Päevateema

Koodikaardid kaovad, ID-kaardid vajavad uuendamist, kübermina kaitsmist (3)

Ants Vill, toimetaja, 2. veebruar 2017, 17:18
 
Kübermaailm on tegelikult meie igapäevamaailma osa, selles on tulekul mitu olulist muutust ja seal on vaja jälgida ohutusreegleid.

Ühe klõpsuga saavad ka võõrad teada, kus kellega parasjagu koos oled ja ka seda, et sind pole koju oodata veel vähemalt ööpäeva jagu.  Bulls

ID-kaartide kasutamise tarkvara on vaja paari nädala jooksul uuendada, hoiatab riigi infosüsteemide amet. Alates 22. veebruarist ei saa enam seni arvutis olnud tarkvara kasutada ei digiallkirjade andmiseks ega kontrollimiseks. Arvuti ekraanile ilmub selline teade:

 

Samal teemal

Hädavajalik ID-tarkvara (versioon 17.01) on kättesaadav aadressil installer.id.ee, nüüd on tarkvaral automaatse uuendamise võimalus. Uuendamise üks põhjus on üle-euroopalise usaldusnimekirja (Trusted List, TL) uuendamine, samuti veebilehitseja Mozilla Firefox uuenemine. Muudatused ID-tarkvaras säilitavad veebilehitsejas ID-kaardiga allkirja andmise võimaluse.
Uuendusega koos muutub sellest aastast ka ID-tarkvara versioonide numeratsioon, lihtsuse huvides tähistatakse versioone kalendriga seotud numbriga (aasta + kuu). Uuendusest lähemalt saab lugeda blog.ria.ee/lotl, kus IT-analüütik Anto Veldre rõhutab, et kui sertifikaadid aeguvad, siis minutipealt, ning sealt edasi pole vajalikud tegevused enam võimalikud. Ta soovitab: „Eriti võiksid just firmad ja riigiasutused planeerida IT-muudatused ette varakult, et tööprotsess ootamatult ei seiskuks.”

Paroolikaarte ootab kadu
Pikemasihiline muutus on veidi pikema aja peale kavandatud. Infosüsteemide ameti hinnangul on avaliku sektori teenusepakkujail aeg hakata loobuma paroolikaartide kasutamisest autentimisvahendina. Plaan on lõpetada paroolikaardil põhinev isikutuvastamine aastaks 2019.
Peadirektor Taimar Peterkop soovitab koodikaartide kui ebaturvaliste kasutamise lõpetada, sest nendega seotud pettuste hulk kasvab. Turvariskid on seotud peamiselt kaartidel olevate koodide kaardiomanikelt väljapetmisega, aga ka koodide väljatraalimisega internetis toimuvast andmeliiklusest. „Paroolikaartide koodide teadasaamise vahetu tagajärg ei pruugi olla rahaline vargus, vaid võimalus kasutada inimese digitaalset identiteeti,” rõhutab Peterkop. Ta soovitab paroolikaardi asemel kasutada kas ID-kaarti, mobiil-ID-d või PIN-kalkulaatoreid. Kõigil kolmel puhul puudub võimalus ligipääsuinfo väljapetmiseks või varastamiseks. Mõni pank on juba praegu võtnud sihi, et nende kliendid soetaksid koodikaartide asemele PIN-kalkulaatori.
Kuna koodikaardi kasutajate hulk on suur, siis soovitab infosüsteemide amet anda kasutajatele piisavalt aega tehniliste alternatiivide leidmiseks ning kasutajate harjumuste muutmiseks.

Rasvane isiklik jälg internetis
Äsja tähistati rahvusvaheliselt andmekaitsepäeva. Sellega seoses on põhjust taaskord kõigile meelde tuletada, et inimeste andmeid tuleb kaitsta kõigil asutustel ja ettevõtetel, kelle käsutuses need on. Ühtlasi tasub rõhutada, et palju on ka andmete tekitajate, see tähendab inimeste endi kätes. Andmekaitse inspektsioon rõhutab, et kõikvõimalike andmekaitsega seotud küsimuste, eriti aga murede puhul tuleks pöörduda nende poole. Nõu saab küsida andmekaitse inspektsiooni nõuandetelefonil. Inspektsioon kaitseb õigust era- ja pereelu puutumatusele isikuandmete kasutamisel ning astub välja kodanike õiguse eest pääseda ligi enda kohta kogutud andmetele.
Väga suure osa küberruumis olevast ja seetõttu küllalt lihtsalt leitavast ning paraku tihti kuritarvitatavast andmestikust on inimesed ise teadlikult või ka muretust mõtlematusest sisestanud. Peamine andmejälg küberruumis moodustub sotsiaalmeedias, eelkõige Facebookis ning infotehnoloogiagigandi Google teenuste kasutamise käigus tekkinud või arvutisse viidud andmetest. Nende alusel saaks igast inimesest lausa paksu toimiku kokku panna. Kel huvi, uurigu oma Google'i kontolt, mis on seotud nii internetikontode, aga veel määravam, nutitelefoni funktsioonidega, mis sinna on kogunenud aadressil myaccount.google.com/dashboard. Seal on ehmatavalt palju, rohkem, kui suudame enda kohta mäletada.
Telekommunikatsiooniettevõtte Tele2 juht Argo Virkebau märkis rahvusvahelise andmekaitsepäeva puhul, et sotsiaalmeediarakendused ja otsingumootorid sisaldavad inimeste kohta palju rohkem, kui nad seda ise arvavad: „Facebook ja Google prognoosivad algoritmide põhjal eelmist, praegust ja ehk ka tulevast elukaaslast, seksuaalset orientatsiooni, tuju ja tarbimiseelistusi. Targemad kaubanduskeskused teavad isegi seda, kui naine ootab last ja millal too sünnib.”
Andmeid kogutakse küll selleks, et inimestele paremaid ja personaalsemaid teenuseid pakkuda, aga nendest saavad andmeanalüütikud peaaegu nagu selgeltnägijad lugeda inimeste soove ja mõtteid ning ennustada tulevikku. Näiteks võib Facebookis näha oleva sõpradevõrgustiku muutumine tähistada uut töökohta või ka uut kallimat. Ja kuigi mobiilioperaatorid, sotsiaalvõrgustikud ja otsingumootorite firmad valvavad meie andmeid väga tõsiselt, tuleb ka endal valvas olla. Lohakus võib põhjustada leebemal juhul peretüli, karmimal puhul aga pangaarve tühjendamise, väljapressimise või ka konto kaaperdamisega.

Soovitusi
Kõige tähtsam on kaitsta e-posti paroole, kuna sealtkaudu avaneb tihti pääs teiste paroolide ja kontodeni. Parool peab olema piisavalt keerukas, seda tuleb tihti vahetada, igas keskkonnas tuleb kasutada erinevat, mitte sama parooli. Vajaduse korral tuleks kasutada kahekordse autentimise süsteeme. Kõige rohkem nuhivad tuttavad, aga ka lähedased, nii ei maksa kasutamisel olevaid kontosid avatuks jätta.
Sõnumeid saates tasub valvata, et need saadetakse õigele inimesele, kes neid ei kasuta ise või ei saada edasi kellelegi teisele kurikasutuseks. Puhkuse ajal ei maksa teha postitusi, vargad võivad saada aimu, et peremees on kodunt kaugel. Ning ikka ja jälle tuleb rõhutada: ei maksa pimesi klõpsata linkidel, mida saadetakse küberkeskkonnas. Kahtluse korral tasub väidetavalt saatjalt asi üle küsida.
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Kasulikku teavet
ID-kaardi uuendused:
installer.id.ee, versioon 17.01, lähem info: blog.ria.ee

Andmekaitse inspektsioon:
Nõuandetelefon 627 4144, lähem info www.aki.ee.

Andmejälg Google’is:
myaccount.google.com/dashboard
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Mida Google ja Facebook sinust teavad:
• elukohta ja sünnilinna
• IP-aadressi
• krediitkaardiandmeid
• eelmisi ja praegust töökohta
• pereliikmeid
• sõpru, kelle oled leidnud või hüljanud
• asukohta iga päev ja iga kell
• asukohaennustust tulevikuks
• tavalist päevakava
• üritusi, kus osaled või plaanid osaleda
• kellega koos elasid ja elad
• isiklikke tähtpäevi
• seksuaalset orientatsiooni ja eelistusi
• poliitilisi vaateid
• religiooni
• gruppe, kuhu kuulud
• lemmikbände, -filme, -seriaale, -toite, -mänge, -hobisid, -raamatuid
• privaatsõnumeid
• vestlusi, mida internetis tuttavatega pead
• veebilehti ja videoid, mida jälgid
• ja ka meeleolu
Allikas: Tele2

3 KOMMENTAARI

m
mutt 7. veebruar 2017, 07:25
kaovad kaardid,kaovad arvutid, kes tööl käib teeb seal ära mis vaja. Ega need kaardid vene rublasid vaheta, näed reaalselt ära ,kui suur rahahunnik koguneb!
e
Ervin 2. veebruar 2017, 18:55
Vanemad inimesed (ule 70)said koodikaardi kasutamise selgeks ja .... Nuud ei saa tavakasutajagi ID kaardiga tehinguid teha.Tarkvara näitab kogu aeg : ...
(loe edasi)
Loe kõiki (3)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee