Persoon

Me ise loome oma maailma, milles elame 

Ada Maltseva, 2. veebruar 2017, 17:40
Kommunikatsioonibüroo JLP kontor asub küll hubases Kalamajas, kuid töö käigus käiakse klientide jaoks abiks olemas ka nende juures. Fotol on Kristi Liiva parajasti erameditsiinikeskuse Unimed Tallinna kliinikus nõu andmas.  Heiko Kruusi
Iseenda juhtimisest peaks alustama nii juhid kui ka kõik inimesed, tõdeb mullu sügisel aasta kodaniku tiitliga pälvinud kommunikatsioonijuht ja koolitaja Kristi Liiva.

Kristi Liiva (45) on kommunikatsioonibüroo JLP asutaja ja partner. Ta nõustab enda loodud kommunikatsioonibüroos ettevõtteid ja Eesti jaoks olulisi algatusi. Enne seda on ta juhtinud kommunikatsiooni Hansapangas, Swedbankis, Eesti Energias ning valitsuse pressibüroos. Samuti on tegusal naisel suur roll Eesti kodanikukultuuri edendamises – ta on arvamusfestivali idee autor ning asutanud koos Rasmus Raskiga 2012. aastal üldhariduskoolidele kiusuennetusprogrammi pakkuva sihtasutuse Kiusamisvaba Kool. Arutelu- ja suhtluskultuuri arendamise eest tunnustati Liivat aasta kodaniku tiitliga.

Võtsin tunnustuse vastu ühtaegu nii kohmetuse kui ka suure tänutundega kõigi inimeste vastu, kellega koos meie ühiskonna arutelu- ja suhtluskultuuri arendamise nimel olen tegutsenud. Nende seas on kõik 300 arvamusfestivali vabatahtlikku, kellele läks korda mõte suvisest ideede ja inimeste kohtumispaigast, kus vesteldakse Eesti jaoks tähtsate teemade üle ning kes on vabast tahtest selle sündmuse nimel neli aastat tegutsenud. Samuti kõik SA Kiusamisvaba Kooli tegevtiimi ja nõukogu ning vabatahtlike meeskonnas olevad inimesed ning loomulikult kõik klassiõpetajad ja koolijuhid, kes kiusuennetusprogrammiga oma koolides töötavad ja seisavad selle eest, et nende koolide lapsed kogeksid kiusuvaba keskkonda ja suhteid. Kohmetusega aga seetõttu, et midagi ei ole veel ju valmis – hinnanguvaba ning teist poolt austava faktipõhise arutelukultuuri poole on veel minna ning ka kiusujuhtumite esinemises pole me veel jõudnud ühte ritta eeskujuks olevate Põhjamaade tulemustega.

Tunnustus on andnud veelgi enam jõudu ja motivatsiooni unistuse poole liikuda ja kindla tunde, et ka kümnete aastate pikkune teekond on jõukohane.

Teie algatatud arvamusfestival on nüüdseks leidnud väärilise koha ning laienenud isegi teistesse riikidesse. Mis eesmärgil sellise ürituse ellu kutsusite?

2013. aastal korraldasime umbes 50 vabatahtlikuga esmakordselt arvamusfestivali, lootuses, et alguse saab miski, mis aastakümnete pärast saab sarnase tähenduse nagu mulle inspiratsiooni pakkunud ülemerenaabrite juures Gotlandil 48. aastat toimuv Almedaleni nädal. Et sünnib uus traditsioon ja suvine kohtumispaik ühiskonnast hoolivatele inimestele. Et me kõik tunneme rohkem huvi, oleme avatud uutele mõtetele ja räägime kaasa Eesti jaoks vajalikel teemadel. Aga me ei julgenud loota, et festival saab traditsiooniks juba nelja aastaga! Et nii paljudele ärksatele inimestele läks idee korda ning sooviti ühiskonna arengu teemadel kaasa mõelda, kõneleda ja südant valutada – sõltumata päritolust või ametist. Festivali osalejad otsivad lahendusi, kuulavad vestluspartnereid ja tunnevad end vabalt, väljendades põnevaid mõtteid. Rohkem kaasa rääkimist ja kaasa mõtlemist, rohkem vastutust ja rohkem hoolimist on märksõnad, mis kõnetavad meid, festivali korraldajaid ja mida meie arvates vajab praegu kogu Eesti ühiskond. Ma olen kogu südamest tänulik festivali vabatahtlike meeskonnale, kes järgmise, järjekorras viienda festivali õnnestumise nimel tänavuse festivalijuhi Ott Karulini eestvedamisel juba pingutavad. Olen tänulik Järvamaa ja Paide linna kogukonnale, kes aitavad meil ja osalejatel uuesti seda piirkonda avastada ja selle tähendust Eestimaa kaardil ümber mõtestada. Olen tänulik sadadele organisatsioonidele, kes toovad oma teemad festivalile ja loovad koostöös omanäolise arutelusündmuse. Olen tänulik festivali toetajatele, kes uskusid meisse siis, kui tulevik polnud veel selge, ainult sellepärast, et hoolivad meie ühiskonnast ja austavad diskussiooni pidamise vajadust.

Kas oli varuks ka plaan B, kui festival poleks käivitunud?

Meie mõte oli liikuda sammhaaval – teha esimene kord ettevõtmine teoks ja hinnata tagasiside põhjal, kas mõttel on eluõigust. Et esimesel aastal hindas üle 90% osalenuist, et tahavad järgmisel aastal tagasi tulla, sai selgeks, et on.

Kas arvamusfestivali toimumiskohaks sai Paide just seetõttu, et olete ise sealt pärit?

Valikus oli viis Eesti väikelinna ja Paide valiti seetõttu, et see on Eesti keskel, kõigile ühtviisi lähedal ja kaugel tulla.

Mis suunas on festival tänavu tüürimas?

Kolmandal festivaliaastal tõime juurde (eel)arvamusfestivalide vormi, et kohalikel teemal samuti sarnase õhustiku ja eesmärgiga üritusi korraldada – praeguseks on kaks neist toimunud Narvas, tulemas teine Kagu-Eestis Varbusel ja esimene Hiiumaal. Kord kuus jaanuarist kuni augustini Paides ja Tallinnas toimuva festivaliklubiga katsetame viiendal aastal ehk tänavu, kas sellest saab midagi enamat kui vaid üheaastane projekt. Selgus saabub suve lõpus, kui osalejailt tagasisidet kogume.

Väga palju Arvamusfestivaliga seotud unistustest mis esimesel aastal said ritta, on veel täitumata. See oleks lausa kurb, kui need kõik täidetud oleks! Meie teekond võiks olla vähemalt 25 aastat pikk, et saaks hinnata, mis on festivali tegelik jälg või mõju. Minu mõtetes on aina enam küsimus, kuidas hea arutelutava ehk oskus kuulata, hinnanguvaba olla ja argumenteerida jõuaks Paides peetavatest mõttevahetustest ja vestlusringidest igapäevaellu, alustades vestlustest koolides, kodudes ja töökohtades kuni riigijuhtimiseni välja. Kõigest sellest tuleb kindlasti juttu tänavusel festivalil, mis tuleb taas 11.–12. augustil Paides ja mille aruteludeprogrammi jaoks kogunes jaanuaris ideekorje ajal kõigilt inimestelt sadu ettepanekuid.

Miks otsustasite SA Kiusamisvaba Kooli kaudu anda oma panuse just koolikiusamise vastu võitlemiseks?

Eestis on kius suur probleem – siinsete uuringute põhjal võib öelda, et meil on umbes 22 protsenti ohvrid, 9 protsenti kiusajad ja 5 protsenti topeltrollis: ühes kohas ohvrid, teises kiusajad. Teadsime, et maailmas on toimivaid ja tõestatud lahendusi, neist parimad näited meiega sarnase kultuuriga Soomes. Pidasime vajalikus seda Eestis katsetada ja positiivse mõju korral asuda Eesti koolidele pakkuma.

Nii sündis SA Kiusamisvaba Kool (KiVa), mis üle Eesti üldhariduskoolides pakub kiusuennetusprogrammi I ja II kooliastmel. Viis aastat selle programmiga tööd teinuna teame KiVa programmiga liitunud Eesti koolide kogemuse najal, et kiusamist aitab vähendada vaid süstemaatiline, pidev, kogu kooli hõlmav ennetustöö ning väga järjekindel juhtumite lahendamine. Üksikud kampaaniad aitavad küll tõsta teadlikkust, kuid suurt muutust kaasa ei too.

Olete teinud lennuka karjääri. Milline on olnud suurim õppetund, mis on aidanud juhina ja inimesena edasi areneda?

Mis on töötajate juhtimisel ja nende tööle motiveerimisel juhi kõige olulisem oskus?

Inimeste juhtimisel on kõige olulisem tähenduse loomine, mida ja milleks teha, inimeste potentsiaali märkamine ning nii vaimse kui ka füüsilise keskkonna loomine, et see saaks täiel määral avalduda. Et inimene saaks anda endast parima ja olla õnnelik selles, mis ta teeb. Juhil tuleb alustada iseendast – kui ta ennast juhib ja tal endal on selge, mis on tema tegemise tähendus ja missioon, järgnevad talle ka teised inimesed.

Kohe on kätte jõudmas vabariigi aastapäev. Kas lähete presidendi vastuvõtule?

Vabariigi aastapäeval olen metsamatkal – looduses olemine ning liikumine on minu jaoks parim viis mõelda ja tähistada nii olnut kui tulevat – olgu siis enda elus või laiemas plaanis maailmas.

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee