Värsked Tartu uudised

Tartu raekoja kellamäng – Eestis erakordne, Euroopas tavapärane  (6)

Kristjan Roos, kristjan.roos@linnaleht.ee, 27. oktoober 2016, 17:41
Merle Kollom Hollandis, Royal Eijsbouts kellatehases10-tonnise pronkskella juures, mis telliti ja valati kaks aastat tagasi pühendusega Belgia kuningannale Mathildele. Aga kohalikud ei luba kella üles riputada. Seepeale ütles Kollom, et selle võiks ringi valada, nii saaks Eestisse mitu uut kariljonit. Müügijuht vastas seepeale: kui jõuad süles ära tassida, võta... Foto: Mati Hint
Reede õhtul kell 19 saab Tartus raekoja platsil kuulda uut kellamängu, sest senised 18 vana Karlsruhe kellatehases valmistatud kella häälestati ümber ja Hollandi kuninglikust valukojast tellitud 16 uut on Tartus ja häälestatud.

„Kutsun kõiki kuulama, see on sajandi sündmus, et maailma mõistes väikelinnas nagu Tartu on selline suur ja uhke instrument,” räägib Linnalehele antud intervjuus Tartu raekoja kellamängu muusika- ja projektijuht Merle Kollom.

Kellamängus kõlavad reede õhtul Pjotr Tšaikovski „Suhkruploomihaldja tants” balletist „Pähklipureja”, Heino Elleri „Kodumaine viis”, Olav Ehala uudisteos „Tartu kellad” ning „Avamäng” ja „Rõõm” Georg Friedrich Händeli orkestrisüidist „Kuninglik tulevärgimuusika”.

Kollomi sõnul ei ole uute kellade lisandumisel küll nende kõla võimsam, sest suuri kelli tuli juurde kolm, aga kuulajate jaoks on heliulatus laienenud ning kuulata saab ka põnevamaid lugusid.

Vähetähtis pole seegi, et häälestatud kelladest muusikainstrumendi nimetus kariljon algab 23 kellast ja tänu 34 kellale kuulub Tartu kellamäng digitaalselt juhitava instrumendina rahvusvaheliselt tunnustatud kariljonite hulka.

Tartu raekoja uusi kellasid saab kuulata kell 9, 12, 15, 18 ja 21 ehk siis varasemaga võrreldes lisandub kellamäng kell 15. „Kuna turiste liigub linnas ka päevasel ajal ja meie kell kõlab nüüd nii uhkelt, siis pole mõtet asja vaka all hoida,” märgib Kollom. Tema sõnul kõlab tegelikult paljudes Euroopa riikides kellamäng lausa iga veerandtunni tagant. Tõsi, võrreldes Tartuga on sel juhul esitatu lühem.

Tartus jäävad kuni talveni kõlama lood, mida esmakordselt kuuleb reede õhtul. „Palad jaotatakse viie kellaaja peale ja neid saab kuulata iga päev. Lugude seadistamise ja sissemängimisega on tehtud väga suur töö,” tõdeb Kollom, kes õpib sügisest esimese eestlasena Taanis kariljonistiks.

Võiks ja tahaks loota, et Tartu kellamäng on ka Euroopa mõistes erakordne, kuid tegelikkuses on Euroopa üsna tihedalt kellamänguinstrumente täis. Samas soomlased sammuvad meiega ühes taktis, neil kuuleb kellamängu vaid Oulus. Vanades Euroopa linnades on kellamängud Kollomi sõnul väga tavapärane nähtus.

„Kariljon on pärit Madalmaadest ja välja mõeldud mitusada aastat tagasi. Hollandis on neid väga palju, üle 200 pilli, neid võib leida igast külakesest. Ja kellamäng kõlab väga aktiivselt. Kui õppisin Taanis, siis kuulis seda hilistel õhtutundidel ja kell viis hommikul. Tartus oleme valinud kellaajad, mis ei tohiks kedagi väga segada,” ütleb Kollom ja avaldab lootust, et Eestis võiks kellamängu rohkem olla. Praegu on peale Tartu raekoja kariljoni Eestis veel üks isemängiv kariljon. Ka Viljandi Jaani kiriku kellatornist kõlab kellamäng.

Tartus sai kellamäng alguse 15 aastat tagasi jõululaupäeval. Uus ja põnevalt kõlav kellamäng on Kollomi jaoks kui ühe suure unistuse täitumine. „See on kolme riigi suurepärane koostöö. Minu Taani õppejõud leidis aega, et nõustada kellamängu seadete tegemisel. Üks õppejõududest võttis Hollandi tehases kellad vastu ja tegi ekspertiisi, kinnitades, et Tartu kellamäng on parim, mida tänapäevane kellavalu üldse suudab luua. Ja muidugi eestlased, kes andsid annetuskampaaniaga raha. Linnapea Urmas Klaas on samuti ideega kaasa tulnud. Olime mõlemad seda meelt, et kariljon on kõige kuuldavam instrument üldse, raekojast möödudes ei ole võimalik seda mitte tähele panna,” on Kollom rahul. Tänu lisakelladele on Kollomi sõnul plaanis suvel korraldada kord nädalas spetsiaalseid 20 minuti pikkusi kellamängukontserte.

Tartu raekoja plats on kellamängu jaoks kahtlemata sobilik koht, sest seal ei ole suurt liiklusmüra. Aga millises platsi punktis kõlab kellamäng kõige paremini? Kollom vastab, et akustiliselt kõlab kellamäng kõige paremini hoopistükis raekoja taga Pirogovi platsil. Nimelt tekitab Toomemägi väikese seina ette ja heli tuleb sealt tagasi. „Kui seista keset Raekoja platsi, siis kaob muist helist Emajõkke. Kui olla raekoja treppide juures, siis katab katus heli ära, seevastu kaugemalt distantsilt jõuab see paremini kohale,” selgitab Kollom.

------------------------

Annetajate abi

16 uue kella valmistamine, kohaletoomine ja paigaldamine läks maksma 55 000 eurot ning 18 vana kella häälestamine 15 000 eurot. Tartu kellamängu täiendamiseks korraldatud annetuskampaania tulemusena kogunes eraisikutelt ja ettevõtjatelt 39 718 eurot.

6 KOMMENTAARI

t
Tsirkus. 30. oktoober 2016, 13:34
Väljamaalased küsisid kus annetus karp on ja kellele raha läheb. Ütlesin see on heaolu kontsert. nad ei uskunud andsid raha ühele lapsele, vist Norrakad olid.
e
ei ole toredale 29. oktoober 2016, 08:14
sa oota kuni meil moššeed kerima hakkavad. siis kuuled alles tõelist "kellamängu" ja näed rahvasterändeid.
Loe kõiki (6)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee