Värsked Tallinna uudised

Salakäik muuseumist püssirohukeldrisse 

Ants Vill, ants.vill@linnaleht.ee, 8. juuni 2017, 15:53
Vaade Paksu Margareta otsast muuseumi hoovi, mille tulevikus täidab kogemaja. Otse ees, ukse taga on senitundmatu salakäik, vasakul parham-müür, taamal Stoltingi torn.  HEIKO KRUUSI
Paksu Margareta ja Stoltingi torni vahelisel õuel avastati kaevetöödel tundmatu ühenduskäik, mis viib linnamüüri alt seni teadmata sihtkohta.

Tallinn on pika ajalooga linn, siin tuleb iga kord, kui labidas vähe sügavamalt pinnasesse lüüa, päevavalgele uusi ehk hästi unustatud vanu asju. Meremuuseumis on linnamüüri ja õuemüüri vahelisel alal käimas arheoloogilised kaevetööd.

Vaade Paksu Margareta otsast muuseumi hoovi, mille tulevikus täidab kogemaja. Otse ees, ukse taga on senitundmatu salakäik, vasakul parham-müür, taamal Stoltingi torn.  HEIKO KRUUSI
Kunagine (sala)käik ulatub ilmselt linnamüüri alt kuni müüriesiseni. HEIKO KRUUSI

Kui ronime fotograafiga käiku lähemalt vaatama, ei pääse redeli kasutamisest. Käik on paekivist seintega, tugevalt müüri poole langev põrand on sillutatud keskmise suurusega munakividega kuni sinnamaani, kus algab juba liivakivist aluskalju. On aimata keskaja hõngu.

Paks Margareeta  HEIKO KRUUSI

Suur kaevamistöö

„Me ei tea, millal käik on tehtud, ilmselt on see umbes samast ajast kui parham-müür, 14.–15. sajandist, tugevalt enne Paksu Margareeta valmimist 1520. aastate lõpus,” ütleb Dresen. „Me ei tea veel, kuhu käik teisel pool linnamüüri viib, aga suund on püssirohuhoidla poole.”

Käik ulatub linnamüüri alt ilmselt püssirohuhoidlani.  HEIKO KRUUSI

Püssirohuhoidla on paksude paekivist müüride ja kontraforssidega hoone Rannavärava mäe ja linnamüüri vahel Uue tänava lõpus. Käik on veel lõpuni lahti kaevamata. „Me ei tea veel, milleks käik on tehtud ning kust see algab, kuid peagi saame selgust, kui arheoloogide kaevamisjärg on õue peale jõudnud,” märgib Dresen.

Muuseumi siseõu on praegu üsna tundmatus olukorras: hulk pinnast on kõrgetes kuhjades, õu on täis langetatud jalakate lehti. Silmaga võib hinnata, et käik algas õue keskelt.

Paks Margareeta õu.  HEIKO KRUUSI

Kogemaja

Kaevamistööd on muusemis ette võetud olulisel põhjusel. Nimelt läheb 1981. aastast Meremuuseumina kasutusel olnud, kunagise suurtükitorni, hilisema vangla hoonekompleks uuendamisele, õuele aga kerkib hoone, kuhu mahutatakse 18 meetri pikkuse koge vrakk.

„Sealt hoone nurgast siiani,” näitab Dresen uue hoone ligikaudseid kontuure ja jätkab: “Õue sajanditega kogunenud kultuurkiht uuritakse läbi ja õu võetakse neli ja pool meetrit sügavamaks. Hoovihoone lammutatakse. Laeva saab edaspidi vaadelda kolmelt korruselt.” Jaanipäevaks peaksid kaevetööd valmis olema, kui vihma liialt ei saja, hindab Dresen.

Tuukri ja Pikksilma tänava juures ehitustööde käigus anonüümsust sooviva, eriti ajaloo- ja arheoloogiateadliku kopajuht Peetri poolt vundamendisüvendi kaevamisel avastatud ja kuulsaks saanud koge on praegu Lennusadama juures selleks eraldi ehitatud kogehallis konserveerimisel. Kõige hiljem 1350. aastal valminud koge on dendroanalüüsi andmeil ehitatud umbes aastatel 1290–1295 Põhja-Poola rannikul langetatud puudest. Rikkalike esemeleidudega alus on omasuguste seas üks paremini säilinud, suuremaid ja vanemaid. Uude koju tõstetakse koge üle müüride kraanaga, siis kui ekspositsioonihoonel ehk kogemajal veel katust peal pole.

„Oleme praegu töödega ilusti graafikus, mis tähendab, et Paks Margareta ja teised hooned on koos kogemajaga külalistele valmis 2019. aasta suveks,” kalkuleerib meremuuseumi direktor Urmas Dresen.

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee