Persoon

Eesti tulevik võiks olla mahe (8)

Ada Maltseva, 25. august 2016, 16:51
„Selge on see, et me ei räägi sellisest maheriigis, kus kõik hakkavad jalgsi käima või jalgrattaga sõitma ning põllumehed hakkavad hobustega põldu kündma," kinnitab Mahe-Eesti eestvedaja Krista Kulderknup, kuid autoga sõitjad saavad mahedamat joont hoida jagamismajanduse kaudu. Foto: Heiko Kruusi
Nädala eest oma 25. sünnipäeva tähistanud Eestist võiks saada maheriik, usub algatuse Mahe-Eesti eestvedaja Krista Kulderknup koos mõttekaaslastega.

Mahe-Eesti ehk Organic Estonia tuli pildile sama teed pidi nagu e-residentsus –Eesti arengufondi korraldatud arenguideede võistluse kaudu. Mahe-Eesti idee valiti mullu sellel võistlusel üheks võiduprojektiks. Idee autorid on Krista Kulderknup, Siim Kabrits, Erki Peegel ja Katre Ratassepp. Täna tegutseb Mahe-Eesti eraalgatusliku MTÜ-na. Ettevõtmise eesmärk on liita tegijaid ja kaasata kogu rahvas ning luua Eestist ka maailma silmis kuvand kui maheriigist. Idee vedur on särasilmne ja energiline Krista Kulderknup, kes varem on aastakümneid töötanud turundusvaldkonnas.

Puhtad metsaannid

Aastaga on tehtud päris palju, kuigi tohutult tööd on veel ees. Käes on marja-seenehooaja kõrgaeg ning kõik, kes korvid käes riigimetsa suunduvad, võivad end õnnitleda – nad võivad julgelt metsaande korjata, sest kõik Eesti riigimetsad on puhtaks ehk mahedaks tunnistatud. Eesti riigimetsa mahedaks tunnistamine on Mahe-Eesti algatuse esimene elluviidud eesmärk. Juba kevadel kinnitas riigimetsa majandamise keskus, et riigimetsa ei ole lubamatute vahenditega töödeldud vähemalt kolme aasta jooksul ning põllumajandusamet tunnistas RMK mitteharitavad alad mahepõllumajanduslikele tootmisaladele kehtestatud nõuetele vastavaks. Kuna ka erametsamaad majandatakse mahereeglite järgi, plaanib algatus Mahe-Eesti järgmise sammuna jõuda nende mahedaks tunnistamiseni. Märgiline tulemus − Eesti mahepindala suurenes tänavu 1,3 miljoni hektarini ehk kokku on praegu mahedaks tunnistatud 30% Eesti pindalast. See tähendab, et vastavalt mahepõllunduse kriteeriumidele on maheala vaba kemikaalidest, pestitsiididest ja GMO-st.

Mets kui eriline väärtus

Loomulikult on Kulderknup ise hingelt mahe. „Mina ja mu pere ning tegelikult paljud eestlased on üsna mahemeelsed, kes natuke rohkem, kes natuke vähem,” arvab ta. Aasta jooksul on ta koos mõttekaaslastega Mahe-Eestit ideed arendanud ja kodulehele www.organicestonia.ee on laekunud toetushääli paljudelt nimekatelt mahedalt mõtlejatelt.

„Puhas õhk ja keskkond lähevad korda ilmselt igaühele meist, iseasi, kas me oskame seda piisavalt väärtustada,” sõnab Mahe-Eesti eestvedaja. Näiteks mets, mille rolli meie kultuuriloos on viimasel ajal lahti mõtestanud Valdur Mikita, on väärtus, mida paljudes teistes Euroopa riikides ei ole nii vabalt võtta kui meil. Kulderknup kinnitab, et just kõrvalt vaadates saab aru, kui eriline on meie riik. Ta meenutab, et kohtus hiljutisel arvamusfestivalil väliseestlastega, kellega arutas Mahe-Eesti ideed, saades neilt kinnituse, et koos IT-kuvandiga on see meie riigile ainuõige suund, kuhu minna. „Maailmas on suur väärtus, et sa saad käia metsas, mitte metsapõllul, kuhu on puud istutatud ja kus looduskeskkond on monokultuurne ehk ühelaadne,” kinnitab ta. „Mahe-Eesti idee teadvustamisel on väga suur roll selles, et ka meie inimesed usuksid, et meie looduse mitmekesisus on väga ainulaadne. Peame seda hoidma ja hindama ning ka teistele edasi rääkima,” märgib Kulderknup.

Teadlikkus

Kuidas sobivad mahedasse Eestisse põllumehed, kes tahavad saada üha suuremaid saake ning on valmis selle nimel kasutama pestitsiide ja keemiat? „Loomulikult on põllumajandus ju ka äritegevus. Aga selge on see, et parim põllumajanduspraktika otsib innovaatilisi lahendusi, et leida ja arendada ökoloogilisi ja looduslikke taimekaitsevahendeid. Tundub, et praegu pööratakse Eestis sellele vähe tähelepanu, sest suured keemiatööstused on teinud põllumeeste elu lihtsaks − antakse plaan kätte, et nüüd pritsid, nüüd annad väetist, nüüd teed seda, teist ja kolmandat. Loodan, et me ei satu sellesse rütmi, vaid suudame aru saada, mida keemia loodusele ja mida pikas perspektiivis meile endile teeb, ” räägib Kulderknup. Nii ongi Mahe-Eesti võtnud eesmärgi teadvustada, et Eestis saab põllukultuure ka mahedalt kasvatada. Väga lootusetu olukord siiski ei ole, Eesti on mahepõllumajandusmaa pindalalt Euroopas kolmandal kohal, kuigi praegu on selle sees palju heinamaid ehk niidetavaid alasid. Potentsiaali, et mahetoodang võiks jõuda meie inimeste toidulauale aasta läbi, on piisavalt.

„Väga paljud inimesed teavad, et puhas ja ehe toit on tervisele kasulikum. Kõik pika säilivusega pakendatud ja ettevalmistatud toidud ei ole meie kehale pikemas perspektiivis head. Teadlikkuse parandamine on väga suur töö,” tõdeb Kulderknup. „Taani, kes on end põllumajanduse vaatenurgast samuti maheriigiks kuulutanud, pöörab suurt tähelepanu nii mahepõllumajanduse propageerimisele kui ka inimeste teadlikkuse kasvule. See tähendab, et nad on teadlikult suunanud väga palju tähelepanu ja raha selleks, et inimesed teaksid, mis on neile oluline, et nad pikas perspektiivis oleksid tervemad, elujõulisemad ja püsiksid tööturul kauem. Nüüdisaja moodsad tõved ja ka väga rasked haigused ei tule ainult sellest, et me Eestis palju tööd teeme, vaid siin on mitme aspekti mõjuväli,” räägib Mahe-Eesti eestvedaja.

Õnne faktor

Maheriigiks kuulutamine käibki täpselt sedamoodi, et ise peab kuulutama, keegi teine seda tiitlit kätte ei anna, selgitab Kulderknup. Pole ka koostatud skaalat, mille järgi riikide mahedust hinnata. „Kes ees, see mees,” naerab Kulderknup. „Eesti võikski olla esimene maheriik!”

„Näiteks Himaalaja väikeriik Bhutan on deklareerinud, et tema põllumajandus on 100% mahe,” toob ta näite. Peale selle on Bhutan eriline selle poolest, et just seal koostati nn õnneindeks ja riigi arengut ei mõõdeta mitte rahvusliku koguprodukti, vaid rahvusliku õnneindeksi alusel. Tegelikult liigub kogu maailm sinnapoole, et oma inimesi peab hoidma ja säästma, nendib Kulderknup. „Eesti ja Bhutan on oma arengutasemelt ja asukoha mõttes väga erinevad, aga näen, et maheriigi suund ei ole pelgalt ainult toidusuund,” kinnitab ta. „Kuigi kindlasti peab meil olema võimalik saada lasteaedades ja koolides kohalikku mahetoitu ja kui kohalikud tootjad suudavad toota suuremaid koguseid tänu sellele, et on olemas siseriiklik tellimus ja nõudlus, siis suudetakse koostööd teha ja ka eksportida. See on meie suurem siht, mis ei ole saavutatav ühe, kahe, kolme, nelja ega ka viie aastaga. See saab olla suund ja siht, kuhupoole meie riik saaks liikuda.“

Loomulikult tähendab Mahe-Eesti ka seda, kogu keskkond on puhas ja elamisväärne ning inimeste heaolu, tervis ja õnn kuuluvad selle juurde. „Mahe-Eesti puhul on võtmeküsimuseks, kuidas meie riigi hea IT-kuvand, teadlaste teadmised ja start-up-id tõmmata valdkonda kaasa, et neid saaks puhta keskkonnaga kombineerida,” lisab Kulderknup. Näiteks autosid mahedas Eestis keegi ära keelama ei hakka. „Me ei räägi maheriigist, kus kõik hakkavad jalgsi käima või jalgrattaga sõitma ning põllumehed hakkavad hobustega põldu kündma,” kinnitab Kulderknup. Liikuda on vaja ning jagamismajanduses osalemine on võimalus, kuidas autoga liigeldes mahedamat joont hoida.

Nõudlus mahetoidu järele suureneb

Palju kordi on temalt uuritud, kuidas mahub Mahe-Eestisse Ida-Virumaa oma suurtööstusega. „Meil on kaks võimalust, millele keskenduda: kas kitsaskohtadele, mis üldse meie pilti ei sobi, või rõhutada head ja puhast, mis meil on. Eks igal asjal on oma aeg. Kindlasti ei ole Mahe-Eesti mõte päevapealt midagi lammutama hakata. Pigem suurendada ja hoida seda, mis meil olemas on, parandada inimeste teadlikust ja tuua juurde innovatsiooni, mis aitaks meie keskkonda hoida ja arendada. Küll suurtööstused leiavad lahenduse, oma niši ja nurga, kuidas tegevust jätkata,” usub Kulderknup ja toob positiivse näitena Saaremaa piimatööstuse, kes suutis lühikese ajaga hankida mahetootmise sertifikaadi ja hakata tavatoodete kõrval tootma ka mahejuustu, sest koostööpartner välismaalt huvitus just mahetootest. Tehas sai ju pidevalt Saaremaalt ja Hiiumaalt mahepiima ning neil oli lihtsalt vaja tootmine veidi ümber korraldada, et mahepiima tavapiimaga enam mitte segada. „Kuigi viimasel ajal on toimunud väike nihe, on Eestis mahetoodangu kättesaadavusega ikka veel suhteliselt keeruline, sest tootjad ei tee koostööd ja ühistulist tegevust on veel vähe,” tõdeb Kuldeknup. „Ennustatakse, et mahetoodangu osakaal tavatoodangus kasvab maailmas umbes 14% aastas. Väikepõllumeestel on õige aeg aru saada, mida ja kuidas toota ja mil moel koostööd teha, nõudlus mahetoodete järele on kindlasti olemas,” kinnitab ta.

„Tava- ja mahetoote hinnavahe on meil veel liiga suur, mis tuleb sellest, et mahud on väikesed, tootja peab ise transportima oma kauba punkti, kus seda müüakse. See teeb logistika maksumuse kõrgeks. Kui suurtootmise puhul on süsteem paigas, kuidas autod liiguvad ja korraga tuuakse ära suur kogus, siis mahetootmise puhul on see veel väljatöötamisel. Usun, et see on aja küsimus, kui süsteemi arenedes mahetoodangu maht suureneb ja hind tuleb lähemale tavatootmisele. Samas on selge, et mahetoote hind peabki jääma tavatootest natukene kõrgemaks,” räägib ta.

Mahe-Eesti algatus aitab nõudlust kasvatada seeläbi, et viib oma veebilehel kokku mahetootjad ja restoranipidajad. Restoranide ja mahetootjate ümarlaual koorus välja, et mahetootjaid on Eestis 1500−1600 ning restoranid ei jõua omal käel kõiki tootjaid üles otsida, kes võiksid neile sobivat toodangut pakkuda.

Kuidas edasi? „Mahe-Eesti oli üks riigi jaoks välja valitud idee ning riik peab nüüd otsustama, kuidas edasi minna,” vastab idee eestvedaja. „Idee on niivõrd palju toetust saanud ja emotsionaalselt on see mind palju rohkem liigutanud, kui ma oleks osanud arvata,” ütleb Kulderknup õnnelikult. Tema kirjakasti laekub pidevalt toetuskirju. „Ma olen Mahe-Eestit koos Siim Kabritsaga kahekesi koordineerinud ja korraldanud, lisaks on panuse andnud suur hulk vabatahtlikke. Selge on see, et peame edasi liikuma, rohkem inimesi kaasama ja mõtlema välja, kuidas jõuame selleni, et mahetoidu turg suureneks ja inimeste mõttemaailm avarduks. Kelle nimel me seda teeme? Olles ise kolme lapse ema, tahan ma kindlasti näha edaspidigi kaunist Eestit, kus ei pea kartma, et maapind on keemiaga mürgitatud. Unistuste Eesti on riik, mida peab hoidma. Kuidas teha nii, et me tõesti jõuaks selleni, et inimesed oleksid selles riigis hoitud, kaitstud, terved ja rõõmsad? Loomulikult, kõike ei saa korraga. Ja kui teame, et see on meie riigi suund ja siht, siis usun, et igaüks mõtleb oma peas läbi kasvõi selle, mida ta poest ostab, kelle tasku see raha läheb ja kuidas tema teod mõjutavad keskkonda, mille ta oma lastele jätab,

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mahe Eesti

Eesti mahepindala on 1,3 miljonit ha, sellest mahekorjeala 1,150 578,83 ha ja mahepõllumaad 170 797 ha.

Eestis tegutseb 1629 maheettevõtjat

8 KOMMENTAARI

m
Mahe 7. detsember 2016, 11:37
Prillidega ei ole mahe ega lahe. Prillid on pahe. Õigemini röve pahe.
r
Riho kivila 18. september 2016, 20:51
Kahe agronoomi diplomiga ütlen ausalt, et see mahe on jama. Küll näinud neid mahe põlde. Eriti Lõuna- Eestis. Jälle üks mugavusaste. Korralikul põllul...
(loe edasi)
Loe kõiki (8)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
linnaleht@linnaleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee