Värsked Tallinna uudised

Tennisekeskuse ümmargustest akendest paistab lumine linn 

Ants Vill, ants.vill@linnaleht.ee, 1. detsember 2016, 16:27
Ühise katuse alla mahub uues keskuses 14 tennise- ja 10 sulgpalliväljakut.Foto: HEIKO KRUUSI
Kahe nädala pärast saab Lasnamäe tennisepealinnaks: valmis saab Eesti suurim tennisekeskus.

Tallink tennisekeskus Lasnamäel Osmussaare teel avatakse detsembri keskel.Foto: HEIKO KRUUSI

Ehituskavade teostumine võtab aega, vahel aastaid. Idee rajada Tartu linnast suurema elanike arvuga linnaossa suur vabaaja-, spordi- ja kaubanduskeskus ulatub juba kaugele masueelsesse aega. Vahepealsed visandid omandasid vägagi lennukad mõõtmed: plaanitava Tallink City südamikuna nähti ette isegi kunstlumega siseruumide suusamäge. Detailplaneeringu menetlemine võttis linnal aega kaheksa aastat. Siiski ei jätnud investeerimisfirma Infortar, mis on ka laevafirma Tallink suuromanik, plaane sinnapaika.

Juunis nurgakivi saanud keskuse valge, ümmarguste akendega hoone paistab üle värskelt sadanud lumega välja kaugele. Punase tänava ja Osmussaare tee vahelisele tühjale maale kerkinud hoone ees on suur sile väljak, mida ümbritsevad lauged mullavallid. See on koht väliväljakuile, saan peagi teada.

Keskuse ees saab suviti ka vabas õhus mängida.Foto: HEIKO KRUUSI

Sealt edasi, Lasnamäe Centrumi suunas paistab suur paesse raiutud vundamendisüvend.

Eesti suurima kaubanduskeskus kerkib tennisekeskuse kõrvale.Foto: HEIKO KRUUSI

„Tennisekeskuse kõrvale on kavas ehitada Eesti suurim, Rocca al Mare ja Ülemiste keskuse moodi kaubanduskeskus, mida selles linnaosas pole. Kaubanduskeskus hõlmab endas ka meelelahutus- ja vabaajakeskust ja kino,” räägib Üllar Tali, kes on Infortari Tallink City projekti juht. „Ja nende kahe hoone vahele kavatseme rajada väljaku, mis võiks kujuneda Lasnamäe peaväljakuks, nagu Raekoja plats vanalinnas” näitab ta maastikul veel hõlvamata ala.

Aga tennisekeskusest

Hoone sees ees käivad viimased tööd, külastajaile avatakse uksed juba 19. detsembril. Aga juba praegu tundub suur osa valmis olevat: töömehed paigaldavad mööblit, ühendavad juhtmeid, panevad põrandakatet.

Avamiseni on jäänud kaks nädalat.Foto: HEIKO KRUUSI

Väliselt mitte eriti suurena tunduva, lihtsa vormiga hoone tegelikud mõõdud saavad hoomatavaks alles siis, kui jõuame koos uue Tallinki tennisekeskuse juhi Märten Tamlaga tennisesaali seinapikkuses jooksvale rõdule.

Ühise katuse alla mahub uues keskuses 14 tennise- ja 10 sulgpalliväljakut.Foto: HEIKO KRUUSI

Nii suurt ühe katuse all olevat ruumi võib harva näha. Enamik sinise kattega tenniseväljakuid tundub juba valmis olevat, juba panevad töölised üles neid eraldavad kardinad.

„Siin on 14 tenniseväljakut, tagapool kümme sulgpalliplatsi,” näitab Tamla kaugelt imepisikestena paistvaid töömehi, kes väljakukatet laotavad.

Keskuse juht Märten Tamla tõdeb, et tennis on meil populaarsem kui kunagi varem. Foto: HEIKO KRUUSI

Ruumi hiiglaslikke mastaape hoomab küll alles siis, kui hakata vastasseinast otsima avariiväljapääsude uksi. Ruum on nii suur, et täismõõdus uksed paistava kui kassiluugid, silmapettele aitab kaasa saali väga kõrge lagi, mis laseb ruumil väiksemana tunduda. „Vastassein on umbes 75 meetri kaugusel, pikkupidi on ruumi ligi 150 meetrit,” kostab Tamla, kui mõõtude järgi saab päritud.

„Mõõtudest olulisem on tenniseväljakute erilaadne kattematerjal. Eespool on n-ö kõvakattega väljakud, tagapool Eestis ainulaadse vaipkattega platsid. Asja mõte on see, et sportlastel ja harrastajatel, eriti neil, kel põlved hoidmist vajavad, oleks ohutu siin mängimas käia,” räägib tennisist Tamla.

„Valgustusega oleme ekstra tegelenud: meie tellimisel projekteeriti ja paigaldati LED-laevalgustus, mis ei heida platsile varje ega pimesta, kui mängija pilgu tõstab, see ei peegeldu ka väljakukattelt tagasi. LED-valgustus on tennisehallides esmakordne, tavaliselt on tegu ikka ümberehitatud süsteemidega,” osutab Tamla laest rippuvaile valgusteile.

Suurel saalil on ka spetsiaalne LED valgustus.Foto: HEIKO KRUUSI

Peale väljakute on muidugi riietusruumid, duširuumid, jõusaal, lastetuba, spordipood. Ja lastele omad riietusruumid.

Jõusaali sisustamine on lõpusirgel.Foto: HEIKO KRUUSI

Ning kolm erilist, vetruvaks ehitatud ja läikivaks lihvitud parkettpõrandaga harjutussaali. Nende ümmargustest, suurte illuminaatorite sarnastest akendest paistab lumine maastik koos taamal kõrguvate eluhoonete ja teletorniga.

Treeningsaalide ümaraist aknaist paitab lumine linn. Foto: HEIKO KRUUSI

Noored staarid

Märten Tamla kommenteerib keskuse loomise tausta: „Eestis pole tennis kunagi olnud nii populaarne. Andmed näitavad, et tennisharrastus kasvab igal aastal umbes kümme protsenti, harrastajaid on juba üle 10 000.” Ta räägib, et tenniseväljakutest on Tallinnas praegu kõvasti puudus, Pirital pandi keskus kinni. Aga peale Pirita ja Viimsi rahva on keskus kättesaadav kõigile pealinlastele: mööda kanalit on kesklinnast siia kaheksa minuti jagu sõiduaega.

Tamla märgib, et tennis pole enam sugugi ainult elitaarne mäng. „Kui kuus aastat tagasi oli meil kaks harrastajate liigat, üks meestele, teine naistele, siis nüüd on juba viis meeste ja neli naiste liigat. Ja mis eriti rõõmustav – peale juba tuntud Kenneth Raisma on meil üle Eesti praegu tore punt noori tennisiste. Äsja lõppenud hooajal olid maailma edetabeli esiviiekümnes Eestist viis 14-aastast – neli tüdrukut ja üks poiss. Kaia Kanepi ja Anett Kontaveit ei jää järgijateta,” rõõmustab Tamla, kes on ka tenniseliidu noortekoondise peatreener.

“Ühtlasi – mida rohkem on kohti, kus harjutada ja võistelda, seda rohkem uusi staare. Kui on rohkem saale, seda mõistlikumad püsivad üürihinnad, mis on viimastel aastatel kippunud kasvama samuti kümme protsenti aastas. Hinnad on hakanud juba lastevanemaile üle jõu käima,” lisab ta.

Märten Tamla juhib tähelepanu klubiosa eesruumi seinas olevale elektrikontaktide reale: „Siia tulevad vitriinid, kuhu paneme välja Tallinki tenniseklubi tulevased karikad ja muud auhinnad.” Perspektiivitunne on elu edasiviiv jõud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee