Värsked Tartu uudised

ERMi värskeimad eksponaadid: kalapüügivarustus ja ärkamisaegsed T-särgid (11)

Rainer Kerge, 29. september 2016, 04:00
KÄSITÖÖ: Eesti Rahva Muuseumi peavarahoidja Riina Reinvelt näitab T-särke, mille inimesed fosforiidisõtta minnes ise kokku õmblesid. Aldo Luud
Kas vanamoodne sülearvuti ja pikki tagumikutunde talunud kontoritool ei peaks olema pigem taaskasutuskeskuses kui ERMis? Ei peaks, kui neil on rääkida suur peatükk Eesti eduloost. Sellel toolil istudes ja selle arvutiga töötades tegi Jaan Tallinn valmis suure osa Skype’st.

1. oktoobril külastajatele uue maja uksed avava Eesti Rahva Muuseumi (ERM) esemekogusse on oodatud just sellised, kindla isiku ja looga seotud asjad.

Üsna hiljuti võttis ERMi peavarahoidja Riina Reinvelt museaalidena arvele spinningu, põhjaõnge ning veel üht-teist hobi korras kalavetel käija arsenali kuuluvat.

"Selle harrastuskalamehe varustuse ostis 1980ndatel üks eesti soost hävituslendur, kui ta oli parajasti teenistuses Saksa DVs. Need olid Nõukogude Liidus elavale kalamehele väga ihaldusväärsed püügiriistad," räägib Riina Reinvelt.

KALAVETELE: Need Saksa DV-st toodud püügiriistad ajasid ENSV kalamehed kadedusest lillaks. Aldo Luud

"Meie jaoks teebki need asjad väärtuslikuks see, et me ei leidnud neid kuskilt kuuri alt, vaid saime otse omanikult, kes jutustas juurde, kust need on hangitud ning kus ja mis kalu on nendega püütud."

Lipp põlleks

ERMi värskeimate museaalide hulka kuulub ka hunnik T-särke, mille kohta võib peaaegu kasutada sõna "kodukootud".

Need ärkamisaegseid loosungeid ("Fosforiit? Tänan, ei!") ja sinimustvalget sümboolikat kandvad T-särgid valmisid 1980ndate lõpus käsitööna: inimene sai riidetüki, kuhu oli trükitud näiteks rahvusvärvides lipp, ja õmbles siis sellest endale särgi. Mistõttu on iga särk pisut isemoodi kaeluse ja varrukatega.

Kordumatu saatus on ka koolilapse kulunud moega põllel.

"Alguses vaatad, et mingi suvaline põll, augud sees – võib-olla koi on söönud. Tegelikult on see õmmeldud sinimustvalge lipu mustast ribast, üks eesti tüdruk käis sellega koolis ja augud tulid siis, kui keemia tunnis lendas hapet peale.

Põll tehti ajal, kui sinimustvalge lipp oli keelatud ja see harutati lahti, sest terves tükis seda hoida ei juletud.

Aeg oli kitsas ja nii tehti mustast kangast põll. Vaatamata sellele, et see keemiatunnis kannatada sai, on pere põlle kui reliikvia ikkagi säilitanud."

Makaron pastaks

Esemeid kogub ERM praegu tegelikult väga ettevaatlikult. Tõsi, mõni auk vajab täitmist. Oodatud on 1950ndate disaini näited ja suurt puudust tuntakse Nõukogude ajal sisserännanud rahvusgruppide materjalist.

"Eestlaste asju on, aga teiste eestimaalaste asju on vähevõitu," räägib Reinvelt. Täpsustades: "Eesti Rahva Muuseum on ikka kõigi Eestis elavate inimeste muuseum, enne Teist maailmasõda tegeles ERM näiteks Eesti selliste vähemusrahvuste nagu ingerisoomlaste ja rannarootslastega."

Lühidalt: kui keegi satub Tallinna paneelmajas ostma korterit, kuhu 1970ndatel kolis äsja Ukrainast Eestisse saabunud perekond ning kus pole sellest ajast just palju remonti tehtud ja mööblit vahetatud, tasub leiust ERMile igaks juhuks teada anda.

Muidu on ERM praegu keskendunud rohkem fotode, videote ja lugude kogumisele.

"Me dokumenteerime elu, mida inimesed kaasajal Eestis elavad," jutustab Reinvelt. "Tänavused kogumisteemad olid kolimine, Nõukogude Liidu sõjaväebaasid Eestis ja eestlaste tööleminek välismaale."

Kui keegi plaanib sõita homme Austraaliasse puuvilja korjama või kängurusid pesema, on ERM tema märkmetest põhimõtteliselt huvitatud.

Samamoodi uurib ERM parasjagu teemat, kuidas on muutunud taasiseseisvumise ajal eestlaste toidukultuur: millal sai makaronidest pasta ja kunas tekkis kõnekeelde mõiste suši.

Kuidas ERM aga popkultuuri talletab?

"Üle-eelmisel aastal saime endale Heli Läätse esinemiskleitide kogu," rõõmustab Reinvelt. Ja jääb nõusse mõttega, et näiteks Koit Toome võiks – kui kodus vähegi kapipinda jagub – oma esinemispintsakud alles hoida.

POPKULTUUR: Heli Läätse esinemiskleit ja prillid – olulised killud meie ajaloost. Aldo Luud

Tonnide kaupa hõbevalget

Enim on ERMi esemekogus ehteid – 6020, neist hõbeehteid 4040.

Vöösid on kokku 5600, millest põhiosa – 4650 – moodustavad naistele mõeldud kirivööd (rahvakunsti silmapaistvamaid esemeliike 18.–20. sajandini, iseloomulik on geomeetrilise ornamendi üksikmotiivide loendamatu variandirohkus).

Kindaid on 3215, sukki-sokke 890, vaipu 2950, õllekanne 2572, toole ja järisid 590, suuri talupoja riidekirste 141, viiske 152 (uurijad on välja toonud, et eesti lihtsatel viiskudel on viis erinevat põimimisviisi!), veimevakkasid 265.

Muusikariistu on kokku 410 (karjasepasunad, kandled, torupillid jm).

Vanimad museaalid on leidudena saadud ehted teise aastatuhande algusest. Väga haruldane on 14.–15. sajandist pärit leid Parisselja rabast (Pärnu-Jaagupi kihelkond) – villane umbkuub, sääremähised, vööde ja paelte osad. Esimesed aastaarvud puidust esemetel on 17. sajandi lõpust.

ERMi fotokogus on 297 674 fotot ja videokogus 1349 filmi.

Raamatukogus on 36 970 trükist.

Kõige selle käitlemiseks kulub aastas tuhat paari valgeid kindaid.

Samal teemal

30. september 2016, 04:00
Uues ERMis on palju õhku, mitu reliikviat ja tilkuv kraan
29. september 2016, 21:00
President Ilves: see muuseum siin Raadil on loodud Eesti rahva ja maa auks
29. september 2016, 19:00
ÕHTULEHE VIDEO | Mida näitaks Tõnis Lukas tuttuues muuseumis külla tulnud väliskolleegile?
29. september 2016, 18:25
ÕHTULEHE VIDEO JA GALERII | PILK PEALE: mida huvitavat ja eriskummalist pakub külastajatele peagi uksed avav Eesti Rahva Muuseum?

11 KOMMENTAARI

e
Ehh 5. oktoober 2016, 07:58
Miks see jalaga pekstav jumalaema kuju nimistust välja jäeti?
Ma pole usklik, aga eestlasena võtan sellist eksponeerimist solvanguna.
k
Kalle Kroon 30. september 2016, 16:47
Keegi võiks ERM kogudesse rohkem lante ka viia. Neid on seal ikka väga vähe- üks ennesõjaaegne saksa DAM puulant, üks saksa rohulant ja ongi enamvähem kõik...peipsi sikuteid ja valuvorme on ka paar tükki..
Loe kõiki (11)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee