Hobi korras tehtud ainulaadne ootekoda: selleks, et Suurupi lastel oleks turvaline bussi oodata, tegi sealsamas elav betoonimeister Peep Roosmann kaks aastat tagasi betoonist bussiootepaviljoni. (Heiko Kruusi)

Betoonifirma PR Betoon juhatuse liige Peep Roosmann on omal algatusel ning oma kulu ja kirjadega valmistanud ja paika seadnud kaks betoonist bussiootekoda, kolmas on tegemisel.

Suurupi bussipeatus sai betoonist ootekoja 2015. aastal, mullu lisandus betoonist ootepaviljon Laulasmaa bussipeatusse. Mõlemad ootekojad asuvad Harjumaal, neist esimene Harku, teine Keila vallas. „Mul on mõte, et iga aasta võiks ühe teha ja kuskile panna,“ ütleb idee autor. Tänavuaastast pole veel valama hakatud, kuid selle joonis on juba valmis. Kolmas ootekoda tuleb Vääna Mõisakooli bussipeatusse. „See võtab veel aega, projekt on vaja kooskõlastada valla, maanteeameti ja samuti kohaliku kogukonna, Vääna mõisakooliga,“ lisab Roosmann.

Vormist välja ja valmis

Iga betoonist bussiootepaviljon on veidi erisuguse vormiga, päris ühesuguseid ta ei vala. Suurupi koda on varustatud maast laeni vaateavaga – et bussiootaja näeks, millal buss tuleb. Laulasmaa ootekojas on selleks kolm eri kõrgusel ja eri suurusega ümmargust vaateakent – kõrgeim asub täiskasvanu silmade kõrgusel, keskmisest ulatub välja vaatama laps või ootekojas pingil istuv suur inimene ning kolmas, hästi madalal asuv piiluauk on mõeldud koerale ja leiab kasutamist siis, kui bussiootajal on kaasas neljajalgne sõber. „Nii need augud said tehtud,“ naerab Roosmann, kui Linnalehe ajakirjanik oma tähelepanekutest talle räägib.

Vestleme Roosmanniga Suurupi bussiootekoja juures, mille valmimine võttis aega paar nädalat, sest raketis oli hästi keeruline. Kõik valati ühes tükis. Seejärel toodi ligi 7,5 tonni kaaluv ootekoda Suurupisse ja pandi paika. Laulasmaa ootekoja puhul läks Roosmanni sõnul umbes samapalju aega, sest selle tagasein on puidust ning seega tuli teha ka puidutöid. „Aga Suurupi bussipeatuses on kõik betoonist – vormist välja ja valmis,“ lisab ettevõtmise autor.

Betoonist ootekoda kaitseb bussiootajaid tuule, vihma ja lume eest ning on inimestele turvaline ka siis, kui sõiduauto kogemata teelt vääratab. Ümber lükata ega lõhkuda betoonehitist ei saa. Tõsi, vahepeal proovib mõni harrastaja kätt graffitiga. Roosmanni sõnul tegigi keegi hiljuti Laulasmaa ootekojale graffiti, ent hilisemal vaatlusel selgus, et see on peaaegu maha küüritud. Ka Suurupi paviljon ei ole graffitist pääsenud, kuid ümberkaudsed inimesed võtavad vajaduse korral ise puhastustöö ette.

Betoonist kontor, kodu või koerakuut

Betoonist saab valada mitmesuguseid vorme. Põhimõtteliselt saab betoonist teha nii kontorihoone, kodumaja kui ka koerakuudi. Betoonifirma suuromaniku enda kodu, mis asub sealsamas Suurupis, on betoonist. Betoonist koerakuudi tegi Roosmann kunagi oma õues elavale hundikoerale, kes jäi moodsa eluasemega rahule. Praegune koer aga, kes elab pooleldi toas, pooleldi õues, ei tahtnud betoonist kuuti omaks võtta ning see seisab nüüd eksponaadina ettevõtte laos.

Uurin Roosmannilt, kuidas ehitusinseneriks õppinud mees üldse betooni valamise juurde jõudis. „Oh, kes seda mäletab,“ ohkab ta. „Arvan, et aasta oli siis 1986, kui esimest korda Paide KEK-is betoonitöödega kokku puutusin,“ meenutab ta. „Nüüd olen sellega tegelenud juba üle 30 aasta. Lihtsalt tuli nii välja. Suunati ja öeldi, et nii on vaja,“ muigab Roosmann ja lisab: „Ei kahetse.“ Vahepeal töötas ta pikalt AS Merko Ehituses töödejuhatajana, juhtides betoonitöid. 2006. aastal asutas firma PR Betoon, mis on spetsialiseerunud monoliitraudbetoonile.

„Praegu teeme Pirita Kose lasteaeda, Noblessneri elurajooni väga huvitavaid betoonist väikevorme, käsil on paar eramaja,“ loetleb Roosmann firma tegemisi. „Noblessnerisse teeme jalutusalale mõeldud valgest betoonist ühest kümneni numbreid ja numbri suurus on ligikaudu 6 x 3 meetrit,“ täpsustab ta. Betoonist eramaja tellijate ring on üsna kitsas. „On olnud kliente, kes tahavad betoonmaja, aga kui teed kalkulatsiooni, siis ta loobub,“ tõdeb Roosmann.

Betooni valamine võib võhikule tunduda lihtne, aga tegelikult on seal taga terve teadus. „Kuigi üldteadmised on head, õpin ma iga päev midagi. 30 aastat valan betooni ja endiselt tuleb iga päev üllatusi,“ muigab Roosmann. Kõige vaevarikkam on protsessi juures ootamine, räägib betoonimeister. Kui kaua oodata tuleb, oleneb paljudest teguritest, tüüpiliselt kulub selleks ligikaudu kaks ööpäeva. See, et raketis koos püsiks ja soovitud vormi hoiaks, ongi betoonivalamise juures kõige tähtsam. „Minu jaoks on see igapäevane teema, töö ja hobi mõlemad,“ tõdeb Roosmann

---.

Mõlema valla esindajad on kingitusega rahul

Harku abivallavanem Vello Viiburg: hea, kui inimesed ise panustavad oma elukeskkonda

„Mereäärses vallas on ilmastikuolud sageli muutlikud ning loomulikult on siis hea bussi oodates ootepaviljonis varju leida – seda nii rannikulähedases Suurupis kui ka merest kaugemal asuvas Vääna külas. Kohalike elanike initsiatiiv näitab seda, et kodukandi asjad lähevad neile korda ja see on väga oluline. Näiteks korrastasid ja disainisid Harkujärve ja Alasniidu kandi inimesed hiljuti sealse piirkonna bussiootepaviljonid, mis olid varem inetult täis soditud. Värskenduskuuri käigus värviti need üle ning kaeti Harkujärve kooli õpilaste joonistustega illustreeritud kleebiskattega. Pilt sai kohe rõõmsam ning tegu kasvatas kogukonna- ja kodutunnet.
Ka Suurupi elanikud võtsid Peep Roosmanni paigaldatud bussiootepaviljoni hästi vastu ning küllap tervitatakse seda rõõmuga Väänaski. Meil on hea meel, kui inimesed ise panustavad oma elukeskkonna paremaks muutmisse. Oluline on oma tegemistesse kaasata omavalitsus, et saaksime jälgida, et asjad oleksid aetud kohalikke tingimusi ning võimalikke ohtusid arvestades.“

Keila vallavalitsuse liige Age Leedo: sellised algatused on ainult positiivsed

„Sellised projektid nagu on PR Betooni omaniku algatus, on ainult positiivsed. Bussipeatus on väga hea disaini ja kvaliteediga ning bussipaviljon on meie valla bussisõitjatele kindlasti olulise tähtsusega. Mis puutub graffitite tegemisse ja nende puhastamisse, siis pole selle eest kaitstud ükski objekt. Asi on inimestes ja nende soovis hoida kodukant kaunina. Keila vald on väga rahul, et osutusime kohaks, kuhu sellist bussiootepaviljoni pakuti.“

---

Kommentaar

Üks tulevikuteema Eestis on betoonteed

Eesti betooniühingu tegevjuhi Toomas Vainola sõnul ei ole betoonist bussiootepaviljonid maailmas ega ka Eestis uudne idee. Aga iga objekt on alati autori nägu.

„Meil betooniühingus on hea meel, et Peep Roosmann on sellise projekti oma initsiatiivil ette võtnud. Need bussiootekojad on väga kaunid ja vastupidavad,“ märgib Vainola. Ka Peep Roosmanni ettevõte on Eesti betooniühingu liige.
Kui küsin, milliseid eriti põnevaid väike- või suurvorme on Eestis betoonist tehtud, toob Vainola esile Seaküla Simsoni väikesed betoonskulptuurid, mida võib näha paljude Eesti linnade haljasaladel ja tänavatel, Nordea kontserdimaja ees asuva Pöffi Hundi, Cromatico heliskulptuuri lauluväljakul ning Eesti Rahva Muuseumi näituse Ajarada ekspositsioonide alused. Suurvormidest rääkides Eesti Rahva Muuseumi, Tondiraba jäähalli, Ülemiste liiklussõlme ja Ihaste silla, mis kõik on valitud aasta betoonehitiseks.
„Praegu on betoonitootjatel head ajad ja see on toonud kaasa konkurentsi tihenemise. Näiteks mõne viimase aasta jooksul on Eestisse lisandunud viis uut betoonelementide tootjat. Eesti tootjad on väga tublid eksportijad. Alates 2016. aastast on betoonimahud märkimisväärselt kasvanud ka koduturul,“ kommenteerib Eesti betooniühingu tegevjuht siinse betoonituru arengut.
„Üks tulevikuteema on Eestis betoonteed,“ toob Vainola välja. „Maailmas ja Euroopas ei ole betoonteed muidugi enam uus tehnoloogia – neid on ehitatud aastakümneid. Eestis ehitati viimane tänaseni kasutuses olev betoontee 50 aastat tagasi. Hiljuti käis esinduslik Eesti delegatsioon Poolas tutvumas nende betoonteede ehitamise kogemusega. Poola visiidil osalesid 35-liikmelises delegatsioonis ka Tallinna, Tartu ja Pärnu linnavalitsuste esindajad. Poolas tehakse praegu 50% uutest teedest betoonist, Tšehhis veelgi rohkem. Euroopas on väga palju betoonteid (iseäranis palju Saksamaal ja Belgias), kuna nad on vastupidavad ja oma elukaare kuludelt soodsamad,“ märgib ta.
        

4 kommentaari

E
Elu  /   15:43, 14. okt 2017
Väga tegus, tubli ja hooliv inimene on see betoonifirma PR Betoon juhatuse liige Peep Roosmann. Lapsed vajasid sellist betoonist bussiootepaviljoni kõige enam. Edu edaspidiseks!
Vald peaks ka selliseid asju rohkem märkama.
J
Jep  /   13:11, 15. okt 2017
Selliseid paviljone peaks ka Lasnamäele püstitama, seal mingid mölakad lõhuvad alalõpmatta paviljonide klaase.
O
Olete tore inimene, Peep Roosmann!  /   22:11, 1. nov 2017
Rohkem teiesuguseid ja elu Eestis läheb paremaks.
'
Ega praegugi viga pole - kõik on inimeses endas kinni.

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias