Tallinna tehnikaülikooli äsjasel akadeemilisel aktusel, mis oli pühendatud ülikooli 99. sünnipäevale, esitles rektor, akadeemik Jaak Aaviksoo suurejoonelist TalTechDigitali arengukava.

Plaan näeb ette ülikooli centennium’iks tuleval aastal juurutada kogu ülikoolis digitaalne asjaajamis- ja õppekeskkond, suunata kõik üliõpilased, erialast hoolimata, ja kõik ülikooli töötajad õppima digiühiskonnas vajalikke miinimumoskusi, et kiirelt ja põhjalikult muutuvas ühiskonnas toime tulla. Plaan on veelgi ambitsioonikam: anda eeskuju ja vajaduse korral varustada oskusteabega Eesti erasektori, aga miks mitte kogu Euroopa ettevõtteid ja asutusi digitaliseerimiseks vajaliku kogemuse ja oskusteabega.

TalTechDigitaliks nimetatavat algatust tutvustab lähemalt Jaak Aaviksoo.

Milline on TalTechDigitali peaeesmärk?

TalTechDigitalil on kaks ülesannet. Esmalt teadvustada TTÜ-d mitte lihtsalt ühena paljudest ülikoolidest, vaid tehnoloogilise arengu eesliinil oleva ülikoolina, TalTechina, kes ise neid piire avardab. Teiseks soovime ise tehnoloogilisest arengust kasu saada, jätta kõik see, mida tehnoloogia võimaldab, tehnoloogia hooleks, et saaksime rohkem pühenduda sellele, kus oleme asendamatud – vahetule uurimistööle ja õpetamisele.

Millised on projekti alusprintsiibid?

Esimeseks sambaks on digitaristu väljaarendamine. See pole mitte lihtsalt arvutid ja infosüsteemid, vaid ka targad asjad ja andurid. Kõige olulisem on kõige selle suhestamine inimestega nii, et see oleks mugav ja loomulik.

Teiseks sambaks on digiõpe: ühelt poolt digimaailmas vajalike oskuste arendamine kogu ülikooli liikmeskonnas ning teiselt poolt kogu selle osa õppimisest-õpetamisest viimine virtuaalruumi, mis sinna mahub.

Kolmandaks, digitippude ehitamine, see on niisuguste pädevusvaldkondade väljaarendamine, mille kaudu oleksime nähtavad Eestis ja üle ilma.

Neljandaks, digifoorumi loomine, kus saaksime koos partneritega arutada selle üle, kuhu me liigume ja mida me tehnoloogialt ootame, samuti jagada kogemusi ning ühendada jõude ambitsioonikamate eesmärkideni jõudmiseks.

*Kas see on nagu digitaalne maksuamet, e-valimised ning ID-kaart ühtekokku ja nii igas ettevõttes, ülikoolis, muuseumis jne?

Ühel või teisel moel jõuab see kõik ühiskonda. Nimetatud näited veenavad, et palju on võimalik, kui on tahet ja pealehakkamist. Kui meie visioon teostub, lõpetab igal aastal üle kahe tuhande spetsialisti, kes on valmis mitte ainult digiühiskonnas toimetama, vaid ka seda kujundama. Ent see algatus peaks ülikooli liikmeskonnani jõudes asuma meie hoiakuid ja praktikaid muutma juba lähiajal. Kindlasti tahaksime esimestest sammudest ja saavutustest teada anda aasta pärast saabuvaks ülikooli 100. aastapäevaks.

Milline on TTÜ panus ühiskonna muutmisse digivalitsemise, küberkaitse ja nutikate keskkondade osas, mille kaudu saaks ühiskonda paremaks muuta?

Juhime praegu üleeuroopalist projekti, mis peaks realiseerima Eestis sõnastatud „Küsi ainult üks kord!“ põhimõtte andmete kogumist puudutavalt. Küberkaitse alal oleme koos partneritega juba muutunud üleilmseks pädevuskeskuseks, mille kasvule seab piire vaid inimeste nappus. Nutika keskkonna nähtava projektina hakkab ülikooli linnakus liikuma iseauto – juhita auto, mis mitte ainult ei oska ise sõita, vaid suhtleb vahetult kogu ümbritseva keskkonnaga tõkkepuudest laadimisjaamade ja tellijateni.

Milline oleks TalTechDigitali otsene ja kaudne mõju ühiskonnale, meie elule, ka majandusele?

Otsene mõju on digilahendustel, mida me oma elu korraldamiseks välja arendame ja oma partneritele ja vahest ka kommertstellijatele edasi anname. Kaudsem mõju on palju olulisem – need on innovaatiliselt mõtlevad lõpetajad ja laiemalt kogu ülikooli liikmeskond, kes oma praktika ja eeskujuga mõjutavad kogu ühiskonda. TalTechDigitali sihiks on kujuneda tehnoloogilise innovatsiooni liidriks Eestis.

Kas kõik vajaksid digitaalset ellujäämispaketti, mis võiks olla sellise sisu?

Digitaalne kirjaoskus on vajalik pidevalt arenevas digikeskkonnas toimetulekuks kõigile inimestele. Oleme koostanud kursuse mahuga 6 EAP-d ehk 160 tundi õpinguid, mille peaks läbima iga üliõpilane. Arvan, et sama peaks kehtima kõigi töötajate kohta ja miks mitte kõigi inimeste kohta Eestis. Ellujäämispakett sisaldab digimaailma põhiliste toimepõhimõtete tundmist, aga ka oskusi luua digiilma objekte – tekste, tabeleid, esitlusi, kalendreid, projekte, videoid, võrgustikke jne, luua, kaitsta ja arendada oma digiidentiteeti, kriitiliselt hinnata digisisu ja palju muud, mida kõike vajame igapäevaseks toimetulekuks üha enam.

Kas digit juba meie elus liiga palju pole saanud – provokatiivne küsimus?

Muidugi on saanud palju, vähemasti nii tundub meile ja mina pole erand. Ent vaevalt on võimalik seda arengut peatada või sellega mitte kaasa minna. Me peame sellega mitte ainult toime tulema, s.o selle sabas sörkima, vaid ideaalsel juhul seda juhtima ja suunama oma huvidest ja vajadusest lähtuvalt. See aga pole võimalik sihti seadmata ning selle nimel õppimata ja pingutamata. Kui sina ei juhi tehnoloogiat, siis juhib tehnoloogia sind. Tallinna tehnikaülikool ehk TalTech on valinud tehnoloogia juhtimise tee.

2 kommentaari

V
vananenud nõukaaegne õpetus ja õpetajad.  /   21:26, 15. okt 2017
Miks ei õpetata laiemalt tehnikaülikoolis insener-tehnilisi alasid ja miks neid alasid ei laiendata, näiteks ehitusinseneri eriala on väga nõutud soomes ja kogu europas,miks ei tee tehnikaülikool koostööd soome ülikoolidega, ega laienda erialasid,nagu teevad soome ülikoolid, peaks ju koostööd tegema nii soome, rootsi, taani, saksa jm ülikoolidega, kust on võimalik täiendavat haridust saada ka meie üliõpilastel, sest vanad erialad ja õpetamistehnika on ennast ammu ammendanud ja ei too midagi uut. Sama käib ka kutsekeskkoolide kohta, et keevituseriala, ehitusinseneri, töödejuhataja, toruluksepa, ahjumeistri eriala pole meie koolides olemaski, peaks vahetama õpetajate kaadrit,või tellima teistest riikidest eriala õpetajaid, kes on võimelised meie noorte koolkonda ette valmistama.
I
inimkonnale  /   03:24, 24. okt 2017
Johannese ilmutus 4:Nägemus taevasest jumalateenistusest
1 Pärast seda ma nägin, ja vaata: taevas oli avatud uks,
ning sama hääl, mida ma olin kuulnud enesega rääkivat otsekui
pasun, ütles: „Tule siia üles ja ma näitan sulle, mis peab
sündima pärast seda!”
2 Sedamaid olin ma vaimus. Ning ennäe, taevas seisis troon,
ja keegi istus troonil.
3 See istuja oli sarnane jaspise- ja
karneoolikiviga, ja trooni ümber oli vikerkaar, mis
sarnanes smaragdiga,
4 ja trooni ümber oli kakskümmend neli trooni ning neil
troonidel istus kakskümmend neli vanemat, valged rõivad üll
ja peas kuldpärjad.
5 Troonist tuli välja välke ja hääli ja kõuemürinaid,
ning seitse tulelampi oli põlemas trooni ees; need olid Jumala
seitse vaimu.
6 Trooni ees oli nagu klaasmeri, mägikristalli sarnane.
Trooni keskpaigas ja trooni ümber oli neli olevust, täis silmi
eest ja tagant.
7 Esimene olevus oli lõvi sarnane ning teine olevus oli
härja sarnane ning kolmandal olevusel olid palged nagu inimesel
ning neljas olevus oli lendava kotka sarnane.
8 Ning neil neljal olevusel oli igaühel kuus tiiba, ümberringi
ja seest silmi täis, ning nad ei lakanud ööl ega päeval hüüdmast:
„Püha, püha, püha on Issand Jumal, Kõigeväeline,
kes oli ja kes on ja kes tuleb!”

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias