Tarbija

Olulist vihmaveesüsteemidest: korrektne ja läbimõeldud paigaldus mängib võtmerolli 

Erki Loigom, katusespetsialist, 15. september 2016, 15:08
Korralik vihmaveesüsteem kindlustab vee äravoolu ka suurima vihmasaju ajal. Foto: ALDO LUUD
Vihmaveesüsteemi vajalikkuses pole põhjust kahelda ei uue ega vana maja puhul. Mõned praktilised näpunäited toimiva lahenduse leidmiseks.

Maja külge kinnituv vihmaveesüsteem koosneb räästasse paigaldatud horisontaalrennidest ja nn allatulekust – torudest-põlvedest. Vihmaveetorude läbimõõt ja allatulekukohtade arv sõltub hoone katuse pindalast ja maja geomeetriast. Vee äravool peab olema tagatud ka suurima vihmasaju ajal ning tootjad ja katusemeistrid aitavad nõuga, et paigaldada piisav arv allatulekukohti.

Allatulekud peaks tavaoludes paiknema võimalikult võrdsete vahemaa tagant. Sileda ja lihtsama katuse puhul on soovituslik teha üks allajooks maksimaalselt 100 m² katusepinna kohta, keerukama geomeetria (kelpkatused, hulgaliselt väljaehitusi) korral tihedamalt. Veerohketes sõlmedes, näiteks neelukohtades, tuleks kasutada lehtreid ja kindlasti on soovitav teha samasse kohta ka allajooks, mis välistaks ülejooksu suurvee korral.

Milline valida?

Vihmaveesüsteemid erinevad pealtnäha peamiselt kujult – pakutakse nii ümaraid kui ka kandilisi. Valik nende kahe vahel sõltub peamiselt isiklikust maitsest ja sobivusest hoonega, paigalduses või veevoolus erinevusi ei ole. Üldteada on, et vesi voolab paremini ümaras rennis ja selle põhjas pole teravaid nurki, millesse koguneks sodi, kuid tegelikult pole kummagi renni kuju puhul hooldamisest pääsu. Sõltuvalt puude hulgast hoone läheduses kogunevad rennid üsna kiiresti täis lehti või okkaid. Seetõttu oleks esimene soovitus heita korrapäraselt pilk rennidesse ja vajaduse korral sealt praht eemaldada. Töö pole meeldiv, aga vajalik. Lehesodi püüdmiseks paigaldatakse ka spetsiaalseid võrke, kuid see võib mõnikord olukorda halvendada: sodi hakkab kogunema võrgu peale, see ei lase enam vett läbi ja renn kaotab oma mõtte. Siiski sõltub hooldus paljuski sellest, millise puuga on tegemist.

Optimaalse paksusega metall

Välimusest olulisemaks tuleb pidada kasutatud materjale ja nende omadusi. Valdavalt toodetakse renne-torusid 0,55–0,60 mm paksusest tsingitud terasplekist. Mida tummisem materjal, seda vormipüsivamad on tooted. Õhemast materjalist renni puhul on oht, et see venib lumekoormuse all välja. Seda ei tohiks siiski juhtuda, kui rennikinnitid on paigaldatud tootja juhendite kohaselt – 0,55 mm materjalist rennile tuleks rennikonksud paigaldada mitte enam kui 80-sentimeetrise sammuga; 0,6 mm materjalile piisab meetrisest sammust. Igal juhul pidage nõu katusemeistri või tootjaga. Torude puhul materjalipaksus nii oluline ei ole. Siiski, vahel on ühiskondlikel hoonetel ja kortermajadel tähtis vandaalikindlus, selleks tuleks paigaldada esimese korruse ulatuses torule 2 mm paksusest terasest turvatorud.

Vastupidavuse tagab pinnakate

Vihmaveesüsteemi materjal peab olema korrosiooni eest kaitstud nii renni seest kui väljast. Sisemise pinna kaitse on isegi olulisem, sest kõige suurem „veerünnak” toimub rennide-torude sees. Eesti turul pakutakse üldiselt kahepoolselt kaetud vihmaveesüsteeme. Värvitoone on valida umbes 25, mis võimaldab leida sobiva igasuguse katusekatte juurde, olgu see siis eterniit, kivikatus, laastukatus või mõni muu. Rääkimata teraskatustest.

Parim on eelistada rätsepatööd, kus rennid on täpselt kliendi soovitud pikkuses, et poleks tarvis neid jätkata, kuna iga jätkukoht on potentsiaalne leke. Samuti ei teki niiviisi kulukaid jääke ja kogu ostetud rennikogus kasutatakse ära.

Taas kohtame järjest enam vasest valmistatud veetorusid ja -renne, eriti muidugi renoveeritavate hoonete puhul. Vask on eluaegne, korrosiooniprobleeme see materjal ei tunne. Vältida on vaja paari viga: vasega koos ei tohi kasutada tsingitud terast või mõnd teist galvaanilist protsessi tekitavat metalli. Vasest rennid-torud tuleb omavahel liita vasest neetide ja kruvidega. Sobib ka roostevaba kinnitustarvik. Oluline on jälgida, et vasest katusekattele ei paigaldata tsingitud terasest vihmaveesüsteemi, vastupidi probleemi ei teki.

Kõige olulisem – paigaldus

Kindlasti on igale lahtise käega inimesele vihmaveesüsteemide paigaldamine jõukohane, kuid just korrektsel tööl on siin põhiline roll, et süsteem töötaks laitmatult aastakümneid.

Enamasti on sellise pleki, millest renne-torusid tehakse, pinnakatte garantii 20 aastat. Kas garantii tagab, et rennidele ei langeks lumi ega jää, liitekohad ei tilguks ega rennid määrduks? Ei taga. Just need on peamised argumendid ja mõjurid, mille tõttu üks 20-aastase materjaligarantiiga uhke lahendus võib vähem kui poole aastaga muutuda kasutuskõlbmatuks ega täida oma otstarvet. Kuigi tööstuslikult vihmaveesüsteeme valmistavad tehased pakuvad kvaliteetseid tooteid, on 90% sellest, kuidas lahendus toimub, kinni paigalduse kvaliteedis.

Kokkuvõtteks – materjalist või toodetest olulisem on nende korrektne paigaldus ja terviklik lahendus, mis puudutab allatulekute arvu ja paiknemist, lumest põhjustatud olukordi katusel ning korrapärane hooldus.

______________________________________________________________________

Tähtsad tegurid, et vihmaveesüsteem toimiks pikki aastaid eesmärgipäraselt:

* Rennid on paigaldatud nii, et katusele langeva lume ja jää kogunemine on takistatud. Vajaduse korral tuleb kasutada lumetõkkeid, kui nõuetekohast rennide asendit katusekatte suhtes ei ole võimalik tagada (väga järskudel katustel või olematu sarikaotsa korral jne).

* Rennidel peab olema piisav kalle, ei tohi tekkida lohkusid, mis soodustavad vee kogunemist.

* Liitekohtades peavad olema ülekatted õiget pidi ja veetihedad.

* Allatulekute arv peab tagama vee äravoolu ka suurema vihmahoo korral.

* Madalamatel kalletel tuleb kasutada räästaplekki, mis tagab paanide otstest tagasivoolava vee langemise renni, mitte selle taha.

* Oluline on vihmaveesüsteemi regulaarselt kontrollida ja vajaduse korral hooldada.

* Kasutada tuleb tooteid, mis tagavad vähima arvu liitekohti.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
linnaleht@linnaleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee