Värsked Tallinna uudised

Ilmatu suur veetoru Järvevana tee veeres 

Ants Vill, ants.vill@linnaleht.ee, 24. august 2017, 16:24
Esimene vesi uuest trassist lasti linna ja veevärgi juhtide poolt ajakirjanike valvsa pilgu all. 85 protsenti tallinlastest joob kraanivett. Heiko KruusiFoto: HEIKO KRUUSI
Et tagada Mustamäe ja Õismäe enam kui 100 000 elanikule katkematu veevarustus, ehitati Ülemiste veejaamast dubleeriv veetrass. Kolmekilomeetrine veetoru on AS-i Tallinna Vesi viimase kümnendi suurim investeering.

Pikka ja liiklusrohket Järvevana teed saadab Ülemiste järve ümbritsev aed, selle ja tee vahel aga on kilomeetreid kulgev kergliiklustee. Nüüdsest on selle tee ääres ka avalik veevõtukoht. Kraanist saab tasuta võtta sedasama joogivett, mis tee kõrvale muru alla peidetud 63-sentimeetrises torus liigub suurte elurajoonide poole, ikka 300 liitrit sekundis.

Trassi ja selle nähtava ilminguna esitatava rohelise malmkraani, millel sisse valatud kiri Trinkwasser, avasid linna ja vee-ettevõtte ja ehitaja, Merko Infra esindajad pidulikult kõnede ja suupistetega otse kergliiklusteele püstitatud telgi varjus. Joogiks pakuti äsjaavatud kraanist lastud vett, maitses laitmatult hästi.

Trassi valmimisega on lõpule jõudnud suur kava – kindlustada kogu Tallinna elanikkond katkematu veevarustusega. Seni olid alternatiivse veeühendusega kesklinn ja Lasnamäe, nüüdsest siis ka Mustamäe ja Õismäe ning ka Harku vald, mis olid 40 aastat vaid ühe veetoru varustada. See tähendab, et peatoru avarii või ka remondi korral võisid need linnajaod veeta jääda. Alternatiivse toru ehitamine algas projekteerimisotsusega kolm aastat tagasi, ehitamine kestis kaks aastat, märkis Tallinna Vee juhatuse liige tootmise valdkonnas Aleksandr Timofejev. Toru ulatub Ülemiste jaama juurest Tondi pumplani.

„Nii suure läbimõõduga – 630 millimeetrit – veetorusid ehitatakse Eestis üsna harva. Oluline on see, et trass sai rajatud Järvevana tee äärde, kus on tihe liiklus ning kaks raudteed, tööd sai tehtud nii, et liiklust võimalikult vähe häirida. Toru läks kahe suure tee, Tammsaare ja Järvevana alt läbi, üle poole torust pandi maasse ilma lahtist kaevandit tegemata.“ Timofejev kirjeldas, kuidas selleks kasutati kinnist meetodit ehk horisontaalset puurimist. Kasutusel oli koguni kolm tehnoloogiat: suundpuurimine, tigupuurimine ja löökpuurimine, sõltuvalt pinnasest, mida tuli läbindada. „See oli päris suure väljakutsega projekt,“ tähendas Timofejev.

Vee kvaliteedist

Vee kvaliteet on Tallinnas suurepärane, kinnitasid kõik trassi avama tulnud. 90 protsenti veest tuleb veepuhastusjaamast ehk Ülemiste järvest, ülejäänud kümme protsenti puuraukudest. Puurauguvesi on Meriväljal, osaliselt Pirital ja Nõmmel. Oluline on see, et lisaks reservliinidele on meil linnas reservis ka puurkaevusid. „Aga vahet pole, kas vesi tuleb puurkaevust või Ülemistest, see vastab kvaliteedi poolest kõikidele euroliidu nõuetele. Inimesed joovad, ise joon ka, ja üha rohkem restoranegi pakub klientidele kraanivett,“ kinnitas Timofejev. Tallinna Vesi teeb igal aastal uuringuid, küsib inimeste käest, kas nad joovad kraanivett, praegu on selle joojaid 85 protsenti, lisas ta. „Vesi, mis tuleb kraanist, on värske, sest see liigub torus kogu aeg,“ märkis Timofejev ja lisas, et nüüd on Tallinnas juba neljas kohas saada joogivett avalikust kraanist: lisaks Järvevana pidulikule uuele Tallinna Vee kraanile on kraanid ka Harju ja Viru tänaval ning Politseipargis, peale selle on siin-seal veel linnale kuuluvaid avalikke kraane.

Avaliku joogiveekraani ja veetrassi avamine Järvevana tee kergliiklustee ääres.Foto: HEIKO KRUUSI

Eesti vee-ettevõtete liidu tegevjuht Vahur Tarkmees rõhutas oma sõnavõtus, et Tallinn ja Eesti üldse on vee küsimuses väga õnnelikus olukorras. Nimelt puudub maailma mastaabis 663 miljonil inimesel üldse juurdepääs puhtale joogiveele, 2,4 miljardil inimesel puuduvad hügieenivõimalused. Samas lekib üleilmselt veetorustikest 445 miljardit liitrit vett, enne kui jõuab tarbijaini. „Seda võrdluseks, et mõistaksime, mis on meie elus tegelikud väärtused, kui hästi me siin elame“ ütles Tarkmees.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee