Päevateema

PISA test võib olla pisut viltu (10)

Tiina Kangro, 8. detsember 2016, 17:38
 Wikimedia
Lõppeva nädala esmaspäeval tuli raja tagant Eestisse kaks uudist: üks hea ja teine halb. Rahvusvahelises PISA-testis saavutasid Eesti 15-aastased enneolematult häid tulemusi. Samal ajal avalikustatud üleilmsel liikumise uuringul põrusid meie lapsed armutult.

Avalikkusele ja ka riigi poliitjuhtkonnale pakkus mõistagi rohkem huvi esimene ehk PISA-test. Teine on mingi terviseteema ja seal vaadaku igaüks ise, kuidas hakkama saab.

Samal teemal

PISA-testi, mis mõõdab põhikooli lõpukünnisele jõudnud noorte lugemis- ja arvustamisoskust ning loodusteaduste tundmist, korraldatakse iga kolme aasta tagant. Eesti osaleb selles 2006. aastast ja meie tulemused on läinud järjest paremaks. Mulluste testide põhjal (mille tulemused nüüd avalikustati) lausa nii heaks, et kui 72 riigist filtreerida välja üksnes Euroopa maad, seisavad Eesti koolinoored oma tulemustega loodusteadustes esimesel, matemaatikas teisel ja lugemises kolmandal kohal!

Seega sai järjestikku juba neljas haridusminister PISA-testi tulemuste põhjal meie koolisüsteemi kiita. Isegi kui õpetajad on alamakstud ja alamotiveeritud, stressis õpilaste koolirõõmu näitajad Euroopa riikide nigelaimad ning koolipingist „kaotsiminek” suur, oleme ikkagi üle mõistuse head!

Tuleks küsida: miks?

Kahtlemata on tublid tulemused kiitu väärt. Ent need ei tohiks uimastada poliitikuid ja haridusjuhte, et märgata seda, mis PISA-testi kitsukesest fookusest kaugemale jääb.

Näiteks fakti, et kui praegu jõudsid avalikkuse ette mulluse uuringu ainetundmise tulemused, siis uue aasta aprillis lisanduvad järeldused selle kohta, kuidas õpilased end koolikeskkonnas tunnevad. Alates 2018. aastast plaanib PISA üldse muuta testimise fookust ja hakata mõõtma ka „pehmeid” väljundeid, nagu oskus suhelda ja julgus eksida, teha koostööd, motiveerida teisi ja näha suurt pilti ning seoseid eluvaldkondade vahel.

Värskeid PISA-tulemusi vaadates tasuks ehk esitada küsimus, miks maailma esikümnes Euroopa riike peaaegu polegi. Võrreldes eelmiste testidega, on Eesti koht Euroopa mõõtmes tõusnud aga üksnes tänu sellele, et varem meid edestanud Soome ja Rootsi on vajunud allapoole. Ka selle kohta võiks otsida selgitust, miks.

Ja mida see üleüldse tähendab ning kaasa toob, kui Euroopa äärekesel tegutsev Eesti kool „toodab” Jaapani, Hiina, Hongkongi ja Singapuri moodi õppureid?

Miks nii vähe Euroopa maid?

Loodusteadused:

1. Singapur

2. Jaapan

3. EESTI

4. Taipei

5. Soome

6. Macau

7. Kanada

8. Vietnam

9. Hingkong

10. Hiina

Lugemisoskus:

1. Singapur

2. Hongkong

3. Kanada

4. Soome

5. Iirimaa

6. EESTI

7. Korea

8. Jaapan

9. Norra

10. Uus-Meremaa

Matemaatika:

1. Singapur

2. Hongkong

3. Macau

4. Taipei

5. Jaapan

6. Hiina

7. Korea

8. Šveits

9. EESTI

10. Kanada

Allikas: PISA 2015 tulemused

-----------------------------------------------------------------------------------

Pole seotud Pisa torniga

# PISA-testist rääkides illustreeritakse Eestis teemat sageli Põhja-Itaalias Toscana maakonnas asuva Pisa linna katedraali taga asuva viltuse kellatorniga. Sedasama tegi esmaspäeval Eesti koolilaste saavutusi kiites ka värske haridus- ja teadusminister Mailis Reps oma ettekande slaidiprogrammis ministeeriumi pressikonverentsil.

# 56 meetri kõrguse, seitsme korruse, 296 trepiastme ja seitsme kellaga (üks iga heliredeli kella jaoks) Pisa torni ehitamist alustati 1173. aastal, kuid juba viis aastat hiljem, kui töödega oli jõutud 3. korruseni, hakkas marmorist torn omaenese raskuse all ja pehme aluspinnase tõttu viltu vajuma. Sada aastat hiljem jätkati ehitamist, kuid vastusena uute meistrite püüdele torn sirgemaks ajada, vajus see viltu teisele poole. Veel sada aastat hiljem valmiski torn viltusena. 1944. aastal sai torn teise maailmasõja lahingutes suuri purustusi ja seda tuli taas parandama hakata. Viimase põhjaliku renoveerimise ja konserveerimise läbis ehitis 1990. aastal.

# Nimetus PISA-test on lühend majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) iga kolme aasta järel korraldatavast uuringust, millega võrreldakse maailma arenenud maade 15-aastaste õpilaste teadmisi-oskusi lugemise, matemaatika ja loodusteaduste valdkonnas. Uuring „Program for International Student Assessment” tähendab eesti keeles rahvusvahelist õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogrammi, millel pole Pisa linna, Itaalia ega spetsiifiliselt isegi Euroopaga midagi pistmist.

10 KOMMENTAARI

m
Müsteerium ongi selles, 9. detsember 2016, 09:10
et kooli ja ülikooli vahel lähevad need targad Eesti lapsed justkui kuskile suures osas kaduma. Loodusteaduste hulka kuuluva distsipliini pikaajalise ...
(loe edasi)
p
Parts:.... 9. detsember 2016, 00:49
...torn on otse.
Loe kõiki (10)

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee