Värsked Tallinna uudised

Vene muuseum hakkab tutvustama vene ajalugu Tallinnas 

Ants Vill, ants.vill@linnaleht.ee, 15. detsember 2016, 17:48
Kuraator Zurab Jänes tutvustab vene kogukonna ajalugu Tallinnas.  HEIKO KRUUSI
Linnamuuseumi Vene muuseum avab veebruaris suure näituse venekeelse trükisõna ajaloost Tallinnas.

Vene muuseumi uues majas, 15. sajandist pärit kolmekordses hoones Pikk tänav 29a on praegu kiired päevad.

Kiire aeg: üks näitus läheb, et uuele ruumi teha. HEIKO KRUUSI

Külastajate jaoks on uksed suletud, muuseumitöötajad võtavad maha pikemat aega üleval olnud näitust, mis tutvustas enam kui sajanditaguse Tallinna, toona vene keeles Reveli tänavapilti ning elu-olu.

Tallinn sajand tagasi. HEIKO KRUUSI

Uhked kostüümid ja kübarad ning elu-olulised esemed pakitakse hoolikalt sisse, mannekeenid ja vitriinid võetakse osadeks.

Kiire aeg: üks näitus läheb, et uuele ruumi teha. HEIKO KRUUSI

Alles on veel suured Tallinna vaadetega fotod, neist kesksel kohal toonase Vene turu, praeguse Viru väljaku mustvalge toakõrgune fotopanoraam.

Vene muuseumi asutamine Tallinna on olnud pikk, vaevaline ja vastuolusid täis protsess, mis on kulgenud avalikkuse silme all. Praeguseks on muuseumil olemas suur ja korralik maja, aga siiani pole lahenenud kunagi kogutud suure hulga ajaloolise ainese tulevik. Muutunud on ka muuseumi staatus: eraõiguslikuna asutatud muuseumi asemel on praeguseks Tallinna linnamuuseumi osakond Tallinna vene muuseum.

„Muuseum peaks andma ülevaate ajajärgust, mis algab esimeste kontaktidega 11.–13. sajandist, ehk Novgorodi-Pihkva aegadest kuni esimese Eesti vabariigi lõpuni 1940. aastal. Meie rehkenduste järgi peaks selline ülevaade siia majja täpselt ära mahtuma,” tutvustab muuseumi arendamisel olevat kontseptsiooni kuraator-koguhoidja Zurab Jänes. Peatume usutluseks just keset Vene turgu, sest mujal ruumides tegutsetakse senise ekspositsiooni kokkupanekuga oleme juba paar korda kiirelt liikuvatele inimestele jalgu jäänud.

Kuraator Zurab Jänes tutvustab vene kogukonna ajalugu Tallinnas.  HEIKO KRUUSI

„Ajalooainest on mitmesugust, linnamuuseumi kogudes samuti: puitesemed, keraamika, kunstiteosed, raamatud – kõik, mis kuulunud Tallinnas olnud ja tegutsenud vene kogukonnale. Kogu Eesti haaramine käiks meil üle jõu,” ütleb Jänes.

Aeglane migratsioon

„Siinne mõjukaim kogukond olid balti sakslased, seda Vene impeeriumi lõpuni, kui Aleksander III hakkas nende õigusi ning Peeter I antud privileege kärpima. Baltisakslased valitsesid Tallinna 1904. aastani, kuni eesti-vene blokk linnavõimu üle võttis,” tutvustab Jänes ajalugu, millest me kõik rohkem teada võiksime. „Vene kogukond koosnes kuni 18. sajandini peamiselt kaupmeestest ja Liivi sõja ajal poolt vahetanud bojaaridest, kes pikkamööda saksastusid, nagu näiteks Baranovid,” räägib Jänes. Ta jutustab, et Põhjasõda tõi uue sisserände, peamisel kaupmehed ja ametnikud. Lihtsaid inimesi hakkas tulema 18. sajandi lõpus. Kui vaadata numbreid, siis 19. sajandi esimesel poolel oli Tallinnas 2000–3000 vene rahvusest inimest, enamik neist sõjaväelased, ametnikud ja uute võimaluste otsijad, kes polnud kodumaal hakkama saanud. „Suurem kontingent hakkab saabuma pärast 1861. aastat, kui Vene sisekubermangudes kaotati pärisorjus. Lisaks veel raudtee rajamine, tööstusrevolutsioon – 1897. aasta rahvaloenduse andmeil oli Tallinnas juba 6000 –7000 vene rahvusest inimest. „Eriti huvitav rühm oli ogorodnikud ehk köögiviljakasvatajad, kes hakkasid väljaspool vanalinna rajatud aedades suures koguses ja kvaliteetset juurvilja kasvatama,” näitab Jänes vana linnakaardil. „Nad kauplesid edukalt esialgu siinsamas Pikal tänaval asuval Rohelisel turul, edaspidi juba suurel Vene turul,” tuletab Jänes meelde praeguste kohanimede algset sisu.

Valged alad linnakaardil märgivad kunagisi juurviljaaedu.  HEIKO KRUUSI

„Muuseum plaanibki rääkida kronoloogiliselt ja temaatiliselt selle vene rahvusrühma lugu Tallinnas. Täpsemalt on siiski veel vara kõigest kõneleda,” ütleb kuraator Zurab Jänes.

Uus näitus

„Linnavõimud pakkusid meile nõudliku väljakutse – teha muuseumis suur näitus. Otsustasime selle pühendada venekeelsele trükisõnale Tallinnas alates 19. sajandi algusest kuni 1940. aastani,” räägib linnamuuseumi direktor Kalmar Ulm. „Paralleelselt käib põhiekspositsiooni ettevalmistamine. Ka vajavad maja katus ja fassaad korralikku remonti,” lisab ta murelikult.

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee