Tarbija

Eesti lipumärk ei tähenda, et grillil säriseks kodumaine liha (37)

Geidi Raud, 29. mai 2017, 10:51
Foto: Tiina Kõrtsini
Grillihooaeg on täies hoos ja naabri õuelt tulev šašlõkilõhn kõditab ninasõõrmeid. Enamik eestimaalasi aga ei tea, et nende enda või naabrimehe grillil särisev siga pole vaatamata pakendil olevale lipumärgile Eestis kasvanud.

“Vabandage proua, kas te teate, on see Eesti päritolu sealiha?” küsin ma memmelt, kes kehvaks jäänud silmanägemise tõttu minu kõrval lihaletis parasjagu luubiga lihapakendilt peenikest kirja dešifreerida üritab. Ulatan talle pakendi, milles punases marinaadis šašlõkk. Proua on lahkesti nõus mulle nõu andma.

Tõenäoliselt viitas memm veel sel nädalal “Ringvaate” eetris olnud loole, kus toiduliidu juht Sirje Potisepp raius, et lipumärgi kasutamine on seaduslik, kui toode on toodetud Eestis. Ehk siis liha ise võib olla imporditud Poolast või Soomest, aga kui see on Eestis marinaadiga üle kallatud, võib seda nimetada Eestis toodetud lihaks.

See aspekt kehtib lipumärgi tootepakendil kasutamise kohta juba alates 2009. aastast. Aga nähtavasti tekitas Potisepa selgitus vähemasti selles luubiga memmekeses segadust, sest tema arvas edasi, et lipumärk viitab Eestis kasvanud seale.

Läksin, pakk grillliha näpus, Comarketi ja Rimi müüjate juurde ja uurisin uudishimuliku ostjana, kas notsu kasvas ikka Eestis. Comarketi müüja keeras lihapakki ühte ja teist pidi ja ütles siis: Eesti lipp on ju siin. Nii et loodetavasti on Eesti liha,” ütles ta muiates. Rimi müüja teatas: “Kui pakendilt lugeda, siis on ju kirjas, et Valgas toodetud! Ja on sellel üldse vahet?!”

Selveri kommunikatsioonispetsialist Karl-Villiam Vaserik selgitas, et kui värske liha puhul peab seaduse järgi olema pakendil märgitud liha päritolumaa, siis töödeldud lihade puhul seda nõuet pole. “Seega oskab vaid tootja öelda, mis päritolumaa liha nad toodetes kasutavad. Kaupluse töötaja oskab öelda, kas kaup on toodetud Eestis või mitte, kuid tooraine päritolu osas me vastust anda ei saa.”

Suurematest lihakäitlejatest pole oma tapamaja näiteks Rannarootsi, Nõo ja Oskari lihatööstusel, mis tähendab, et nad ostavad liha sisse. HKScan Estonia, mille tütarettevõte on AS Rakvere Farmid, kasvatab aastas ligi 240 000 nuumsiga Rakvere lihatööstuse jaoks. 

“Kuna meil on enda sea- ja linnukasvatussüsteemid, siis suudame ära katta enda tapamajast pärit toorainega enamjaolt kogu oma toodanguvajaduse nii kodu- kui ka eksportturgudel. 92% kogu HKScan Estonia poolt kasutatavast toorainest on kodumaine ning pärit meie enda tapamajadest,” kinnitab HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere. “Rakvere grilllihad ning toorvorstid on valdavalt valmistatud kodumaisest toorainest,” lisab ta.

Rannarootsi lihatööstuse turundusjuht Ingrid Prinsthali sõnul pärineb nende tooraine Eestist ja teistest Euroopa Liidu riikidest. “Ärisaladusest tulenevalt ei ole meil võimalik täpsematest detailidest rääkida,” märkis ta. Kuna lihafirma ei taha oma ärisaladust konkurentide ees paljastada, sis ei saa ka tarbija teada, mis riigist ostetud liha tema toidulaual on.

Kui lipumärk pakendil viitab sellele, et seal sees võib olla nii eestimaine kui välismaine liha, siis pääsukesemärk on tarbijatele juba ligi kakskümmend aastat andnud väärtuslikku infot tootes kasutatud põhitooraine kodumaise päritolu kohta. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee