Persoon

Kui kusagilt valgust ei paista, tuleks riigil muuta kurssi (4)

Tiina Kangro, 17. november 2016, 17:20
Lapsepõlves unistas Keiu, et temast saaks ÜRO peasekretär, kes paneb inimõigused maksma kogu planeedil. Foto: Sven Tupits
Kas vabatahtlikud abistajad ja jagamismajanduse nutikas arendamine võiksid päästa meie nigela sotsiaalhoolekande süsteemi? Claudiuse õigusbüroo juht Keiu Roosimägi, kes on üksiti Tallinna ja Harjumaa puuetega naiste ühingu eestvedaja, näeb siin Eesti jaoks lausa uut Skype’i või Nokiat.

Keiu Roosimägi (32) on hariduselt magistrikraadiga jurist. Lõputu töövõimega noor naine põeb rasket ja ettearvamatu kuluga geneetilist haigust, mis on samas ta teotahtele üksnes tuure juurde lisanud. Keiu on vabatahtlike liikumise ja sotsiaalse ettevõtluse entusiast ning Eesti jagamismajanduse liidu juhatuse liige. Kaks aastat tagasi läks Garage48 mõttetalgutel idanema tema idee luua veebiplatvorm, mille kaudu puudega inimesed ja eakad saaksid arvutis või mobiiltelefonis ühe näpuliigutusega kutsuda abilise, kes aitaks neil teha seda, mida puue või terviserike takistab. Nii sündis e-keskkond Helpific.

Täiesti selge, et tal on õigus. Riik ja omavalitsused loodavad praegu eurorahale. Et anname siia-sinna natuke raha ja küll siis inimesi pisut rohkem abistatakse, palgatakse pisut rohkem sotsiaaltöötajaid, kes pakuvad pisut rohkem sotsiaalteenuseid jne. Aga rahvastik vananeb ja tööealisi jääb vähemaks. Ka pensionid võivad loodetud kasvu asemel hakata hoopis kahanema. Mis saab siis, kui eurorahad on aastaks 2020 kulutatud ja reglemendi järgi peaksid riik ja omavalitsused võtma tugiteenuste osutamise enda kanda, näiteks tagama puudega inimestele isiklikud abistajad, invatranspordi jne?

Inimesed on abita

„Statistikaameti andmetel elab meil aasta alguse seisuga umbes146 343 puudega inimest, neist Harju maakonnas 39 020, Pärnu maakonnas 8633 ja Tartu maakonnas 22 088. Puuetega tallinlaste toimetulekut käsitleva sotsiaaluuringu (Saar Poll OÜ, 2016) kohaselt vajaks 63 protsenti inimesi kõrvalabi poes käimisel ja 46 protsenti väljas liikumisel. Enamikul puuetega inimestel on igapäevaseks toetajaks vaid tema pereliige. Kümnendikku puudega inimesi, kes vajaksid kõrvalabi, ei abista regulaarselt keegi. Vaid kolm protsenti vastanutest on saanud kasutada isikliku abistaja teenust. Samas vajaks iga kolmas töötav puudega inimene toimetulekuks mingit laadi abi,” toob Keiu näiteid.

„Siit tõuseb teravalt esile, et riigi ja kohalike omavalitsuste võimekus tagada puuetega inimestele nn iseseisva elu teenuseid viimastele vajalikel tingimustel ja mahus on kriitiliselt väike. See aga tähendab, et puudega inimesed ei saa piisavat juurdepääsu haridusele, neil pole võimalik siseneda tööturule jne,” lisab ta.

Keiu on välja arvestanud, et kui kas või kolmandik puudega inimestest saaks endale kellegi kaheks tunniks päevas appi (isiklik abistaja, transpordiabi vms), teeks see inimese kohta aastas 728 tundi, kogu Eesti peale ligi 35 miljonit tundi abivajadust. Arvestades Eesti madalaid sotsiaalkulutusi, on selge, et omavalitsustel ei ole ega tule raha, et sellises mahus abi pakkuda. „Julgustaksin siinkohal KOV-e mõtlema julgelt ja senistest mõttemustritest a la „aga nii me oleme ju kogu aeg teinud” välja astuma,” pakub Keiu.

Annetame aega!

Ta räägib, et tööandjate keskliit koostöös Swedbankiga tulid välja tänuväärse algatusega, mis kutsub Eesti ettevõtteid annetama aega heategevusele. „Nende arvestuse kohaselt annaks see enam kui neli miljonit tundi vabatahtlikku tööd, kui iga erasektori töötaja saaks aastas heategevuseks ühe töövaba päeva. Heateo saaja võiks olla mõni abi vajav üksikisik või ka organisatsioon,” kirjeldab Keiu. Sellise lahenduse juures maksaks tööandja töötajale tema tavapärast töötasu, kuid võiks lisaks hüvitada ka teatud summas vabatahtlikus tegevuses osalemisega seotud kulud (transport, toitlustus), mille pealt ei peaks tööandja maksma erisoodustusmaksu.

„Töötukassa puhul see on nii: kui töötu läheb vabatahtlikuks, siis makstakse talle päevaraha ja hüvitatakse teatud kulutused,” toob ta paralleeli. Tema meelest tuleks aga süsteemiga integreerida ka jagamismajandus.

„Jagamismajanduse kontseptsiooni kohaselt toimub näiteks veebiplatvormide kaudu tegevus, mille puhul inimesed jagavad omavahel ajutiselt alakasutatud ressursse. Näiteks tellitakse Helpificu veebiplatvormi kaudu vabatahtlik abistaja kohalikust kogukonnast ja inimene ei pea ootama, millal omavalitsuse sotsiaaltöötaja jõuab tema juurde teenust osutama. Samal põhimõttel tegutsevad ju ka Taxify ja Uber. Ka isikliku abistaja tellimine peaks olema sama lihtne kui takso tellimine. Ega siis jagamismajandus ei pea toimuma vaid ärimudelis, see on uus võimalus ka n-ö heaoluteenuste arendamisel. Samal ajal võimestaks see kogukondi ja viiks inimesed kokku,” kirjeldab Keiu Roosimägi uut nägemust elust ühiskonnas. Ta lisab, et just siin on võti omastehooldajate koormuse vähendamiseks.

Vaja on uut mõtlemist

„Helpificu kontseptsioon tugineb Hollandi kogemusele. Holland on jõukas maa, aga ka nemad liiguvad oma sotsiaalsüsteemi reformiga traditsiooniliselt sotsiaalteenuste osutamise mudelilt aktiivsete kodanike kaasamisele,” jätkab Keiu.

See ei tähenda, et erialaspetsialiste, nagu sotsiaaltöötajad jt enam vaja ei oleks. „Mitmed tugiteenused ei vajagi kõrgtasemelist väljaõpet. On selge, et psühhoteraapia, füsioteraapia või juhtumilahendamine vajavad kvalifitseeritud tööjõudu, samas poes käimine, transporditeenus, majapidamistööd, saatmine üritustel ja vabaajategevustel on olukorrad, mis ei vaja professionaalset sekkumist, kui kogukonnas on olemas abikäed. Sotsiaaltöötajale võiks jääda roll luua koostööplatvormide abil oma klientide ümber tugivõrgustik ja jälgida, et kõik töötaks.”

Hiljuti käis Keiu Helpificu esindajana koos külaliikumise Kodukant vabatahtliku valdkonna juhi Eha Paasiga kohtumas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknaga. Arutluse all oli vabatahtlike kaasamine sotsiaalvaldkonda. Umbes nii, nagu käivitati siseministeeriumi juures vabatahtlike kaasamine siseturvalisusse, kus lisaks kutselistele päästjatele ja politseinikele loovad Eestis turvalisust elanikud ise, panustades vabatahtlikena pääste- ja politseitöös. Keiu usub, et see on täiesti võimalik ka sotsiaaltöös. Eriti nüüd, kus maailm muutub järjest avatumaks ja nooremate inimeste jaoks on piirid töö ja ettevõtluse, vaba aja ja kogukondliku tegevuse vahel palju põimunumad.

„Sotsiaalministeerium jagab omavalitsustele sotsiaalteenuste arendamiseks 28,3 miljonit eurot Euroopa Liidu toetusraha, millega peaksid KOV-id ehitama üles jätkusuutlikud teenusesüsteemid. Kuulates aga jutte, kuidas KOV-id plaanivad seda raha kasutada ikka ja endiselt vajaduste väljaselgitamiseks ja uute abistajate juurdepalkamiseks, siis minul on küll hirm, et aastaks 2020 on raha otsas ja omavalitsustel peod ikka tühjad. Näiteks vahetasin hiljuti mõtteid ühe omavalitsusjuhiga, kes leidis, et tulla katsetama uusi ideid nende maakonda oleks ilmselge enesetapp. Ta ei suutnud üldse mõista, miks on vaja arendada teenuseid puudega inimestele – tööd ju neile nagunii pakkuda ei ole!” ei jõua Keiu siiani kuuldut uskuda.

„Kui kusagilt valgust ei paista, tuleks riigil muuta kurssi. Vaja on murrangut mõtlemises, mis võimaldaks meil üheskoos rohkem ära teha. Seda me praegu omalt poolt välja pakumegi,” lisab ta.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Helpific on uus veebikeskkond, kus saavad kokku abivajajad ja abistajad.
Eestis sündinud platvorm on kasutusel juba 17 keeles.
Loe lähemalt www.helpific.com

4 KOMMENTAARI

t
täitsa õige! 18. november 2016, 06:34
Riigil tuleks tõesti kurssi muuta. Kõigi puudeliste ja tõõvõimetuspensionäride paberid kiirkorras läbi vaadata ja 90% neist puudest või töövõimetusest ilma jätta. Siis jõuaks riik reaalseid hädalisi abistada.
v
Vaja on murrangut mõtlemises, kas muudame kurssi, või .......... ? 17. november 2016, 21:32
Swedbank: töövõimereform suurendab järgmisel aastal töötust veelgi
http://rup.ee/uudised/tooturg/swedbank-toov-imereform-suurendab-jargmisel-aastal-tootust-veelgi
Loe kõiki (4)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
linnaleht@linnaleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee