Värsked Tallinna uudised

„See on terve ja praktilise mõistuse triumf” 

Ants Vill, ants.vill@linnaleht.ee, 12. jaanuar 2017, 17:03
Kohtumine Tallinna kirjanduskeskuses: kaks Vildet ja kaks Tammsaaret. Kairi Tilga Vilde majast, Vilde ise (ekraanil) Maarja Vaino Tammsaare majast ning Tammsaare (siluetina).Foto: HEIKO KRUUSI
Kadriorus alustas aastavahetusest tegevust Tallinna kirjanduskeskus, millel siht jäädvustada, uurida ja tutvustada pealinna kirjanike loomingut ja elu.

Tallinna kirjanike tulevik ehk nende mäletamine on nüüdsest tüki kindlamal alusel. Keskus ei tekkinud tühjale kohale, selle asutamise ja arendamise mõte sündis juba vähemalt aastal 2014, kui algatajad leidsid kirjanike liiduga ühise meele ning koos asuti otsima teid kirjanduskeskuse loomiseks. Eestvedajad on tuntud: toonaste Tallinna linnamuuseumi allüksuste, Eduard Vilde majamuuseumi ja Anton Hansen Tammsaare majamuuseumi juhid Kairi Tilga ja Maarja Vaino, kes nüüd koos uut keskust juhivad. Kairi Tilga on Tallinna kirjanduskeskuse juhtivkuraator ja Maarja Vaino vastloodud keskuse direktor.

Uus ja vana

Kuigi aastavahetusest tegutsemist alustanud asutus on uus, jätkavad mõlemad muuseumid ja nende personal tegutsemist. Ikka selleks, et rahvas Eesti kirjanduse suurkujusid, alusepanijat Vildet ja monumentaalset Tammsaaret, tunneks ja armastaks. Tunneks nii nende loomingut kui ka konkreetseid paiku ja neile kuulunud maise vara keskel elanud inimesi. Ja saaks tutvustada suurmeeste aega ja tähendust praeguses ajas.

„Erinevalt näiteks kirjandusmuuseumist on meie, ka Euroopa mastaabis ainulaadsete majamuuseumide ülesanne säilitada peale kirjanike kirjutatu neisse puutuvaid esemelisi museaale,” ütleb Vaino, kui Tammsaare endise maja teise korruse värviliste klaasidega verandal istet võtame. On veel veidi aega, enne kui siia kogunevad tulevikuplaane arutama muuseuminimesed ja uue asutuse loomise eestvedajad mõni aeg tagasi asutatud Tammsaare ja Vilde sõprade seltsist. Selts loodi siis, kui oli käes aeg muretseda arenevale mõttele rohkemate inimeste, aga kindlasti avalikkuse tuge.

Mõistuse võidukäik

„Sellise keskuse tekkimine võiks ju tunduda lausa uskumatu. Aga tegelikult tuleb tõdeda, et tegu on terve mõistuse ja praktilise suhtumise triumfiga,” nendib koosolekule kogunejatest kirjanduskriitik, kirjanik ja ajakirjanik Rein Veidemann värvikalt. Tammsaare ja Vilde sõprade seltsi üks asutaja ning keskuse eestkõneleja Veidemann kirjeldab, kuidas pärast pikka ja kibedat vindumist probleemile linnavalitsuses kiire ja asjalik lahendus leiti.

Tallinna kirjanduskeskuse mõlemad kirjanikumajad Kadriorus on ka edaspidi külastajaile avatud, peagi isegi päeva võtta rohkem kui vahepealsetel kitsastel muuseumide koosseisu koondamise aastatel. „Veebruarist oleme taas avatud teisipäevast laupäevani. Kolmapäeviti on muuseumid pikemalt, kella kaheksani õhtul lahti, et kirjanike juurde saaks tulla ka need, kes päeval tööl,” räägib Vaino ning jätkab, et kolmapäeviti on neil külalistele kavas huvipakkuvad esinejatega programmid.

Keskuse plaanidest rääkides – esimene suurem ettevõtmine on vabariigi aastapäeval peetav juba tavapärane perepäev Kadriorus, kus muu hulgas ja eelkõige lastele mõeldes saab kahe maja vahet sõita ehtsa kaariku ja hobusega.

Mälestused on mälestamiseks

Kaugemad plaanid on ka silme ees. „Tallinnas on tegutsenud ja tegutseb hulk klassikuid või klassikuiks veel mitte saanud silmapaistvaid kirjanikke. Kavatseme nende vaimset ja maist mälestust üha rohkem jäädvustada. Aga loomulikult – ka koguda,” ütleb Maarja Vaino. Ta tunnistab, et paljud suurkujud vajaks monumenti. Tema alustaks Jaan Krossist, kelle mitteakadeemiline kuju võiks tema vaimusilmas seista kirjanike maja ees Harju tänava väikesel väljakul, sealsamas, kus Vilde monument. Ja kuju võiks hoida pilku kirjanike maja katusekambri aknal, mille taga suur kirjanik oma teoseid paberile pani.

Maarja Vaino kinnitab, et ei lugemine, raamatud ega ka kirjanikud pole moodsatel aegadel sugugi moest läinud, pigem vastupidi: „Raamatute müük on tõusuteel, kirjanikud naudivad avalikkuse huvi. Aga inimeste tähelepanu ja aja pärast võistleb väga palju eri kanaleid, aeg on selline. Püüame hoolitseda, et ka need kirjanikud, kes enam ise avalikkuse ees esineda ei saa, ja nende, tihti meie kultuurilisi alustekste kujutavad teosed, meelest ei kaoks. Õnneks saame oma ettevõtmistega kaasa aidata, et kirjanduslik maailm inimestele jätkuvalt korda läheks.” Ta kirjeldab, kuidas „Tõe ja õiguse” ilmumise 90. aastapäeva mälestusaasta lõpus mullu üks inimene talle tunnistas, et tegi just seetõttu tasa eluaegse võla ning luges kirjaniku, keda kõik justkui tunnevad, teose esimest korda läbi.

Sügiseks plaanib Tallinna kirjanduskeskus kirjandustänava festivali, mille keskmeks saaks Koidula tänava Kadriorus – tänav, mis ühendab kaht keskuseks liidetud muuseumi ning mille ääres asub ka maja, kus on praegu või on varem olnud kodu paljudel kirjanikel. Sellele n-ö uuele kirjanike majale on plaan panna mälestustahvel seal elanud, kuid praeguseks meie seast lahkunud kirjanikule ja lavastajale Mati Undile.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee