Depressioonis inimese toimetulek igapäevaelu ja tööga on häiritud, välditakse sotsiaalseid kontakte ja tihti valitakse väljamineku asemel kojujäämine (Bulls)

Maailmas kannatab depressiooni all ligi 400 miljonit inimest ja see on üks peamisi töövõimetuse põhjuseid.

Ka Eestis esineb seda üha enam. 2013. aastal diagnoositi depressiooni haigusjuhte ligi viiendiku võrra rohkem kui 2000. aastal. Perearst ja Tartu ülikooli peremeditsiini õppetooli dotsent Kadri Suija tutvustab värskelt valminud depressiooniauditit ning räägib, kuidas depressiooni ära tunda ja ravida.

Depressiooniks nimetatakse püsivaks muutunud masendusetunnet, mis mõjutab inimese igapäevaelu. „Kõigil meist võib olla päevi, kui tuju on halb ja asjad ei suju, kuid see ei ole veel depressioon,” selgitab Kadri Suija. „Depressiooni tunnused on kaebused, nagu alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, tihti ka unehäired, keskendumisraskused, isu muutused, alanenud enesehinnang, süütunne, trööstitu suhtumine tulevikku ja isegi enesekahjustusmõtted. Haiguse puhul on need kaebused kestnud vähemalt kaks nädalat. Depressioonis inimese toimetulek igapäevaelu ja tööga on häiritud, välditakse sotsiaalseid kontakte ja tihti valitakse väljamineku asemel kojujäämine.” Suija lisab, et kõrvaltvaatajal ning ka kannatajal endal ei ole depressiooni alati lihtne ära tunda. „Kahtluste korral tuleks kindlasti pöörduda arsti poole,” julgustab ta.

Depressiooni diagnoosib ja ravib arst. „Alustama peaks oma perearstist,” rõhutab Suija perearsti kui inimese esimese ja kõige tähtsama tervisenõustaja rolli olulisust. Eestis on võimalik ka otse, ilma saatekirjata psühhiaatri poole pöörduda, kuid tihti tähendab see oluliselt pikemat ooteaega, samas kui perearstile pääseb patsient viie tööpäeva jooksul. „Kui keegi meie lähedastest räägib enesetapust või muudest ennast kahjustavatest mõtetest, siis tuleks esimesel võimalusel pöörduda arsti poole,” selgitab Suija perearsti kui inimese esmase tervisenõustaja rolli olulisust.

Suurimad vajakajäämised on patsientide ravi jälgimises

2011. aastal loodi Eestis perearstidele depressiooni ravimiseks juhend. Möödunud aasta lõpus tellis Eesti haigekassa depressiooni kliinilise auditi, mille eesmärk oli uurida, mil määral depressiooni ravimisel juhendit järgitakse ning kuidas Eestis tegelikult esmast depressiooni diagnoositakse ja ravitakse. Auditi tegid Eesti perearstide seltsi volitatud auditeerijad, sh ka dr Suija. 2016. aasta jooksul uuriti auditi jooksul juhuvalimi teel 35 perearstikeskust, igast perearstikeskusest valiti analüüsiks mõned 2015. aasta jooksul diagnoositud haigusjuhud. Kokku analüüsiti 240 haigusjuhtu, neist 66% olid naised ja 34% mehed. Patsientide keskmine vanus oli 44 eluaastat.

Auditi tulemustest selgus, et enamikel juhtudel vastasid arstide ravivalikud Eesti ravijuhendile. Kolmandiku patsientidest suunas perearst esmasel visiidil edasi, neist pooled psühhiaatrile ja pooled psühholoogile. Üle poole patsientidest sai perearstilt antidepressandi retsepti. Auditis leiti ka võimalusi patsientide paremaks jälgimiseks. „Depressioon ei parane ühekordse visiidiga,” selgitab Kadri Suija. „Kahjuks tuli järelvisiidile ainult veidi üle poole patsientidest.” Siinkohal paneb dr Suija arstidele südamele, et nad patsiendi kindlasti järelvisiidile kutsuks ning rõhutab patsientidele, et nad arsti määratud visiitidest kinni peaksid. „Arsti visiidile tuleb minna ka siis, kui tunnete end juba tervena.“

Depressiooni peab ravima

Depressiooni raviks on mitmeid võimalusi. Mõnikord kardavad inimesed antidepressante või üldiselt ravimite võtmist. Õnneks neid alati vaja polegi. Kergematel juhtudel piisab paranemiseks elukorralduse muutustest ja eneseabi võtetest. Teinekord on vaja käia psühholoogi vastuvõtul. „Eestis on võimalik saada ka tasuta psühholoogilist ravi perearsti suunamisel,” julgustab Suija perearsti poole pöörduma. Ta selgitab, et raviks tuleks eelistada teraapiat, kui psühholoogilistel ja psühhosotsiaalsetel põhjustel tundub haiguse tekkimisel olevat oluline osa. „Depressiooni ravis kasutatakse mitmesuguseid teraapiaviise. Psühhoteraapia iseseisva ravimeetodina on antidepressantide võtmisega võrdselt tulemuslik kerge kuni mõõduka depressiooni, mõnikord ka raske depressiooni ravis. Kindlasti eeldab järjepidev psühhoteraapias käimine koostööd patsiendiga,” rõhutab ta.

Teine levinud depressiooni ravimeetod on antidepressantravi. Seda kasutatakse mõõduka või raske depressiooni, tihti ka kergema juhtumi korral. „Nii nagu iga ravimiga, võivad antidepressantidega kaasneda kõrvaltoimed,” selgitab Suija. „Need on ajas mööduvad ja enamasti vähesed. Ravimeid on palju ja erinevaid, seega saab arst leida patsiendi vajadustest ja eripärast lähtuvalt sobiva variandi.” Teinekord on ravikuuri alguses vaja kasutada rahusteid ja uinuteid. Viimased pole aga antidepressandid ega  depressiooni ravi.

Suija selgitab, et kindlasti peab ravivaliku tegema koos raviarstiga ja see on indviduaalne. Lisaks peab arvestama, et ravikuur on pikk, sageli 6–12 kuud, mõnikord kauemgi. „Alguses tuleks arsti juures käia sageli, nädala või paari tagant. Hiljem, kui ravi juba toimib, oluliselt harvem,” lisab ta.

Lähedased saavad ravile kaasa aidata

Depressioon on tihti inimesele, kes pole sellega kokku puutunud raskesti mõistetav haigus. Mõnikord on patsient ise diagnoosile vastu, kuna alahindab selle tõsidust või on veendunud, et depressioon on normaalne reaktsioon teatud elulistele olukordadele. Mõnikord peetakse seda n-ö eluviisi haiguseks või laiskuseks. Suija selgitab, et depressiooni korral on hästi oluline lähedaste inimeste toetus. „Alati ei peagi midagi tegema. Piisab lihtsalt kohaolemisest. Oluline on mitte halvustada ega anda hinnanguid.” Depressiooni korral tahab kannataja tihti lihtsalt voodisse jääda, kuid kahjuks see ei aita. „Lähedase abistamiseks on hea alustada käitumuslikest muutustest, näiteks tegevusest, mis talle varem meeldis ja rõõmu valmistas,” toob Suija näiteid. „Igasugune kehaline aktiivsus on kasulik, alustada võib kas või lihtsalt jalutamisest. Samuti võib abi olla loomingulisest tegevusest, nagu kunstist, käsitööst või tantsust. Positiivselt mõjuvad veel lemmikloomadega asjatamine või lihtsalt looduses viibimine. Pingetunnet ja ärevust leevendavad hingamisharjutused ning lõõgastus- ja lõdvestusharjutused.”

Abi julgetakse küsida

Suija toob auditi tulemusena välja tähelepaneku, et valearusaamad või negatiivsed hoiakud depressiooni puhul on Eestis oluliselt vähenenud. „Depressiooniga tegeletakse meditsiinis üha enam. Sellevõrra on suurenenud ka ühiskondlik teadlikkus. Depressioonist julgetakse rääkida ja abi küsida,” rõõmustab ta. Positiivne on see, et ravivõimalusi tuleb pidevalt juurde. „Psühholoogilise abi saamine ja igasuguste eneseabi võtete kättesaadavus on Eestis palju paranenud. Olemas on ka rahvusvahelistele standarditele vastav depressiooni ravijuhis, mis tagab kvaliteetse ravi.” Siiski viitavad auditi tulemused sellele, et tähtis on tagada ravi järjepidevus ja pakkuda veel täienduskoolitusi meditsiinitöötajatele, ühtlustamaks ravi kvaliteeti. „Arvestades depressiooni suurt levimust, on teema väga aktuaalne. Tegemist ei ole mitte harvaesineva haruldase häirega, vaid igapäevaselt ette tuleva terviseprobleemiga,” kinnitab Suija kogenud perearsti ja depressiooni auditeerimismeeskonna juhina.

Rohkem infot depressioonist

• Abi ja nõu saamiseks tuleks konsulteerida perearstiga.

• Depressiooniravi auditi täielikku kokkuvõtet saab lugeda haigekassa kodulehelt https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/kvaliteet/2017_01-10_auditi_kokkuvote_kodulehele_depressioon.pdf

5 kommentaari

L
l-trüptofaan  /   16:01, 23. märts 2017
l-tyrosiin abistavad
D
Depressioon  /   18:45, 23. märts 2017
Pole juba 9 aastat sexi saanud, kas perearst aitab? Põhjus tuleks likvideerida, mitte võidelda tagajärgedega. Tuleb tööle võtta pingete maandajad.
N
nojah  /   21:53, 23. märts 2017
Vabadus, tehke, mis tahate-tegelikult tehakse meiega meie maksude eest-imelik ju?
  /   22:06, 23. märts 2017
enekas ravib deprekat kõige paremini.
M
mis  /   08:25, 24. märts 2017
virisete. Olge rõõmsad ka siis kui on vilets. Naer on parim ravim.

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias