Värsked Tallinna uudised

Tallinnas leiti Põhjamaade uhkeim keskaegne veejuhe (15)

Ants Vill, ants.vill@linnaleht.ee, 25. august 2016, 17:30
Paekivist veejuhe oli algselt võlvitud, päevavalgele tulnud 26,5-meetrine osa on Põhjamaade suurim säilinud keskaegne joogiveekanali lõik. Heiko Kruusi
Väljakaevamistel kesklinnas leiti maapõuest ligi 700 aasta vanune kanal, millest sai Tallinn oma joogivee ligi pool tuhat aastat.

Arheoloogid on Pärnu maanteel Roosikrantsi tänava ristmiku vastas ümbritsenud valge kangaga kaetud aiaga väljakaevamisteks suure ala, enam kui 2600 ruutmeetrit.

Pärnu mnt 31 arheoloogilised väljakaevamised. Esiplaanil keskaegne veejuhe.  (Heiko Kruusi) 

Vaikne sensatsioon

Mõni aasta tagasi tehti kõrvalkrundil arheoloogilisi proovikaevamisi, siis leiti viiteid vägagi varastele asustusjälgedele. Viimaste nädalatega on märgatav osa enam kui kolme meetri sügavusest uurimisobjektist läbi uuritud, seal askeldavad labidate, kühvlite ning sõeladega kümned usinad muinsuste kaevandjad.

Igale väljakaevajale on uurida antud neljaruutmeetrne maatükk.  Heiko Kruusi

Kui päästmine läbi, ehitatakse krundile, nagu ikka Tallinnas, büroo- ja korterhoone.

Suure kaeveala kesklinna ehk hõlmikpuu pooles küljes on sensatsiooniline leid, mille pärast kohale sai tuldud. „See on Põhjamaade, ilmselt kogu Põhja-Euroopa kõige pikem säilinud keskaegse veejuhtme lõik,” näitab kaevamisi juhatav Rivo Bernotas, osaühingu Arheox arheoloog, paekivist pikka rajatist, mille üks osutab Roosikrantsi, teine aga Süda tänava suunas.

 Vanimad leiud on pärit varaemast rauaajast, ütles arheoloog Rivo Bernotas. (Heiko Kruusi)

„See on kogu keskaegset Tallinna veega varustanud veejuhe, mis on ilmselt rajatud juba enne Jüriöö ülestõusu. Igal juhul on esmamainimine aastast 1349. Veejuhe tõi Ülemiste järvest linlastele joogi- ja muu tarbevee piki Veerenni tänavat, ja siit edasi üle Vabaduse väljaku kuni linnamüüri vallikraavini,” kirjeldab Bernotas suurejooneliselt ehitatud veejuhet, mis oli kasutuses pool tuhat aastat.

Sellistest kaevudest ammutati joogivett.  Heiko Kruusi

Ajani, kui 19. sajandil asuti kiiresti kasvama hakanud Revalisse rajama veevärki.

Veejuhtmest on kaevamisplatsil praegu näha 26,5-meetrine lõik, mis Pärnu maantee poolses otsas kaob kaeveseina sisse, Süda tänava pool aga suubub paekivist võlvkäiku. Praegu on näha, et 19. sajandil majade alt kulgenud veejuhtmel on kaks sirget paeseina ja see on pealt kaetud paeplaatidega. „Algselt oli veejuhe võlvitud, nagu Süda tänava otsas näha, see vältis kanalisse liiva sissetuiskamist,” märgib Bernotas.

Algselt ulatus selline võlvitud kanal kuni Ülemisteni.  Heiko Kruusi

Ta rääkis ka plaanist saata kaevamistööde lõppjärgus Süda tänava poole suunduvasse, vähemalt kolme meetri ulatuses säilinud lõiku uurima väike robot.

Selgub, et kanal kõrval on näha ka 19. sajandil ehitatud majade vundamendikatkeid ja keldripõrandate plaate.

Säilinud on ka 19. sajandil ehiatud majade alusmüüride osi.  Heiko Kruusi

Aga ka kunagine palkseinte ja paerakmetega veevõtukaev, millesse viis vee kanalist praeguseni säilinud puittoru, silmaga hinnata ligi 30-sentimeetrise läbimõõduga.

Krundil on välja kaevatud hulk majade paevundamente, lisaks teisi veevõtu- ja kanalisatsioonikaeve. „Esimesed majad on linnaplaanidel siin juba 1810. aastast, need, mis demonteeriti, ilmselt 19. sajandi lõpust,” selgitab arheoloog.

See aga ei ole kõik. Suurel krundi tagumises kolmandikus käib tihe töö edasi.

Sellest aluspõhja liivakihist on leitud ka jälgi vararauaaegsetest peatuspaikadest.  Heiko Kruusi

„Vanimad jäljed, mida oleme leidnud, on seni veel kindlalt dateerimata, esialgsel hinnangul on vanimad leitud keraamikakatked ajavahemikust 500 aastat eKr kuni 50 aastat pKr,” märgib arheoloog Bernotas. Ta näitab, et väljakaevamistel on jõutud juba loodusliku, liivase aluspõhjani, kõik sellest ülespoole on aastatuhandetega tekkinud kultuurkiht. Kolme meetri sügavusel lasuva aluspõhja sees on mitu suurema silmapesukausi suurust lohku, osutab ta. „Need on tõenäoliselt varasest rauaajast, ühte on kasutatud millegi, näiteks teravilja hoidmiseks, teine on aga võimalik tulease. Nagu me just linnaarheoloogiga arutasime, on huvitav, et seni puudub kultuurkihis igasugune leiumaterjal varase rauaaja ja keskaja vahelisest ajast. Hilisemast ajast on näha küll künnijälgi, mis tähendab, et siin on olnud põllumaad, kuid märgatav asustus on ikkagi hoopis hilisemast ajast,” selgitab arheoloog Bernotas. Tallinn on ikka tõesti vana linn, tuleb taas tõdeda, nagu enamasti, kui arheoloogid kus iganes maapõue avanud.

15 KOMMENTAARI

j
juice 30. august 2016, 23:19
Põhjamaade suurim veejuhe? Kust see siis Põhjamaadest siia Tallinnasse sai?
o
oi kui tore,et meie kallis mister27. august 2016, 12:06
tõi sellise ajaloolise asja kaasa .
Aga sel on hind,kuidas me selle siis tasume ? Maa oleme juba ära andnud,money pole ....ega ämma kappi saa tühjaks teha .
Anname elanikud !! Ajalugu ikka ajalugu ,au ja kuulsus.
Loe kõiki (15)

Sisuturundus

Päevatoimetaja

+372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Reklaam ja kuulutused

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee