinud on veendumus, et eestlaste kodumaa on kusagil seal kaugel, nende juures. Mari- ja Udmurdimaal käies kuuleme tihti: tulite oma kodumaale käima. Varasemad teooriad on tõepoolest paigutanud meie algkodumaa sinna Volga-Kaama jõgikonda.“

Tuleb heameelega lisada, et ka haridusalane koostöö: Eesti riik toetab kaugete hõimurahvaste magistrite ja doktorandide siin õppimist, enesetäiendamist. „Nii on väiksem võimalus, et haritlased oma rahvale suures linnas muukeelses keskkonnas, olgu Moskvas, Peterburis, Kaasanis, kaotsi läheksid, sinna jääksid,“ märgib Prozes.

Lõpetuseks kinnitab hõimuasju detailselt tundev Jaak Prozes: „Meie väikesele riigile on oluline, et meist mõeldakse positiivselt ka ida pool, see on mingil määral isegi julgeolekuküsimus. Samas: soome-ugri hõimlased on osa meie rahvuslikust identiteedist, kui neil läheb halvasti, siis võib öelda, et ka meil pole hästi. See on asi, mille peale me iga päev mõtle, aga mis vahel meenub. Olgu selleks siis kasvõi hõimupäevad.“

----------------------------------------------------------------

Hõimupäevad 2017

Hõimupäevade suured staarid on eestlanna Mari Kalkun ja saam Ailu Valle.  Fenno-Ugria

Hõimupäevade konverents „Linnaruum – oht ja väljakutse identiteedile“ toimub 20. oktoobril kell 12 Telliskivi loomelinnakus Sõltumatu Tantsu Laval ja keskendub soome-ugri vähemusrahvaste ja etniliste rühmade kultuuridele linnakeskkonnas, kuhu pärimussidusast külamaailmast suundub elama üha rohkem ja rohkem inimesi.

Reede päeval kell 16 on Tartus Genialistide klubis Soome 1952. aasta legendaarse mängufilmi „Valge põhjapõder“ linastus.

Võrukeelset folklauljat Mari Kalkunit ja saami räpparit Ailu Vallet saab Tartus kuulata reedel, 20. oktoobril kell 20 Genialistide klubis. Sama kontserdi teine põhiesineja mari folkansambel Kuat esitab maride iidseid laule-pillilugusid maailmamuusika võtmes.

Laupäeval, 21. oktoobril kella 15–21 Tallinnas Telliskivi loomelinnakus Vabal Laval algab Veljo Tormisele pühendatud koorikontsert. Jätkavad folklooriansamblid Komimaalt, Marimaalt, Udmurtiast, Ungarist ja Karjalast ning põhjarahvaste hantide ja sölkuppide esindajad. Õhtu lõpetavad võrukeelne folklaulja Mari Kalkun ja saami räppar Ailu Valle.

Pühapäeval, 22. oktoobril kella 13−17 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis perekontsert, kus esinevad külalisansamblid, aga ka Eesti soome-ugri kogukondade ansamblid. Kontserdile järgneb filmiprogramm.

Soome etnomusikoloog Pekka Huttu-Hiltunen peab loengud 25. oktoobril Tallinnas kirjanduslikul kolmapäeval ja 26. oktoobril Tartus Eesti Rahva Muuseumis, kus ta kõneleb ta runolaulust kui iidsest lauluvormist ja runolaulude tõlgendustest.

Vaata ka fennougria.ee.

3 KOMMENTAARI

i
inimkonnale 24. oktoober 2017, 03:22
http://www.piibel.net/#q=1Ms%2010
Esimene Moosese raamat 10:Noa järeltulijad
(loe edasi)
l
lippur 21. oktoober 2017, 13:25
21. oktoober kui lipupäev
Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
L...
(loe edasi)
Loe kõiki (3)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee